Rohelisi foorumeid mujal ja meil

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Foorumeid ei tea. Aga oleks lahe, kui sa suudaks ritta seada Eesti keskkonna-kaitse organisatsioonid, alates ministeeriumist ja erakonnast ja KIK-ist ning lõpetades igasuguste vabaühingute, metsapoolsete ja isetekkelistega.

  2. …aga võibolla siis teen ka. Mu esimene reaktsioon oli, et kas nende organisatsioonide teadmine teeb inimese iseenesest keskkonnateadlikumaks, kas see on tegelikult roheliseks kasvamise info.

  3. Kyllap ikka on. Neid on lihtsalt ysna keeruline leida, kui konkreetset nimekuju juba ei tea. Mõnel pole kyllap veebi kah.

    EERil on kah foorum, ehkki Klaus keeras avaliku osa suvise spämmiuputuse tõttu kinni (mitte päris kinni, aga vajab kasutajaks registreerimist). Mine naerata talle linna peal ja kysi, millal ta selle jälle lahti keerab.

  4. Siis on veel kuhjas n.o” rohelisi Orkuteid. Ma pole oma arvutis hetkel (seal mul pooleliolev BA to”o” algus kykitab), aga oli ka yks, kus na”iteks hinnatakse firmade sotsiaalset vastutust jne.

    Yks paljudest: http://www.2people.org

    Siis on veel olemas rohelisi otsinguid ja bloggisid, mis keskenduvad igasugu roheuudistele jne

    Suurim on: http://treehugger.com/

  5. Ma arvan, et organisatsioonide ja ka “kas on kes?” tundmine on tegeliku rohe-huvilise jaoks vat ehk kõige kasulikum teadmine üldse. Kindlasti vajalikum kui “mis mu piimapakist prügimäel saab?” teadmine.

    Organisatsioonidest saab
    – infot. näiteks, et mida saab taaskasutada, mida kuhu viia, jne. küll meil oli suvel häda, kui tahtsime oma talu metsast pärit spetsiifilist prügi utiliseerida! mida saab viia ühele mäele, mida teisele, kus mida võetakse ja millal, mis mida maksab. tallinna linn, linnaosad, keskkonnaametid, harju maakond jne – kõik on ringkaitses ja varjavad infot täiest jõust.
    – reaalset toetust, kui on tahtmine midagi ära teha. mis projektidega minna ERL, mis asjadega KIK, millega kohaliku omavalitsuse jutule?
    – muide, kes sinu raamatut toetavad?
    – teadmist sarnaste tehtud asjade kohta. toosama “me tahaks oma ettevõtte paberit taaskasutada” – no ei ole me ju esimene selline, keegi on ikka varem teinud, jällegi – viide tugiorganile (olgu see või ragnsells sel puhul) oleks abiks.
    – lõpuks, aeg-ajalt tahaks inimene lihtsalt kaevata. ehitus meie küla äärel kallab prahti metsa! rannaribale kerkib kellegi paadikuur! kuhu minna kurtma, kui omavalitsus on pättidega kambas ja ei tõsta toru?

  6. Lisaks on meil mitteformaalsed suhted stiilis “strandberg juba KIK-ist raha ei küsi” ja “reiljanite asjadel on musta raha hais juures”. neid raamatusse valada on muidugi raske… aga kui saaks, oleks krdi huvitav!

  7. veel üks asi, mis minu arust on kirjutamist väärt (aga mis
    võtab ka reaalset tööd päris palju), on minu arust keskkonnateadliku investeerimise jutt. et KUI mul on raha üle (ja keskkonnateadlikult elaval inimesel alati on, ta ju tarbib hästi vähe, eks!), siis kuidas see nii paigutada, et minu raha eest ei lagastata Alaska ega Hiina loodust, ei toodeta relvi ega ei tehta illegaalseid meditsiini-uuringuid? sest kõige rohkem teenib kapital tootlust ikka mustal turul ja eks meie pensionifondide raha sinna lõpuks ka jõuab, mitme ringiga muidugi. (samas venemaa & hiina indeksifondid ilmselt saastavad loodust täiesti otse ja täie rauaga.)

    siia oleks vaja investeerimispankurite kommentaare.

    esiteks skandinaavia pankadest. meie hansade ja nordeate emapangad küll pakuvad vastutustundlikke investeerimisteenuseid, aga nende müümine balti turgudel ei ole vist eriti rentaabel tegu. seda turgu peakski rahvaharimise läbi muutma. teiseks siis gild ja lhv – nende jaoks võiks öko-aktsiad olla hea nishitoode.

Arhiiv

Hiljutised kommentaarid

Sliding Sidebar