Sünnipäevast ja Tartust

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Tartus on ainult üks ajahetk, kui see linn on kole. Ja ilmselt ei ole see vaid Tartu, vaid kogu Eestimaa häda. See on see kevadine hetke kuskil aprillis, kui lumi on ära sulanud ja lume alt on välja sulanud musttuhat koerajunni ja muidu sodi. Siis tuleb paar nädalat kannatust varuda, kuni linn on jälle puhtaks saanud. Süüdistada saame selles koleduses paraku vaid iseendid. Ja ilmselt saame ise ka kaasa aidata, et jälle ilusaks ja puhtaks saaksime. Aga ikkagi on tol hetkel alati nii kahju ja piinlik.

  2. Rääkides Tartust ja Tallinnast siis Tartu mind väga ei tõmba. Kuid see eest fännan ma tõsiselt nii Rakveret kui Pärnut. Ei teagi kumba rohkem. Rakveresse küll eriti asja pole, aga Pärnusse see eest pidevalt.
    Mul on arvatavasti Pärnus selline tunne, et seal on hoopis teine maailm ja selline mõnus olemine. Ma loodan, et igal Tallinnlasel on olemas oma lemmik väikelinn. Tegelikult mitte väikelinn vaid Tallinnas väiksem linn.
    Tallinnas on mitu erinevat linna või nägu. Kui minna Lasnmäele või Kesklinna või Pelgulinna või Nõmmele.. siis satud igakord erinevatesse kohtadesse.
    Mina olen praegu Mustamäekas ja isegi Keskilnna sattumine on minu jaoks väga eriline asi. Mul pole sinna asja.
    Eile käisin Kassisabas. Ma nii armastan neid puumaju ja käänulisi tänavaid ja aedu majade ümber.
    Kohati on mul isegi kahju, et minu ja mu mehe lapsepõlvekogemusi ei saa mu lapsed nautida. Aga ma pole lihtsalt lednud sellist kodu veel Pelgulinnas ja Kassisabas mis oleks mulle kättesaadav. Aga ma otsin edasi. Ja siis kui tuleb selleks õige aeg ma selle kindlasti leian.

  3. Meie tulime Karlovasse novembri lõpus ja järgmised kaks kuud ma olin küll üsna mures, et kas sellises kohas siis hakkamegi nüüd elama… Tähe tänaval igal pool kõnniteele autod pargitud, kõik nii hall ja trööstitu, poriroopad seal, kus kunagi oli muru, plangud, mida ei ehi isegi raagus taimed… Aga siis see pikk november lõppes, lumi tuli maha ja kohe läks siin ilusaks. Kevadel, jah, tuleb ilmselt jälle üks tolmune ja hall vaheperiood, aga kui juba puud-põõsad lehes, on siin jälle ilus.

  4. Aga kena, et ikka tulite! Loodan, et meeldis, eriti eriline tunne on sellest üritusest lauljana osa võtta. Kas Giustino ei tahaks mõne (mees)kooriga liituda? 😉

  5. Karlovas on tõesti pea kogu aeg ilus, aga kõige ilusam on mu arust maikuus ja juuni alguses. Eriti Tolstoi tänav on väga armas, kuna seal on sellised toredad majad 🙂 Ja lisaks on viimastel aastatel päris mitu maja ilusasti korda tehtud, nii et lust neid vaadata.

  6. ilu on vaataja silmades. ja silmade kaudu südames. nii et kellele ema, kellele tütar – kehtib kindalsti tallinn-tartu-võru-narva heitlustes. hää on, et et on kohti, mille vahel valida. nõme (kurb, paha kuulda, hale) on kui keegi arvab, et tema valik on parim.

  7. Ise ka Karlovas 4 aastat elatud :). (TÕSi toonases “uues” ühikas kohe seal Karlova n.n. pargiga mäe otsas.) Mulle meeldis mööda Salme tänavat alla ja jälle tagasi jalutada :). Ja siis sinna Sõpruse silla peale ja jälle tagasi jalutada (kuigi käisin üle selle igal hommikul nagunii algul praktikale ja hiljem tööle – Kivilinna gümnaasiumisse.

    Kena puumajade linnajagu ja natuke kobedam kui Supilinn (kus ma ka jalutasin, aga mis minu arvates selline natuke kurvavõitu olekuga räämas oli tollal).

  8. Teemaväliselt, aga laulmisega seotult – ma juba mõni aeg tagasi mõtlesin, et kui te Eestisse kolite, et kas Justin siis oma muusikukarjääri ka jätkab? Või äkki oled sellest juba kirjutanud, aga ma olen lihtslat maha maganud…

  9. Juhtusin möödunud suvel Alo-TV-st nägema mingit saadet või filmi Karlova arhitektuurist. Kunstitudengid joonistasid seal huvitavaid detaile majadest ning oli ka juba näiteid toodud, kus seda detaili enam ei olnud pärast renoveerimist. Pikk ja põnev oli see saade.
    Rohkem kui aasta tagasi oli mul vaja iga päev kõndida tööle läbi Karlova linnajao – Koidu tänavalt Eedeni keskusesse. Siis avastasingi seda ilu enda jaoks, käies mööda erinevaid tänavaid. Päris palju on juba ilusasti korda tehtud, kuid ka vanad ja renoveerimata majad on huvitavad. Just detailid.

  10. Sverik – ega mina ei läinudki lippu heiskama (nohu), aga Justin üksi läks, edasi suundus EÜSi majja, kus talle tehti tuur ja anti juua ja mis jättis talle kustumatu mulje.
    Seda meeskoori asja võin küsida, aga ta on tegelikult vist selline omapäi kõndija tüüpi.

    Evelyn – ega Justinil otse “karjääri” muusika alal polegi, st ta lihtsalt tunneb mõnu muusika tegemisest ja esitas seda siinseal New Yorgi pubides, mõnes kohas tasuta, mõnes kohas väikese raha eest.
    Ta enda raha eest tehtud plaat on müügil ka http://cdbaby.com/cd/petrone
    ja muud muusikat on veel http://www.giustinopetrone.com

    Ta kindlasti tahaks siin Eestimaal ka mängida, aga kõigepealt tuleb lihtsalt sisse elada ja näiteks kardinapuud üles panna 😉

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar