Hüvasti, kohv?

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. kohvisoltuvus oli mulle ka yllatus. ma pole kunagi olnud suur kohvijooja, hommikuti ainult yks tass. see ka rohkem maitse kui kui ylesse arkamise parast. aga kui mahlapaastu tegin, siis sain teada, et kofeiinisoltuvus ikka on kyll taitsa olemas, teisel paeval hakkas jubedam peavalu, mis kokku 3 paeva kestis ja mida ykski valuvaigisti ara ei votnud.

  2. Mul on siis päris kergelt läinud, kohutav peavalu käis üle teisel hommikul, aga nüüd on täitsa okkoo. Minu sõltuvus oli kaks või vahel kolm tassi päevas.

    Ma ei suuda seda endale hästi ära põhjendada, miks ma teed või shokolaadi ei ole tahtnud niiöelda asendusaineks võtta. Vist on teatud hasart. Mis tunne on olla nt nädal aega täiesti kofeiinivabalt? Tookord pärast nädalast paastulaagrit (kofeiini ja söögivabalt 😉 läks energia hästi lahti, asjad lendasid käes, aga samal ajal oli rahu hinges. Paraku tuli siis peale liiga palju tähtaegasid ja hakkasin tasapisi jälle kohvi jooma…

  3. Hmm, teega igastahes võõrutusnähte ei olnud. Kuigi ma jõin kanget (korralikult purust tehtud) ja ikka liitrit 1-1.5 päevas. Lihtsalt lapsesaamise tuhinas jätsin pävvapealt maha.
    Nüüd ma joon vahel st umbes 3-4 päeval nädalas tassi hommikukohvi. Süüdistada saan selles ainult ennast, oli vaja mehele espressomasin kinkida 😉 Tundub, et sõltuvust pole. Aga võib olla see puhas enesepettus.

  4. Mina peaaegu üldse ei joogi kohvi. Kui siis nädalavahetusel piima mille sisse panen natuke kohvi. Aga seda ka siis kui mees mulle seda teeb. endal kohvi tahtmist pole. Kuigi mulle meeldib kohvi lõhn ja maitse. Näiteks kohvikoogid on väga head minuarust.
    Teed ma ka eriti ei joo. Eelistan kõikidele jookidele vett. Peale selle tuleb mahl.

    Aga suitsetamisega ont eised lood… Hetkel ootan rahasüsti, et saaks minna nicorette nätsu või plaastreid ostma. On mõte, et võiks ju vähem suitsetada.
    Hetkel päris maha jätta ei kavatse, aga kes teab..
    nikotiinisõltuvus on üks asi, aga suitsetamine kui tegevus hoopis teine asi.
    Aga eks paistab mis saab.

    Hoian Sulle pöialt Epp!!!

  5. olin suvel haige ja kohviisu kadus päevapealt. ilma mingite võõrutusnähtudeta. ok, mul oli haigusest niivõrd paha olla ja nii kurnatud olin, et äkki selline pisiasi nagu peavalu koos võõrustusnähtustega jäi kahe silma vahele?
    terve suvi kohv ei maitsenud. lihtsalt ei tulnudki isu. aga sügisel puhkuse lõppedes tööle naastes olen muidugi tagasi oma sõltuvuse juures. mis teha kui masin tööl nurgas kogu aeg cappuchinot ahvatleb võtma. olen küll oma sõltuvuse 2 tassi juures hoidnud, aga siiski…suvel sain ju ilma 2 kuud ja polnud häda miskit.
    ära siis sina murdu! 😉

  6. Tubli EPPP!!!
    Mul on juba ùle kuu ilma suitsuta!!! Ning ma olen niiiii ùliuhke enda ùle. Koos suitsuga tegin ka drastilise kohvipiirangu. Enne tegin ikka 5-6 espressot pàevas. need ju nii tillukesed, ning iga pòhjus oli hea, et kohvi ja suitsupausi teha. Nùùd olen juba kuu vaid 1 hommikuespresso peal tòò juures, ning ka selle pigem keerulistel pòhjustel, mitte vajadusest. Kuid nùùd soovin ka sellest pààseda, pean vaid leidma piisavalt hea vabanduse oma exile, et miks ma seda traditsiooni enam ei soovi jàtkata ( ning igaljuhul ta solvub)…
    Selleks, et istuva tòò juures vereròhku hoida norm. piires joon lagritsateed ( tegelikult vist oleks òigem sòna tòmmist?).. puuviljatykkidega.,
    Aga pea vastu, ole vaba … vaba igasugu kahjulikest sòltuvustest!

  7. mitte et ma arvaks midagi vastalist, ja alati tasub kuulata oma sisemuse häält, ja mul on meel hää su pärast, et sul hää on, aga ei saa kohe viitamata jätta:

    http://www.epl.ee/artikkel/359023

    Liikumine on hää igal juhul. Liiguta end hoolega, siis ka vaim lehvib.

    Oih, ja olla vaba IGASUGUSTEST kahjulikest sõltuvustest! Nagu hüüab nii armsasti Väike Mari.
    Oih.
    Mis on see asi elus, mida kahjulikuks muuta ei saa.
    Kas see poleks lõppeks sama, mis surnud olla?
    Või on õige vastus – harmoonia.

  8. Ma nägin ise kah seda artiklit, väga tore lugu 😉
    Ise pakuks, et Kuubas on vaesuse tõttu ka vähe säilitusaineid toitudes ja vähem autoliiklust, nii et õhu ja vere keemiasisaldus on väiksem. Et võibolla polegi ainult naps, sigarid, seks ja kohv selles “süüdi”, et inimesed vanaks elavad.

    Aga muidu on nii, et ikkagi tegin endale tassi teed, sest ilm nii kehv ja taevas maadligi… Aga ära jõin ainult pool tassi, sest juba see andis suure laksu.
    Just see ongi hämmastav, KUI tundlik keha ikkagi on.

  9. Kui tahad teed lihtsalt soojasaamiseks, siis proovi erinevaid taime- ja puuviljateesid. Annavad sooja ja maitsevad hästi (kuigi… lahjalt.) Mina pistan praegu teekruusi ka lusikatäie ebaküdooniamoosi – sidruni asemel, annab samahästi vitamiine.
    Aga vahel õhtuti siiski murdun ja teen endale Dilmahi Lady Silver teed – hetke lemmik. Üldiselt siiski üritan puuviljateedega hakkama saada. Niigi joon coca-colat ja energiajooke vahel, saan sealt liigagi palju kahjulikke aineid.
    Kuigi üldiselt ma pole eriti tervislikult toituv inimene, kohvi ei joo lihtsalt sellepärast, et see ei maitse mulle. Põhikoolis jõin hommikul piima tilga kohvi ja hunniku suhkruga, aga kaheksandas klassis loobusin ka sellest. No kui ei maitse, siis milleks punnitada 😛 Isegi koorekohvishokolaadi ma ei söö…

    Aga mõtlema paneb küll, kui vaadata peale musta tee joomist oma tassi – kole pruun parkunud kiht jääb tassile. Mõte, et selline kiht ka minu sisikonda jõuab, panigi taimeteede poole vaatama. Paha hakkas.

  10. Ka minu lõi eelmisel suvel haigus kohvi-joomisest kaheks kuuks täiesti eemale. Haigus oli vastik, suuvillid (misiganes nende nimi poleks) – koos kõrge palaviku ja üldise vastiku olekuga. Paar päeva ei saanud ÜLDSE MITTE MIDAGI süüa ega juua, ja sellega kadus tükiks ajaks isu teatud toitude vastu. Alkohol ja kohv olid kaks asja, mis tükk aega suust sissegi ei läinud.

  11. Ma jätsin kevadel kohvitamise maha. Suvel lihtsalt ei viitsinud ise keeta, palav oli ka ja… jõin teed (musta teed ma ei salli). Nüüd, sügisel, kolisin teise linna, ülikooli minek. Esimesel kuul ei joonud. Nüüd ostis korterinaaber endale presskannu ja siis… ostsin mina endale oma isikliku kohvipaki. Päris esimese. Samas – ostu tegin neli päeva tagasi ja siiamaani joonud vaid ühe tassi (okei, suur kruus oli). Tegelikult vist ei tahagi. Ma ei tea kah. Võõrutusnähte mul pole. Õnneks.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar