Oehissake. Ma kardan, et minu sees on partnerluse leidnud kaks erinevat viirust. Või kolm?
Üks neist on pärit kusagilt New Yorgi ja Poola vahelt, see oli see, mis mul Varssavi hotellis ligi neli nädalat tagasi öösel kurgus kraapis ja aevastama ajas ja mille tõttu ma käisin hotelli restoranist küüslauku küsimas.
Ja teine on Laulasmaa spaast, kus me teisel Eesti nädalavahetusel käisime ja kus lapsuke turtsuma hakkas ja minul jälle ninas kipitas ja kus ma jälle restoranist küüslauku käisin otsimas…
Ja kolmas on siis juba Tartust, Marta lasteaiast. Või isegi neljas ka? Ma ei suuda enam nende viiruste üle arvet pidada, aga – detailidesse laskumata – kõik rõvedad sümptomid tunduvad olevat korraga. Igatahes tundub, et see strateegia pole seekord õnnestunud, et “küüslauk suhu ja teine ninna ja küll üle läheb”. Vaat vahel ei lähe ka… Oleks olnud võimalik kohe esimeste haigustunnuste puhul end välja puhata ja ravida, poleks neid teisi üles noppinudki. Moraal-moraal.
—
Reedel jamasin Haigekassa süsteemiga. Selgus, et kui inimene kolib ühest Eesti Haigekassa piirkonnast teise, siis ei piisa sellest, kui ta oma nö sissekirjutust vahetab. Ei piisa ka sellest, kui helistad Haigekassasse ja kinnitad, et sa tõepoolest tahad kuuluda uude piirkonda (minul siis Tallinna asemel Tartusse). Ei piisa ka lihtsalt sisseskännitud allkirjaga avaldusest Haigekassa mailiaadressile. Vaja on see avaldus viia ise kohale Haigekassasse (mis asub Tartus linna ääres) või siis postiga saata. Või siis digiallkirja.
Ja perearsti juurde ei saa enne, kui oled õiges piirkonnas! Olukord on nutune, kui sa oled haige – oodata paar päeva tavaposti liikumist ja siis enda “õigesse nimekirja kandmist” võib tähendada veel ühe viiruse ülesnoppimist vahepeal
…Siis teatas neiu Haigekassa infotelefonist, et t e g e l i k u l t ma saan perearsti abi küll, aga vaid siis, kui on hädaabi ja kojukutse. Täna hommikuks olid meie ninad-kurgud juba paistes nagu tomatid ja sobis juba arsti koju kutsuda.
Tuligi, väga armas arst oli. Aga see Haigekassa piirkondade vahetuse süsteem tuleks küll lihtsamaks teha.
—
Mis ime läbi Giustino neid viiruseid seekord üles pole korjanud, ei saa aru? Haiged oleme ainult mina ja laps. Üks teooria on, et Giustino on iga päev mõõdukalt alkoholi pruukinud ja see on teda päästnud. Äkki ongi tõsi? 😉
—
Presidendivastuvõttu vaatasime ka. Miks ei öelda seal abikaasade nimesid?! Ja mis süsteem seal üldse on? ERM muuseumi Krista Aru väga lahe arstist mees Jaak Aru pälvis nimega nimetamist, samas näiteks oli Enn Põldroos abikaasaga (st näitleja Raine Loo nime ei peetud õigeks nimetada. EDIT. Parandus! Vabandus! No näed sa, mis juhtub, kui nimesid ei teadustada – tegelikult on see ikka ju Rita Raave). Et kas arst on parem kui näitleja? Ja miks ma pean üldse selliseid küsimusi esitama, justkui üks on parem kui teine? Kas kolme lapse kodune ema on halvem kui Riigikogu liige?
Oleks minu olemine, mina paneks kõik vastuvõtul osalevad “kaaslased” nimedega. Seda ei tohiks ju nii hirmus raske korraldada olla. Ja väärtustaks ka tähtsate inimeste tagalat.
Ja – mis vahe on kaaslasel, saatjal, elukaaslasel ja partneril? Mul siin kodus üks eesti keele õppija kohe küsis 😉 ja ma ei osanud muud öelda kui et – “mingi segadus nende tiitlitega”.
—
“Malevi” film mulle ei meeldinud eriti, oli küll paar naljakat kohta, aga – see võib tulla ka mu rasedusest – üldine mulje jäi, et noortele inimestele oli punast värvi liiga lahedalt kätte sattunud. Liiga palju mõttetut verd oli seal mu jaoks.
Aga ma ei ole kunagi aru saanud ka näiteks selle Monty Pythoni sketshi naljakusest, kus üks mees restorani täis uputas oma oksega… Samas “Briani elu” on naljakas, on ju. Aga seal pole ka seda verd nii palju. Enamus vägivallast on seal vaid markeeritud.
—
Tartlased! Kas kusagile saab ümbertöötlemiseks anda ka kilet? Ma olen nagu hamster alles hoidnud meie kilepakendid (mida uut korterit sisustades paratamatult tuleb…). Näiteks New Yorgis teaks ma kohe, kuhu see kile viia – iganädalaselt majade eest seda ei korjata, aga toidupoodide juures on konteinerid kile kogumiseks.
Ja kas keegi teab inimest siinkandis, kes tahaks tühju puhtaks pestud piimakilekotte, sest ta heegeldab neist näiteks vannimatte?
—
Ma olen mõelnud rohelise südametunnistuse teemadel hiljuti. Mina üritan oma valikuid teha just sellepärast, et mu isiklikud hinges ei kraabiks. Niisiis täitsa iseenda pärast teen seda. Vastik on ära visata kilet. Ja praegu mul kraabib – kas see meie Merkuur (mida me tegelikult pole veel ära ostnud) tuleks äkki mõnele teisele jätta ja ise leida biodiislit tarbiv auto? Näete, teiste pärast ma niiväga ei muretsegi (aga siis võiks ka hulluks minna) – ikkagi eelkõige vaid enda pärast.
Samasse skeemi käib ka enda valikute (pseudo)ratsionaliseerimine – näiteks see pesukuivati, mille ostsime esimesel Eesti-nädalal veel kerges kohanemise meeltesegaduses viibides. Olen nüüd välja töötanud süsteemi, et sinna kuivatisse viskan ainult need asjad, mida muidu peaks triikima, ülejäänu läheb õhu kätte kuivama. Ja triikimise peale ma ju loodusressursse ei raiska, meil polegi triikrauda. Karta on, et tegelikult on kuivati “ökoloogiline jalajälg” ikkagi palju suurem kui triikraua oma… Aga äkki ei ole ka? Kui võrrandisse lisada ka perenaise aeg.
kui ma nüüd õigesti mäletan, siis ei plaaninud te oma autot just igapäevaselt kasutada?
et sel juhul on ju rohelisem jätta see biodiiselauto kellelegi, kes iga päev autot kasutab. teie sõidate-saastate nagunii vähe ja tema oleks ka rohelisem kui tavalist diislit käiates. kokkuvõttes oleks tulemus parem.
P.S. Rita Raave on see näitlejanna:)
Ups, Rita Raave jah!!! No näed sa, mis juhtub, kui nimesid ei teadustata.
Ematehnik – päris loogiline. Kui me ikka Merkuuri juurde jääme, siis saan seda kasutada oma valiku ratsionaliseerimiseks 😉
jaama tn 72 keskkonnajaama peaks saama viia küll
Tähe 108 keskkonnajaam peaks Karlova elanikele mugavamgi olema.
Ükskõik, kui tülikas Eesti Haigekassa värk alguses ka ei tundu, on see iga kell parem, kui USA meditsiiniäri. USA-s pole sa mitte haige inimene, kes läheb arstiabi saama ja keda arst kõigest hingest tahab terveks teha vaid oled klient, kes toob raha ja mida kauem teda “ravida” ja tema peal ravimeid proovida, seda kauemaks ta arsti ka rahaga kindlustab.
Aga seda sa tead isegi 🙂
See, kelle kohta öeldakse “saatja”, “abikaasa” või “kaaslane” ja keda nimetatakse nimepidi, pidi olenema sellest, kuidas paar ennast ise teadustada laseb.
See notsu poolt välja toodud asi üks, ja teine veel ka – kui on mõlemad kutsutud ja kui juhtumisi on nad elukaaslased või abikaasad, siis teadustatakse tavaliselt mõlema nimed.
Nojah, see meeletu ülemiste hingamisteede viiruste rohkus Eestis on üks miinuseid, mida ma Eestisse tagasikolimise küsimuses kaatlutlen:-) Eestis elades “krõbisesin” ma ikka vist enamus aastast. Minu teada ei aita selliste viiruste vastu küll miskit – ei küüslauk ega apteegist ostetav kraam. Kuum jook või kanasupp kõhus võib olemise ajutiselt küll mõnusamaks teha, aga mitte miski ju ei ravi neid viirusi, eks?!
mina viin kõik kiled ja muud pakendid (piimapakid, jogurtitopsid, kilekotid…, muidugi puhtakspestult) Rimi taga olevasse pakendite konteinerisse. Need keskkonnajaamad ikka natuke liiga kaugel.
Aga Raine Loo jäi ka ilma nimeta. Tõsi küll, Hans Trassi, st oma mehe kõrval.
Nimede värk peaks sellest sõltuma, et kas on kutsutud üks pool kaaslasega või on mõlemad eraldi nimeliselt kutsutud.
abikaasade, elukaaslaste, partnerite jms nimed öeldakse vastuvõtul vaid siis, kui see abikaasa, elukaaslane, partner vms on ise ka kutsutud. kui kutsutud on ainult suhte üks pool, siis teise poole nime ei öelda – simple as that 😉
vaielda ju võib, et kas on mõtet ja mis, aga minu meelest mõne koha peal võiks etikett olla lihtsalt etiketi pärast, kõike ei pea muutma.
miks kõiki nimesid ei nimetata? see on mu jaoks suht sama küsimus, et miks kõiki eestlasi ei kutsuta 😛
ja siis veel:
saatja – ükskõik, mis inimene, kellega pole romantilisi suhteid
elukaaslane – inimene, kellega sa koos elad
kaaslane – inimene, kellega sa vb igapäevaselt lävid, aga sõbratasandil pigem.
ja no abikaasa on siis iseenesest mõista abikaasa jne 😉
minu jaoks väga lihtne ja arusaadav süsteem.
ja “Malev” on vast ka rohkem sellistele minuvanustele suunatud … ja pingetekitamiseks on ta ehk osalt ka … nagu “Tulnukas” siis umbes.
kuigi samas, mu ema naeris küll südamest mõne koha peal “Malevas”.
aga ega ta otsast lõpuni mingi meeletult humoorikas ei ole … kuigi ülepakkumine on seal ka ilmselgelt sihilik, aga vahel on isegi realistlik ju.
jah näed, anonüümne jõudis juba ette.
Ei, see pole kaugeltki sama, et miks kõiki eestlasi ei kutsuta. Ega need kaasatulijad ju KUTSUMATA külalised pole. Nad on kutsutud külalised. Ja ilus oleks ikkagi nad inimestena vormistada, kellel on vähemalt nimi. Rumal etiket ei ole ju midagi jumalikku, mida muuta ei saa.
Eks tõbi on ikka tulnud sulle ütlema, et võta hoogu maha! Kui sa esimest viirust kuulda ei võtnud, tuli teine ja kolmaski, kuni kohale jõuab 🙂
Haigused on siin sel aastaajal kindlad nigu jumalateenistus pühapäeva omikul. Mullu läks veel eriti jõhker gripp lahti, isegi virelesin kaks nädalat. Ma ole juba aastaid nii haige olnud kui siis. Tänavu kuidagi õnnestus pääseda vist, ehkki rõhk on nüüd rohkem kõhugripil. Ptui-ptui-ptui.
Nii et sattusite lihtsalt halval ajal, nakkuste perioodil tulema. Edaspidi läheb paremaks.
Haigekassa kohta ei oska isegi midagi öelda, sest mul pole nagu probleeme olnd. Kümmekond aastat ühe koha peal, kui peaks hakkama asju ajama nüüd, oleks ehk tõesti jantimist. Aga samas, ajad asjad korda ja siis nad on korras. Onjo. Ja vastikult kaugel on see Haigekassa küll, samamoodi migratsiooniamet kah.
Presidendi vastuvõtul on vist jah nii, et kui mõlemad on kutsutud, siis öeldakse mõlema nimi, elukaaslane on elukaaslane, abikaasa abikaasa, mees on saatja ja naine on kaaslane. Ehkki mina arvan ka, et võiks kõigi nimesid siis juba nimetada.
“Malev” meeldis minule väga. Vist isegi niiväga, et julgeksin seda viimaste aastate parimaks filmiks nimetada. Et kõik see iseenda üle naerda julgemise asi. Väga naljakas. Nimed marmortahvlil näiteks mulle üldse ei meeldinud. Ja Kuldrannake oli kah üsna lahja. Aga see on rohkem maitseküsimus.
Kui meie eelmisel kevadel kolisime, siis oli algul juttu, et maja ette tuleb selline mini-keskkonnajaam. Et siis saab kõik rämpsu eraldi visata. Aga selgus, linnal pole jäätmete eraldi vedamise plaani, ehk sina sorteerid küll, aga masin, mis järele tuleb, kallab kõik ühte. Mistap olen mina täiesti ebaroheliselt kõik ära visanud. Aga seda kilekoti-käsitööd ikka tehakse kuskil, ma olen asju igatahes müügis näind. Peaks neilt küsima.
ps. Ma väga loodan, et Justin tahab esineda meile, sest mul on tema jaoks isegi koht valmis vaadatud 🙂 Mõtlesin selle välja pakkuda hiljem, kui soov on tugevam ja ilm soojem. Eks.
Mirri, ma ütlesingi, et see on MINU jaoks sama.
see kaaslane või saatja või kes iganes on kutsele just täpselt nii märgitudki, ta on kirjas ainult selle kutsel, kes on sinna kutsutud nimeliselt.
ja kuidas seda peaks korraldama siis?
kutsutakse, ütleme … no ütleme, Aasta Isa vastuvõtule. no andeks, kui tal oleks abikaasa asemel öeldud naise nimi, siis ma oleksin hakanud mõtlema, et huvitav, kes see veel on ja millega silma paistnud jms. nüüd oli selge – see naisterahvas on Aasta Isa abikaasa.
sest nimeliselt kutsutakse vastuvõtule siiski vaid need, kes on midagi olulist teinud selle aasta jooksul või teevad kogu aeg.
kui kutsutu poolt kaasavõetut hakata nimeliselt nimetama, sest muidu on ta, maidea, alaväärne või mis iganes, siis minu meelest võikski samahästi juba kõik eestlased kutsuda sinna, sest miks üks eestlane on oluline ja teine vähemoluline, miks üks kutsutakse ja teine mitte. samamoodi siis, et miks üks öeldakse nimeliselt ja teine mitte.
mina ei näe, et see oleks rumal etiket.
No mind küll häirib, kui Aasta Isa abikaasa nime ei saa. Ma pole varem tõsiselt kunagi seda vastuvõttu vaadanud, nii et polnud seda etiketti tõesti varem märganud.
…Huvi pärast gugeldasin, et mida on arst Jaak Aru sel aastal ära teinud 😉 Tegelikult on ikka nii ka, et kutsutakse presidendi sõpruskond. Nii et subjektiivne on see nagunii.
Me tegime Justiniga nalja ka kodus teleka ees, et kui 20 aasta pärast meie head tuttavad Hannes Rumm ja Maris Jesse on presidendipaar, kas meid hõigatakse välja “Justin Petrone abikaasaga” või “Epp Petrone abikaasaga” või läheb õnneks ja saame mõlemad nime? 😉
—
Luize – kuhu sa siis Justini esinema plaanisid?
Ja kust see info, et kõik keskkonnajaamades sorteeritud praht kokku läheb? On sellest kirjutatud meedias?
New Yorgis oli kord skandaal, kui selgus, et suur osa kogutud plastikpudelitest viidi prügimäele, sest ümbertöötlemistehased ei jõudnud seda laviini ümber töödelda, aga seda hoiti saladuses ja lasti inimestel aina heauskselt taarat koguda. Igatahs see mõjub inimesele külma dushina, kui ta saab aru, et teda on lihtsalt lollitatud…
Epp, selle esinemisega on veel aega.
Aga ma ei väljendanud ennast jälle piisavalt selgelt. Ütlesin mini-keskkonnajaam, mõtlesin sellega ikka rohkem prügikasti kortermaja ees. Aga sellist, kus on eraldi kastid orgaanilise, plastiku ja paberi ja nii edasi jaoks. Ja siis sealt peaks see ka eraldi minema edasi, kas prügimäele või kuhu ette nähtud. Minu meelest linn isegi annab toetust selle ehituseks, sest asi ise maksab muidugi rohkem, kui tavaline prügikast. Info selle kohta, et linnal pole veel nende asjade jaoks eraldi vedajat, pärineb meie korteriühistu juhatuselt. Vot.
Tegelt saab selliseid asju küsida linna koduleheküljelt, neil on kohe eraldi rubriik “Ametnik vastab” selle jaoks.
Näh, sain ise ka targemaks sinna vaadates. Asi, millest mina rääkisin, on korteriühistute jäätmemaja.
Aga seal on pakendite kogumise info ka olemas, vaata endale sobiv välja.
Järgmine kord, kui tõbi hakkab tulema, võtke Ohtralt Gripp-Heeli, see on siuhuke homöopaatiline tabletike. Kui õigel ajal jaole saab, ei jää haigeks. Ma iseenda ja oma 3 lapse peal suurem osa profülaktilisi vahendeid ära proovinud…
Hoogsat tervenemist!
sellest on aeg-ajalt ja salamisi juttu olnud, et tegelt läheb suht kogu prügi ikka lõpuks kokku. No ok, pudelid ja klaastaara üldjuhul mitte, papp-paber vast saab ka enamalt jaolt sihipäraselt kasutatud, aga muu… Ma ei tea kindlalt, aga ma millegipärast kardan, et ülejäänu sorteerimine on sellest aspektist mõtetu…. Nii kurb kui see ka pole. Ma ise ei viitsi praegu enam ajakirjanduslikku uurimistööd teha (paberiga kunagi tegin), aga sa võiks teha küll.
On see kindlasti nii, et kui haigekassa ühes linnas, siis perearsti teises linnas ei saa? Mul on haigekassa praegu Tallinnas, aga perearst Tartus. Samas, oma eelmisel Eesti-aastal ma vist arsti juures ei käinudki, polnud vaja, ja ei ole niisiis kontrollinud, kas tema juurde reaalselt ka minna saaks…
ma kolisin Tartust Tallinna ja ei mäleta absoluutselt mingit haigekassa jama. Kõik muutus iseenesest. Olin veel pikalt Tartu sisse kirjutataud, aga arsti juures käisin Tallinnas. Imelik lugu sul. Aga võibolla on see uuema aja värk. Ma juba mitu aastat tagasi end liigutasin.
m, ma olen ka tartust tallinnasse kolinud ja arsti vajades (esimest last oodates) tuli minna haigekassasse ja seal mingi taotlus täita. nii et päris iseenesest ei käinud see üleminek. aga tartus ma sain hakkama jõgevamaa haigekassaga, sest seal kandis oli mu sissekirjutus.
see on ju loomulik, et ei piisa sisseskännitud avaldusest. Avaldusel on allkirja koht selleks, et saada kinnitada oma andmeid. Mingi sisseskännitud allkiri ei ole mingi kinnitaja. Selleks kasutataksegi digiallkirja
Ettevaatust muidugi profülaktiliste või muidu ravimitega raseduse ajal (kuigi Epp kahtlemata on niigi ettevaatlik ja pigem küüslaugusõbralik – nii et pähetulnud mõttena pigem siin ütlesin seda). Autovalikust (no ma olen ikka autolummuses :P) mõtlen, et see biodiisel sobiks ehk pigem siis, kui enamus sõite hakkab kulgema seda kütust müüva bensuka lähistel, nõnda et kui on tankida vaja, siis oleks tankla käepärast. Kuna praegu seda ikka enamuses tanklates minu meelest müügil ei ole, siis pigem oleks arukam valik selline auto, mis enamlevinumat kütust kasutaks või siis võimaldaks kõrvuti või kordamööda nii biodiislit kui tavalist tarbida. (Aga kardetavasti selline alatasa segamine – kord ühte, siis teist – pigem rikub mootorit ja toob lisakulutusi sagedaseks muutuva mootoriremondi näol. Ka on sedasorti autod ilmselt kübeke kallimad rahakotile juba ostes ja ilmselt ka Eestis ikka veel üpriski haruldased üldse kätte saada.) Et ei oleks seda ohtu, et keset kena Lõuna-Eesti kuppelmaastikku ühel hetkel auto ütleb: “Jooda mind!”, aga lähim joogiputka on 200km kaugusel.
Edu viirustega võitlemisel – ja ennekõike neist võimalusel hoidumisel, sest see praegu leviv kõhugripp või miskit sellist pidi väga ränk olema ja üks mu ema haige südamega naaber suutis isegi surra sellesse.
*paanikatekitaja (A).
Tahtsin lisada presidendi vastuvõtul kõlanud tiitlitele “vend” ja “ema”. Ja tõesti, mõnd inimest tutvustati kaaslasena, mõnd partnerina (äkki oli äripartner?). Ja mõnikord öeldi lisaks tiitlile “abikaasa” ka abikaasa nimi. Nii et mulle tundub, et pigem või tegu olla tõesti kutsutute enda väljapakutud esitlusviisiga. Ei tea, peaks vist presidendile kirjutama.
Ja perearsti vahetamise osas on minul see kogemus, et haigekassaga ei pidanud ma üldse mingit tegemist tegema (meil on ju IT-ajastu ja mulle on jäänud mulje, et sellised pisiasjad ajab meie e-riik minu seljataga ise vaikselt korda), piisas vaid sellest, et läksin uude linna (kõigepealt Tallinnast Tartusse, siis paari aasta pärast Tartust Tallinnasse), kirjutasin vastuvõtule registreerudes uue perearsti nimele avalduse, võtsin selle näppu ja võisin kohemaid teenust tarbima hakata.
Infile:
Lõuna-Eestis müüakse biodiislit Antslas.
Veel natuke sellest vastuvõtust. Kutse oli Presidendi ja pr Evelyn Ilvese vastuvõtule. Seega üks naine, nimelt presidendi naine, on nime väärinud. Olnuks ilus, kui kõik kutsutud oleksid nimedega tutvustatud. Sest kui on kutse kahele, siis on mõlemad kutsutud. Iseasi, kui oleks presidendi ja tema abikaasa vastuvõtt:). Minu jaoks näiteks on Raine Loo alati olnud olulisem kui Hans Trass ja kuidagi kahju oli teda lihtsalt mingi nimetu asjana Trassi kõrval näha. Paar aastat tagasi jättis minu hea kolleeg sellele Presidendi vastuvõtule minemata. Nimelt keeldus tema mees saatma teda vastuvõtul, kus tal pole õigust oma nime all tutvustatud saada. Seega pole vist ikka nii, et kui tahad, siis su kaaslase nimi ka üteldakse.
Ei ole nii, et abikaasade, elukaaslaste, partnerite jms nimed öeldakse vastuvõtul vaid siis, kui see abikaasa, elukaaslane, partner vms on ise ka kutsutud. Enne presidendiga kätlemist peab paar ise täitma paberilipiku, mille nad siis ise annavad n.ö Eero Rauna kätte, kes selle ette loeb. Näiteks Heiki Ahoneni kaaslane Käty Toommägi hüütakse alati maha, kuigi ta päris kindlasti pole eraldi kutsutud. Sa võid sinna paberile kirjutada mida iganes, kasvõi Miki Hiir koos Pluutoga ja Raun või kes see uus raun nüüd on, see loeb selle maha. Ühel aastal kirjutas Käty sinna Gertrud Toommägi ja nii ka teadustati. Varem oli nii, et kes olid abielus, neid hüüti: see ja see abikaasaga ning vabaabieluinimesi nimetati mõlemaid nimedega. Üldiselt on see igaühe oma asi, kuidas ta end kutsuda laseb ja küllap on enamusel ükskõik ja seepärast kirjutab sinna lihtsalt abikaasa. Nii, et Epp, kui te lähete, siis ise valite kuidas end kutsuda lasete.
Vastuv6tul olid k6ik inimesed nii krambis. V6ib arvata, et inimesed lihtsalt kylmusid telgi taga selles suure k2esurumise j2rjekorras lihtsalt kangeks. Oleks tulnud rahvale enne kondisoojaks ja n2rvirahustuseks paar jooki sisse anda. Siis oleks ehk rohkem loomulikumat olekut ja naeratusi n2ind. Nyyd j2i aga nihuke mulje nagu oleks Ilvestel tagakambris kadunuke olnd …
mai saa kokkuvõttes üldsegi sellest aru, et see on igal aastal nii olnud ju, millest see poleemika nüüd? 😛 võite ise presidendiks pürgida ja kui juhtumisi saate, siis võite selle näotu etiketi ümber teha vastavalt oma isiklikule soovile .
kui on nii nagu maris ütles, et inimesed ise valivad, siis polegi ju üleüldse mingit probleemi.
kuigi üldiselt olen siiski kuulnud, et etiket näeb ette, et öeldakse selle nimi, kes kutsutud on, ja kui on kutsutud mõlemad, siis öeldakse mõlemad. aga ju siis see etikett ei kehtigi.
no minu meelest on meie maa nii väike, et igal ühel on kaks kolm tuttavat ikka, kes eal vastuvõtul olid, küsige siis nende käest. mina küsisin ja sain vastuse, et iga üks ise kirjutab paberile.
Kuidas selle haigekassa värgiga muidu on – kas selle jaoks on vaja näiteks kindlat töökohta ka? Näiteks, kui ma koliks Eestisse ja hakkaks vabakutseliselt tööle, kuidas siis oleks? Ja kas lastel on automaatselt? Ma pole üldse kursis, aga peaks hakkama sellega tutvuma… 😉
Ehhee, kirjutasin Tiiale Haigekassa kohta infot ja WordPress teatas mulle, et kirjutad kommentaare liiga kiiresti, võta hoogu maha 🙂 Ja kommentaar vist kadus ära.
Ühesõnaga – Haigekassa lehekülg http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/
Lapsed on kindlustatud kuni 19. aastaseks saamiseni.
Vabakutselisena tuleb ravikindlustuse saamiseks ise sotsiaalmaksu maksta ja seda tõsteti juba eelmise aastal (varem oli 672 krooni kvartalis vist). Vabakutselise maksude kohta oskab ehk Maris rääkida, ta maksab Eestis sotsiaalmaksu. See Maris siis http://marisekirjutamised.blogspot.com/
Ohhoo, Tiia ka virtuaalmaailmas tagasi, loodetavatsi sa vahepeal värske õhu mürgitust ei saanud 😉
Mina aga vaatan seda Haigekassa lk-le ja mõtlen, et mis variandid on Justiniga. Eelmisel korral Eestis koos elades tegime talle Ergo tervisekindlustuse, seda tehes me polnud veel abielus ka. Nüüd vaatan, et pakutakse Haigekassas abikaasa kindlustust – mina ju hetkel töötan, abikaasa peaks saama kindlustatuse (samamoodi nagu mina USAs sain Justini töö kaudu kindlustuse). Pean neile mailima ja uurima…
Kui Justin siin ametlikult õpib, on tal ju ravikindlustus olemas.
Kas mitte-ELi välismaalastele, ka siis kui nad õpivad, meie ravikindlustus tõesti laieneb? Pigem ma usun sellesse abikaasakindlustusse 🙂
Justin praegu ametlikult ei õpi, hakkab septembrist. Igatahes annan teada, mis välja uurin, siin käib lugemas ju ka teisi välismaalasi kodustanud inimesi 😉 Äkki saan abiks olla. Kui see abikaasa kindlustus tõesti toimib, siis on see üks suur priske pluss Eestile ja näitab, et Eestis välismaalasest abikaasana hakkama saada on lihtne. KUI.
Tagasi jahh, värske õhk lõi vahepeal asjad jälle mõnusalt klaariks 🙂
Hmm, see kord kvartalis maksmine pole ju midagi. Mul praegu läheb siin lapsega kahepeale 300 kuus. Põhimõtteliselt ju eimillegi eest maksmine, kuni midagi viga pole. Pöördun siis Vagamuti poole jah, kui ta Eestist tagasi jõuab.
Ja mul läks kuidagi see infobit vist mööda, et mida Justin õppima hakkab? Baltic Studies Tartus?
Jah, Baltic studies Tartus.
Mis Haigekassasse puutub, siis nt 3 aastat tagasi me ei teadnudki, et on selline vabakutselise HK variant. See on odavam kui Ergo.
HK kodukalt on lugeda:
Kindlustusmakse suurus
Kindlustusmakse arvutamise aluseks on Statistikaameti viimati avaldatud eelmise kalendriaasta Eesti keskmine kuubrutopalk, mis korrutatakse 0,13ga. Kindlustusmakse suurus muutub igal aastal pärast seda, kui Statistikaamet avaldab eelmise kalendriaasta Eesti keskmise kuubrutopalga.
Kindlustusmakse suurus 1 kalendrikuu eest on 2006. aastal 1049 krooni, seega on kvartalimakse 3147 krooni.
http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/taotlemine/vabatahtlik/
Jaa, see FIE kohustulik sots.maks kvartalis tõusis just siis, kui ma Eestist ära tulin ja kõik seda kirusid. Maris rääkis ka midagi kolmest tuhandest http://marisekirjutamised.blogspot.com/2007/01/neljapev.html . Nii et enam see pole odav lõbu.
Mõni aasta tagasi polnud ka võimalik ülalpeetavat abikaasat kindlustada ja nii olidki kodusolevad abikaasad kindlustamata ja neil polnud mingit võimalust kindlustust saada. Aga sellel teemal võeti mõnda aega sõna ja siis tehti ravikindlustus ka seadusega kõigile võimalikuks.
Kuna Eestis endiselt seadused ja maksumäärad muutuvad üsna tihti, siis tasub oma makse igaks juhuks e-maili teel Maksuametist ja Haigekassast üle küsida, kui seadusi lugedes midagi segaseks jääb.
Aga kas ERGO era tervisekindlustusega pole mitte see pluss, et võid ka eraarsti juurde minna ja see makstakse kinni? Tihti on ju riiklikes nii pikad järjekorrad ja kui tõesti kiiresti abi vaja, siis oleks hea, kui eraarst kinni makstaks. Erakindlustusseltsiga võib samas ette tulla ameerikale analoogseid probleeme konkreetse ravi põhjendatusest jne…
teise lapse ootel põdesin ka vastikut viirust ning siis õpetas minu pika arstistaaziga günekoloog, et õhtul enne magamaminekut teha kuum tee vala sisse torts konjakit või brandit ning mitte väga kuuma teesse ka mett.
Ning pärast selle joogi joomist voodisse tuttu
Olen seda meetodit kasutanud aastaid ning minu peal mõjub ta siiani grippi eemaldava vahendina. Proovi ka
Ka mina kasutan Mia meetodit ja see on tõesti efektiivne. Aga rasedale vist küll ei soovitaks. Alkohol jõuab ju läbi platsenta lapseni. Vähemalt minu tuttavad tohtrid keelasid küll kõik sellised asjad ära, mis kuidagi võiksid lootele kahjulikult mõjuda.
Kõik siin elus on suhteline, 1 karv peas on vähe ja supi sees palju
olen kindel, et lonks brandit tee sees on titele ettem kui ravimid ning jutt ei ole pudelist, selle alkoholi foobiaga tuleb meelde, kuidas nõukogude lõpu ajal meile noortele rasedatele väideti, et juba lonks veini tekitab väärarenguid ning kuidas käisime Tartu legendaarses restoranis “Tarvas” head magustoitu – veinitarretist nuusutamas (sest hoitku jumal selle söömisel võib ju tita sõrmedeta jääda)
Currently it looks like Drupal is the preferred blogging
platform out there right now. (from what I’ve read) Is that what you are using on your
blog?