Vabu assotsiatsioone

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. muide mina olen sattunud sellisesse korterisse, kus sisustus (tapeedid, kraanikausid, WC sisustus jne) on umbes samast ajast, 30ndatest säilinud. asus see kahetoaline korter…ehee, Tallinnas Valgevase tänaval. oli välja üüritud ja selle käigus ka väheke kannatada saanud, aga ajastuhõng oli sees ja kuidas veel. mis sest tänaseks saanud on, ei tea…

  2. Varbla surnuaial puhkavad minu abikaasa vanemad … nii et me võime sealgi teinekord trehvata, kui Tartus ei õnnestu.

  3. ma olen aru saanud, et loomi tapetakse ikka tapamajades, mitte vorstivabrikus, seal tehakse vorsti. aga võib-olla olen valesti aru saanud.

    ja keda siin Supilinnas pekstakse?

  4. Anna –

    Tapamaja on mu meelest vorstivabriku üks osa.
    Mäletan, kuidas vanasti käisin vahel vanaisaga kaasas, ta oli loomaarst ja kui mõni loom oli kolhoosi laudas “maha kantud” (ma tõesti detaile ei tea, miks; eks papa ise ta mingil põhjusel maha kandis, aga süüa loomake kõlbas), siis viisime ta Võhmasse vorstitehasesse. Mind jäeti autosse ootama ja vanaisa läks “asju ajama”, protsess, mille käigus see mullikas ka autost maha sikutati. Vastik hais oli seal tehases. Iga kord tahtsin autost välja ronida seiklema, aga kui ukse lahti tegin, tõmbasin kinni tagasi.

    No Supilinnas vist ikka on olnud läbi aegade rohkem tänavakaklusi ja koduvägivalda? Ma ei tahaks üldistada – õigemini ma ju edastasin siin teise inimese sõnu. Eestis pole vist kombeks rääkida klassidest, aga… no kui räägiks natuke, siis… Supilinnas elas vaesem klass. Voorimehed ja turuvarblased. Puskar ja salaviin. Ma saan aru, et nende aegade ja elanike “energiast” rääkis Toomas. Sellal kui Tähtveres on rohkem professorite ja õppejõudude energiat.

    Ehh – ma tegelikult KÕNNIN linnas hästi palju: tavaline asi on päevas mitu tundi maha kõndida.
    Autot üritame siin vähe kasutada, aga tol päeval jah, mis seal pattu salata…

  5. veider, kuidas Varbla mainimine mulle mõjub…
    Mu lapsepõlvekodu, mu esimene kodu…
    Hiljem oli selline kodutunne vaid Tartus…

    Tean, et mõttetu kommentaar, aga kooslus Varbla-Tartu mõjuvad kuidagi müstiliselt, pani kohe kirjutama 🙂

  6. Jah, klaase vahetada korteris, kus kunagi Uku Masing elas, on juhtunud.Samas majas olla seina sees auk, mille tekitasid II maailma sõja lendurid.
    Asjad millest võib rõõmu tunda ja kasvatada lendureid II maailmasõja jaoks.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar