Boratist, ei-ütlemisest, õnnest ja muust

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Mis reklaame siis ameerikas kinos enne seanssi näidatakse? Ma pole ammu kinos käind, mingi juunist saadik vist. Aga siis ma ei mäleta, et peale CC midagi eriti oleks olnd… treilerid põhiliselt. Või ongi filmitreilerid vägivaldsed?

    Borati filmi ma ise ei ole veel näind. A kuidas suhtuti meerikamaal näiteks filmi Team America world police?

    Jõudu sulle ei-ütlemisel. See ei ole kerge.

    Ja jõudu siiakolimise ameerikalikel ettevalmistustel. Muide, on ehk elukoha suhtes miskit selgund? Või selgub see siis, kui stipendiumitaotlused üle/läbi vaadatud?

  2. igast suva reklaame naidatakse ja treilereid ka muidugi. aga actionfilmide treilerid enamasti ju ongi kokku pandud ainult korgelt kukkumistest, plahvatustest ja tulistamistest.
    Team Americat ma kaisin kinos isegi vaatamas ja peale minu oli saalis veel tervelt 2 inimest. need 2 kyll naersid igatahes. aga muidu on see film seltskonnas paar korda paris teravaid diskussioone tekitanud. nii et arvamusi on erinevaid nagu ikka, aga kui mingi teema kova vaidluse tekitab, siis jarelikult on see inimesi ikka paris sygavalt puudutanud.

  3. Lihtsalt väike näpunäide – ole nende seemnete kodumaale transportimisel ettevaatlik, peida paberinutsakutesse ja soki sisse, vms. Seemneid tegelikult ei tohi üle piiri vedada, olen kuulnud. Minul õnnestus küll üks gladioolisibul kuritegelikul moel maale toimetada, ja õde tahtis hirmsasti minu lillherneid, nii et sai ka paar kribulat siit kaasa, ei juhtunud midagi.

  4. Mul on see jah uduselt meeles, et ei tohi…
    Samas, ise tõime Hollandist USAsse hunniku tulbisibulaid ja ka mingeid seemneid.
    Aga eks ma peidan kusagile nad siis ära jah.
    PS. Huvitav, kas kõrvitsaseemneid ja sihvkasid tohin snäkiks kaasa võtta? 😉 Teoreetiline küsimus.

    Ma ei mäletagi enam, kui kiire montaazhiga treilereid Eesti kinodes näidatakse. Kas ma ise olen muutunud tundlikumaks või on USAs kiiremini vahelduv montaazh.

    Team America meeldis mulle väga, samamoodi Justini kõigile kolleegidele (isegi respublikaanile), neil on kõigil küüniline huumorimeel. Ma muide kirjutasin sellest filmist eelmise aasta detsembri lõpu-jaanuari alguse sissekannetes, kus tegin kokkuvõtet oma filmiaastast.

    Seda ei tea veel, kas Tallinn või Tartu.

  5. Kõrvitsaseemend ja sihvkad – kui on praetud vm. töödeldud, siis tohib 😉 siis pole nad enam istutamiskõlbulikud.
    Tobe küll, aga eks nad katsuvad neid igasuguseid taimehaigusi ära hoida ja taimekooslusi säilitada. Näiteks on Californias mustsõstrad keelatud taim, sest pidid (kui mäletan õigesti) virsikupuudele mingit haigust levitama….
    Isegi Havai ja Calfiornia vahet reisides, ehk siis ühest osariigist teise ei tohtinud mingit “agrikultuuri” kaasas olla, nad üritavad Havai saarte looduspuhtust säilitada sedamoodi.
    Mida Sina kui “roheline” sellest asjast arvad?

  6. Ma olen sel alal üsna harimatu roheline, ausalt öeldes. Mäletan, et greengate foorumis läks kunagi aruteluks, et mis on eestimaised maitseained (mida eelistada eksporditutele). Oli ka arvamust, et melissi jms ei tohiks kasutada, sest see on Eestisse sisse toodud võõrliik. Ma ei ole nii ortodoksne, iga juhtumit tuleks mu meelest eraldi vaadata.

     Muide, üks mu tuttav linnu-uurija vihkab luikesid, sest see on “saastliik, mis Aasiast Euroopasse ja Ameerikasse üle toodi ja siin liigiriikkust on vähendanud, st sööb teised, õrnemad liigid välja”. Ma ei tea, kumb on rohelisem, kas luikesid sel põhjusel vihata või luikesid armastada, sest nad on osa loodusest. Eksole raske küsimus 😉

    Minu teada on need konkreetsed ronitaimed ka Eestis olemas (kassitapp vist nimeks), mille seemneid ma tahaks kaasa tuua peotäie. Sellel on minu jaoks sentimentaalne väärtus.
    Aga see on tegelikult hea teema, mida veel edasi uurida.

  7. vaatasin järgi, seemnete nimi eesti keeli on “verev lehtertapp” (inglise keeles morning glory), seemned on Eestis müügil. Aga jah, hüpoteetiliselt saaks haigusi ikkagi üle kanda.

  8. ega nendele haigustle vist naljalt piiri ei pane. globaliseerumisest ei pääse. Aga asi on tegelikult tõsine. Näiteks mõni salakaval haigus on tapnud juba terveid puuliike. ja varem või hiljem liigub ta mandrilt-mandrile ikka.
    Sudden Oak Death näiteks.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar