…Et üks jalakäijate sild tahetakse asendada autosillaga. Mu sõber äsja algatas allkirjade kogumise.
Nagu mina aru saan, on linnakeskkonnas nii auto- kui jalakäijaliiklus paratamatud. Aga üks ei tohiks käia teise arvelt.
http://www.offline.ee/autosild/
Aitäh info eest! Allkiri antud…
Ma küll ise enam juba tükk aega Tartus ei ela ja külas ma seal ka pole tükk aega käinud, aga seda sillasaagat olen õuduse ja hirmuga mõnda aega jälginud (esimesed artiklid selle kohta olid vist aasta tagasi).
jättes muud argumendid kõrvale, ei ole asi nii ull, et jalakäijad nüüd saaksid vähem liikuda sellepärast. tartus on viimasel kümnel aastal sildadega päris kibe ehitus olnud, kroonuaia oma sai remonti, jalakäijatele ehitati turu juurde kena rippsild ja nüüd laia tänava sild. ma ei väida, et selle autosilla peaks sinna tingimata ehitama (vastupidise väitmiseks ei ole mul ka piisavalt põhjendatud argumente), aga nii mustvalge see asi nüüd ka ei ole, et sai ainult jala ja nüüd saab ainult autoga. tartus on kõikidest sildadest võimalik üle kõndida, nii et jalakäijad autosid ei sega ja vastupidi.
allkirjade kogumine, kui silla ehitamist on tegelikult juba alustatud, on küll kena, aga kahjuks väga hilinenud aktsioon. selle silla ehitamise planeerimine on olnud pikaajaline protsess, ka allkirjade kogumiseks oli oma aeg.
nagu ma aru saan, algatas ott toomet selle allkirjade kogumise, sest tema ei saa sel ajal, mil sild kinni on, otse töö juurde minna. eks ta häirib muidugi. aga samas on kahel pool sillad, kustkaudu minnes on tee 100 meetrit pikem.
minge…. sõitke paadiga siis üle jõe kui muidu ei saa. lambad, krt. ma ei saa lihtsalt, idioodid suudavad mu endast alati välja ajada.
mina ka ei poolda laia tänava otsa silla ehitamist, sest ma ei kujuta hästi ette, kuidas see tartu kesklinna liiklusskeemi parandab. mulle tundub, et pigem ei paranda. aga kuna ma pole tartu linnavalitsuse tegemistesse põhjalikult süüvinud, siis hoian oma arvamuse pigem endale.
küll ei saa ma nõustuda seisukohaga, et “avalikkuse häält” on ignoreeritud. vabaduse autosilla ideekonkurss korraldati 2005. aastal. 2006. aasta suvel valmis projekt. et saaks ideekonkurssi korraldada, pidi detailplaneering koostatud olema juba 2005. aastaks. kus protestijad siis olid?
aktsiooni algataja võiks endale aru anda, et iga ehitustööga kaasnevad teatud ebamugavused, aga need lähevad üle. tulemus (uus sild) on see, mis loeb, kuid selle tulemuse üle arutlemisest on kas lootusetult hilja või mõttetult vara.
* arutlemiseks
minuteada (aga vb tean valesti) kogutakse neid allkirju ammu juba, supilinna listis vähemasti on see teema üleval olnud pikemat aega.
autosilda sinna vaja nüüd tõesti ei ole, natuke maad eemal, konsumi juures, on see ju olemas, ja ma pole küll näinud, et see kuigi sageli autodest ummistunud oleks, et oleks mingi meeletu vajadus veel ühe autosilla järele.
Mina mõtlen sellele, et kui autosillast hakkab tõesti rohkem autosid üle jõe tulema, kuhu need siis ära mahuvad? Narva maantee on enne tõusu isegi neid paksult täis, kahtlane, kas suudab rohkem ära mahutada. Või kuhu nad minema hakkaksid? Tõenäoliselt ikka Narva maanteele.
Siin on minu meelest täitsa hästi argumendid reas: http://www.postimees.ee/201206/tartu_postimees/235217.php
Kes muidugi teab, kus tõde on. Mina ei ole asjatundja
Aga see tundub küll loll, et majandustudengid ei viitsi 100 meetrit ringi käia. Kui nad praegu ei näe oma ninaesisest ja isiklikust heaolust kaugemale, siis mina pigem sooviks neile edu mõnel muul alal.
Aaa, Luize: niipalju kui Laia tn silla plaanist kuulda on, EI TOHI jalakäijad sellel kohe ametlikult käia. Nii et jalakäijate ja autode vastastikusest segamisest või mittesegamisest ei ole siin mõtet rääkida.
Lugesin läbi.
”
Kui aga silmas pidada kesklinnas liikluskoormuse vähendamist, siis siin on kavas mitmed muudatused nii parkimis- ja liikluskorralduse muutmises kui ka ühistranspordi arendamises.
”
Väga konkreetne 😉
Vaat siit võiks ajakirjanik edasi minna. Sest minu jaoks jääb see kõige segasemaks. Sild sillaks, keegi ei vaidle vastu, et jõe kahel kaldal asuvale linnale on sildasid vaja, aga kas need autod on vaja kõik sinna kesklinna suunata, kas see konkreetne sild poleks võinud olla kusagil põhja pool, ideega suunata autoliiklus kesklinnast kaugemale??
Ja ma ei saa aru, kui räägitakse ühest küljest, et sild aitab ühendada ülikooli õppehooneid ja teisalt sellest, et sild on autodele, mitte jalakäijatele… Kas eeldatakse, et ttuleviku Tartu tudeng enam jala ei käi?
Ning – Luize, sa ütled, et vana jalakäijate sild tõstetakse üles ja viiakse mujale (mhm, kas poleks odavam ehitada see uus sild mujale). Aga kuhu mujale see viiakse? Seda ma pole lugenud või on see vahepeal udusse mähkunud 😉
Kokkuvõttes, ma lihtsalt ei usalda seda projekti. Ja nagu ikka, on isiklikud teemad mängus. Roheline armas botaanikaaed hakkab saama rohkem heitgaase. Ja minu 8s. õelapsel, kel nagunii raske üle Laia tänava saada (kooliminek trajektooril vanalinnas Jaani tänav – Kroonuaia kool), läheb vist veel raskemaks jalakäijana liigelda.
Tallinlastele, kuidas teie olete rahul Tartu maantee uue suure ristmikuga, minu arust on siin kahes projektis sarnane see, et liiklusvood suurejooneliselt kesklinna suunatakse (alternatiiv võiks olla hajutada neid vooge kesklinnast kaugemale).
Notsule infoks, et uuele sillale on planeeritud mõlemale poole sõidutee osa 1,5 meetri laiused jalgrattateed ja 2 meetri laiused kõnniteed.
Laiast tänavast ülesaamine oli raske juba siis, kui mina üle 10a tagasi sealtkaudu koolis käisin. See läheb lihtsamaks siis, kui Tartu autojuhtideni ka jõuab info, et liikluseeskirja kohaselt peab autojuht ülekäiguraja ees peatuma ja jalakäija üle tee lubama. Praegu täidetakse seda kohustust Tallinnas oluliselt usinamalt. Autode hulk tipptunnil Laial tänaval aga ilmselt ei suurene, sest see on niigi maksimaalne:)
Ja õelaps käib sul vast Kesklinna koolis, mis asub küll Kroonuaia tänaval. kroonuaia kool omakorda asub hoopis Raadil ja on mõeldud õpiraskustega lastele.
See on tore uudis, et jalgrattateed ja kõnniteed, kuigi puhtalt jalakäigu- ja jalgrattasild on kesklinnas hingamisteede seisukohalt parem, ainult et kus pagana kohas neid projekte üldse näha saab? Tartu linna kodukalt saab otsinguga “Vabaduse autosild” null vastust. Tahaks ikka oma silmaga veenduda, et on kõnniteed.
Üldse tundub idee kesklinna liikluskoormuse vähendamiseks sinnasamasse kesklinna uus sõidutee tekitada vähe imelik. Normaalsetes linnades juhitakse liiklus kesklinnast kõrvale. Ja kõige paremini aitab selle liikluskoormuse vähendamiseks ikkagi autoliikluse piiramine, mitte selle mugavamaks tegemine.
Kriitika keskkonnaühenduste kojalt:
http://www.eko.org.ee/?node=10&article=28
Infoks seoses planeeringuga, et detailplaneeringut sellele sillale minu teada ei koostatudki, ehkki Eesti Roheline Liikumine sellise toimimise vaidlustas. Üldplaneeringus on küll kirjas, et tuleb teha detailplaneering (ja eks siis selle käigus saanukski üht-teist veel arvata), aga linnavalitsus otsustas, et seekord ikka ei tee, mis tast ikka teha. Nii käivad asjad Tartu linnas 🙁
Ideaalis võiks pea iga jõega ristuv tänav lõppeda sillaga. Seepärast arvan, et tuleks ehitada nii see sild kui ka teised sillad, mida planeeritakse. Autod ei kao ju kuhugi, kuigi me võime unistada teisiti, ja kui sildu juurde ei ehitata, siis ummikud olemasolevatel sildadel vaid kasvavad. Muidugi on hädasti vaja ka neid teisi suuri sildu – Ropka ja Ringtee ja Tiksoja, aga nende planerimisega lähebminu teada veel aega ja need maksvada ka üüratult rohkem.
Ise sõidan ka üsna sageli autoga kesklinnast Ülejõele ja ilmselt hakkan ka kasutama Vabaduse silda. Praegu tossutan autoga niikuinii botaanikaaia kõrval ja ootan pääsu Kroonuaia sillale.
No aga sild on seal ju praegugi. Paljud on nördinud hoopis sellepärast, et selle muutmine autosillaks katkestab kesklinna nö rohelise tsooni, kus autod jalust ära on.
Ja enam ei saa kaarsilla poolt tulles niisama lihtsalt Konsumist läbi minna, kui sinna selline magistraal vahele tuleb.
Muide, Liina, Londoni kesklinnas sai küll autosid vähendatud. Nii et kaovad küll, kui see sihiks võtta.
Tartu mnt-st – normaalne on et tehtud lai tee kesklinna, kuna inimestel lihtsalt on sinna rohkem asja. Kui laiem tee tehakse kuskile “vasakule”, siis ega ma sellepärast sinna sõitma ei hakka, ikka sõidan sinna kus vaja minna on 🙂
Mmmm.
Ma ei öelnud, et Laia tänava jalakäijate sild kusagile mujale ümber tõstetakse. Sellest tehakse minu teada ikka vanarauda 🙂 Ei oskagi öelda, millist mu lauset sa nii tõlgendasid, ma ütlesin, et sildadega ÜLDISELT on käinud kibe ehitus.
Üritasin saada kinnitust sellele, et uuest Laia t sillast ei tohi jalakäijad üle minna. Ei leidnud. Kui see tõesti nii on, on tegemist väga imeliku plaaniga.
Detailplaneering on sillale päris kindlasti koostatud, ilma ei ole võimalik ehitada. Samuti ka keskkonnamõjude hindamised, viimaseid minu arust koguni mitu tükki.
Jah, loomulikult ei ole hea, et kesklinnas, mis väiksema liikluse jaoks ehitatud, sõidab liiga palju autosid. Aga jättes ehitamata selle silla, ei vähenda me sugugi autode hulka, pigem suurendame ummikuid. Liikluse mujale suunamine peab algama hoopis kaugemalt kui kesklinnast ja seda plaani peavad linnaisad samuti juba ammu. See uus tee, mis liikluse kesklinnast mujale suunab, läheb muide minu majast mööda, nii et ega see mulle ka ei meeldi.
Jah, autosid palju, jah, jalakäijatel kehvem liikuda ja lastel paha koolis käia, jah, jah, kõik on õige. Aga millegipärast on autodel ikka vaja sõita seal kesklinnas. Ega nad ise ei sõida, ikka inimesed juhivad.
Ja nagu ma varem juba ütlesin, ei ole mõtet hakata protestikirju koguma siis, kui silla ehitamist on juba alustatud.
Lisand, jalakäijate sillaga juhtub nii:
Demonteeritav sild ladustatakse Emajõe ja Oa tänava vahelisele alale Marja tn piirkonda, kus see konserveeritakse.
Sinna nad tahavad ta üle jõe panna siis. Vaatame.
ilmselt vanarauaks, sest uues kohas on kalda kõrgus olematu, sama suur on ka kaare kõrgus veepinnast, sama väike on ka laev, mis sealt alt läbi mahub
seal saab kas
… teha kõrged sillapostid, aga siis on vaja kergliikluse jaoks pikki pealesõite
… teha kõrgema kaarega uus sild
Keskkonnamõjude hindamise peale laekus linnavalitsusse metsikult kriitikat, aga ei tea, et sellega midagi pihta oleks hakatud.
Kõnniteedest: kas keegi ikkagi teab, et need kindlasti tulevad? Tahaks viidet dokumendile, mis seda lubab, või projektile, kust need näha on.
Inglismaal on lisaks Londonile ka teisi linnu, kus kesklinna piires on autoga sõit väga ebamugavaks tehtud. Näiteks meenub kohe Oxford, kus auto jääb äärelinna surtele parkimisplatsidele ja edasi liigud puhaste mugavate linnabussidega… Ja kesklinna piires on mõnus jalutada, kogu sealset atmosfääri nautida.
Ja kui hakata mõtlema, MIS teeb ühe linna nauditavaks, olgu siis elamiseks või turistina külastamiseks, väga oluline on ju see, et jalakäijad nö ruuliksid. Minu jaoks küll on. Ma olen saanud negatiivseid kogemusi (näiteks heitgaasidest paks autoummik Bostonis ajaloolise surnuaia ümber keset linna) ja olen saanud seda nauditavat “siin võiks elada” elamust (näiteks seesama Oxford).
Ei pea see olema a priori fakt, et iga asjatoimetuse jaoks on vaja autoga kesklinna sõita. See peaks olema linnaisade korraldada, kuidas kesklinna hoida autodest võimalikult vaba. Autod ei ole ilusad (kas keegi tahab nautida vaadet parkimisplatsile? Või eelistaks parki?) ja autod on konkreetselt õhukvaliteedile ja inimeste hingamisteedele väga kahjulikud.
Kunagi oli siin blogis üleval New Yorgi kaart, kus sai vaadata õhu saastatust ja näha, mismoodi nt Manhattani ida- ja lääneosas suurte teede juures oli must ja Central Parki süda oli puhas ja ka pargi kõrval asuvad tänavad olid enamvähem puhtad, kuigi ka seal on suhteliselt suur liiklus (seal konkureerivad siis puud ja autod, ühed võtavad süsihappegaasi vähemaks, teised tekitavad juurde).
Ma ei tea, kas selliseid kaarte Eesti linnade kohta on?
Ükskord oli Tartu Postimehes Tartu saastatuse kaart. Ma mäletan, et Riia tänava ümbert oli seal must, kus on läheduses Kastani ja Filosoofi rist. See must ala võis sealt isegi Võru tänavani välja ulatada.
Narva maanteel oli teine must ala, vist Narva mäel (valgusfoori kandis, Vene kirikust ülalpool).
Aga ma pakun, et praeguse seisuga oleks ka Pepleri tänav must või vähemalt tumepruun – Riia risti ja Vanemuise risti lähedalt.
Jakobi mägi on tõenäoliselt ka päris hull.
Puiestee tänava koledust kogen ise selle kandi elanikuna peaaegu iga päev.
Ning saastatus või mitte saastatus, aga Ülikooli tänav oleks oluliselt normaalsem, kui seal autosid ei sõidaks. Need kõnniteed on nii kitsad, et kaks eestlast peab juba oma individuaalruumi lõhkumist taluma, et üksteisest mööda minna ja kui kaks tükki kõrvuti käib, siis ei saagi mööda. Ja autod kihutavad seal nii (ühesuunaline, noh), et üks pidi minul, kes ma kõnniteel asusin, hõlma maha sõitma.
Võiks sinna sisse lasta ainult näiteks invamärgiga autod ja üürikeseks ajaks poode teenindavad autod, aga mitte rohkem.