Tartust, Tallinnast ja lasteaiandusest
Veel kolimishõnguliselt.
Nimelt see viimase kümnendi eestlaste küsimus: kas Tartu või Talllinn?
Kui meil õnnestub Eestisse mõneks ajaks pesastuda, siis kumb? Raske küsimus. Põhimõtteliselt saaks Justin õppida mõlemas linnas, sest Baltic studies on mõlemas ülikoolis.
Oleme sisse kirjutatud Tallinnasse ja seal on meil olemas nii väike oma korter kui ka variant suuremaks soodsaks üürikorteriks. Mõistus ütleb, et Tallinn on parem, seal on rohkem töökoha valikuid ka. (Aga süda ja sugulased kisuvad Tartusse.)
Sain sel nädalal teada, et Martale on olemas reaalne koht Tallinnas ühes heas lasteaias ja ma peaks kohe maksma hakkama, 240 krooni kuus, kui tahan seda kohta hoida. Nii et nelja õhku makstud kuu jooksul umbes 1000 krooni, mis pole ju väga palju, aga mitte ka väga vähe. Kas võtta see koht vastu?
Süda kisub ju tegelikult Tartusse. Seal on Marta 8aastane täditütar. Kogu see Eestisse tuleku projekt on ju ikkagi suuresti meil selleks, et Marta õpiks oma sugulasi tundma. Ja see kahe tüdruku suhe on juba praegu telefoni teel nii eriline, et…. Väike Simona otsib meile juba praegu www.city24.ee-st kortereid ja unistab, kuidas me nende lähedal elame ja ta ise meile üksi külla saab tulla.
Aga ma isegi ei saa ju proovida Martat Tartusse lasteaiajärjekorda panna, sest me pole sinna sisse kirjutatud! Või saan?
Kas mu Tartus elav õde saaks Marta enda korterisse sisse kirjutada? Ta on korteri omanik, aga – laps pole ju tema oma. Ja kui teoreetiliselt saab, siis huvitav, mis selleks vaja on. Meie volitust, Marta sünnitunnistuse koopiat… Mis see instants ongi, kust küsima peaks?
(Jah. Ma olengi bürokraatias koba.)
Ja – kas ma peaks Tartu lasteaiakohta ajama praegu telefonitsi ja mailitsi, kas seda tuleks teha NÜÜD, sest veebruaris pole nagunii mingeid kohti? Või on õige aeg nagunii maha magatud, oleks pidanud suvel ajama? Ja nüüd tuleks lihtsalt oodata veebruarini ja siis lasteaedadesse ise füüsiliselt kohale vajuda?
“Küll altkäemaksuga saab,” ütleb www.perekool.ee foorum. Hah. Ma ei usu, et keegi võtaks ajakirjanikult, seda enam blogivalt ajakirjanikult altkäemaksu vastu.
…Alles mõtlesin, et tuleks loobuda sellest Tallinna lasteaia kohast (las keegi teine saab selle, kel vaja; ja pealegi loodame ikkagi ju Tartusse saada). Ning et ei pea Tartu pärast ka muretsema. Sest laps võib ju veel kodune olla, ta ju alles saab 3 ja suve alguseks on ta 3,5 aastane! Küll ma temaga koduski hakkama saan, saan sellise tööotsa võtta, mis laseb lapsega kodus olla…
Ja siis teatas Marta, et tema tahab – praegu siin, Ameerikas – “veel rohkem lasteaias käia!” Ühesõnaga, seltskonnaloom. Juba praegu, vähem kui 3selt, tahab ta iga päev kohale minna. Isegi pühapäeval 😉 Nii et ei tundu vist päris õige see mõte teda kevadel ilma lasteaiata jätta.
Vist. Kuigi samas oleks Tartul kevades 8aastane sugulane Simona olemas, kellel kool 12-13 paiku päeval juba lõppeb ja kes unistab meile iga päev külla tulemisest… Ma ei tea tegelikult hetkel, kui palju ta aitaks Marta hoidmisel. Kas loota sellele?
…Ma olen ennast nii ummikusse mõelnud ja praegu siia kirjutades tunnen, et ajan siin mingit jama. Mõtlen üle. Aga see on reaalsus. Ma ei muretse enda töökoha pärast Eestis, aga lasteaiakoha pärast.
Kui kellelgi on väärt infot sel teemal, siis mailige epetrone30@aol.com või rääkige blogisabas.
Selline küsimus ka – kui me hakkaks Tartus endale korterit üürima, kuidas me siis sissekirjutuse saame? Sest seda on ju vaja lasteaiakoha jaoks, kasvõi järgmiseks sügiseks?
Või pole lootust saada lasteaiakohta ka järgmiseks sügiseks, sest seegi liiga lähedal? Tallinnas panin ta järjekordadesse ju kohe pärast sündi ja samamoodi on Tartu täis tema generatsiooni põngerjaid, kes sünnist saati järjekordades oodanud…
Aga mida siis inimesed teevad, kui nad ühest linnast teise kolivad???
Vaat see kõik on nüüd teema “Welcome to Estonia”, mida siin blogis hakkab ilmselt aina rohkem olema. Kui Ameerikas pole lasteaedadel mingit riigitoetust ja hind on lihtsalt masendavalt kallis (näiteks 1000 dollarit kuumaks), siis hea on see, et kohad on alati saadaval. Eestis on lasteaiad riigi rahakotist toetatud, aga sellega kaasneb igavene jama. Nagu näha meie näitel. Noor pere otsustab võibolla oma saatuse ehk kodulinna selle järgi, kuhu lasteaiakoha saab.
Tahaks sulle ju nõu anda, aga ei oskagi. Oma 6-8 aasta taguste kogemuste kohta oskan öelda, et ei Tartus ega Tallinnas küsinud minult keegi sissekirjutust ja kuigi olid järjekorrad ja jama ka tollal nende kohtadega ja mina põhimõtteliselt altkäemaksu ei maksa…sain ma lapsed/lapse aeda nii Tartus kui Tallinnas. Tõsi, Tartus oli lasteaed teises linna otsas, aga Tallinnas suisa kesklinnas. Lihtsalt, helistasin ja käisin mööda lasteaedu ja rääkisin juhtajatega, et nii ja naa ja väga on vaja….ja kohad leitigi…kummastav…aga meeldiv.
mis saab teine inimene öelda teise inimese elu kohta? Mitte midagi. Aga ma siiski julgustaks Sind, mine sinna, kuhu süda Sind kutsub. Kui muidugu Justinile ka Tartu meeldib.
Tallinn ei ole hää koht, ei lapsele, ei perekonnale elamiseks, aga ajakirjanikule võib olla on. Tallinna ülikooli ma usun väga, eriti nüüd, kus seda kooli ei juhi enam asjapulk, vaid Inimene suure algustähega (OK, on naljakalt pateetiline, on). Aga Tartus on see kohalik vaim ja…
Ma rääkisin kevadel ühe Šveitsi plikaga, kes aasta aega Eestis elas ja keele ära õppis, fantastiline inimene, ja temale meeldis Eesti linnadest kõige rohkem Tartu. Mina ütlesin, tead, mulle meeldib ka, seal inimesed naeratavad tänaval kõndides. Just, ütles tema.
Ja Tartus on kõik inimese mõõtu, saab näiteks ilma autota hakkama, Tallinnas ma enam ei kujutaks ette ilma autota elamist, aga autoga jääd igale poole kinni nagu hiir šampusepudelisse.
Hää küll, unusta mõistusepärased argumendid ja kuula südamehäält. Usu sellesse. Ja küsi, mida Justino arvab.
Lasteaiakoha saad Tartus kindlalt, ma ei tea mismoodi, aga saad.
järjekorda panekuks polnud meil sissekirjutust vaja, seda oli vaja alles lasteaeda minekul ja siis võid ju Marta õe juurde sissekirjutada. Ega vanemad ei pea oleme sissekirjutatud.
Ma nüüd küll Sulle täpselt ei oska öelda, aga sissekirjutus pole päris see, mis ta oli vanasti. Seda nimetatakse elukoha registreerimiseks. Mul enamik sõpru elab üürikorterites ja kui nad seda vahetavad, siis lähevad lihtsalt Tartu linna elanikeregistrisse ja regavad oma uue elukoha. See värk ei saa kindlasti mingiks ületamatuks probleemiks.
Taru patrioodina ja lasteaia miite-üle-tähtsustajana ei saagi muidugi aru, et miks just see lasteaiakoht Sind niiväga kaalutlema paneb. Argumentidest a la elamispind või töökoht, neist saaksin paremini aru;) Lasteaiakoha aitab saada juhus või oma aktiivsus, vahet pole- ehk saab ka linnavalitsus uueks aastaks oma andmebaasiga hakkama. Said minugi tuttavatest 2 last sel sügisel lasteaeda, kes polnud sünnist saati järjekorda pandud… Kindlasti on Tartu kordi lapsesõbralikum linn, kui Tallinn. Isegi, kui kaugjuhtimise teel asju ajada ei saa ja alustad saagat Eestisse tulles, siis 2007 sügiseks võid koha ikkagi leida. Garanteerida ei saa, aga lootust anda ehk tohib ikka;)
Lasteaiakohaga Tartus on õnneasi. Õnneks ei ole Marta sõimeealine, nendele kohtadele on kõige suurem tung, lasteaiakohtade omadega on vähe lahedam. Lasteaia koha võimaldamisel eelistatakse Tartu linnas registreeritud elukohaga lapsi – kui ma oma esimese lapse lasteaeda panin, siis suisa küsiti elanikeregistri tõendit, teisel ei küsitud, ma ei tea, kas päringud tehakse automaatselt või olime me lasteaia jaoks lihtsalt liiga tuttavad – läks ta nimelt õega samasse lasteaeda. Sa saad oma lapse elukoha registreerida (enam ei ole viisakas rääkida sissekirjutusest ;)) enda omast erinevana, see ei ole probleem, iseasi, kas Sa peaksid seda juba praegu tegema. Soovitan Sul selles küsimuses pöörduda Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna vastava ametniku poole, kes võiks olla Meeri Tampere (meeri.tampere@raad.tartu.ee). S.t et ma usun, et Sa peaksid saama Marta panna nö lasteaia järjekorda praegu ka ilma elukoha registreerimiseta.
Teine teema, kuidas saada üürikorteri aadressiga elukoht registreeritud. Teoreetiliselt on see võimalik. Kõige parem variant on, kui korteri omanik on sellega nõus, siis ei teki mingeid probleeme. Kui nüüd omanik ei ole nõus, siis on asi keerulisem, aga võimalik. Eestis on võimalik olla registreeritud ka aadressit täpsustamata kohaliku omavalitsuse (KOV) täpsusega. Ja väljakirjutamist ühelt aadressilt enam ei toimu, vaid uue aadressi registreerimisega elukohaks toimub ka sisuliselt väljaregistreerimine. Ja kui inimese elukoht on registreeritud ühe KOV täpsusega (näiteks Tallinn), siis elama asudes teise KOV-i (näiteks Tartusse) on tal võimalik see muuta see Tallinna KOV Tartu KOViks. See saab praktikas toimuda nii, et kui te näiteks müüte oma Tallinna korteri maha, aga uut korterit ei osta või ei üüri, mille aadressiga saaksite oma elukoha registreerida, siis jääbki elukohaks Tallinna KOV. Ja kui te nüüd kolite Tartusse üürikorterisse, mille omanik ei ole nõus teid sinna sisse kirjutama, siis tehes taotluse Tartu LV elanikeregistrile, registreeritakse teie elukohana Tartu linn, mis annab õiguse kohalikele teenustele, muuhulgas ka lasteaiale.
Ühesõnaga, kõik on võimalik. Aga Eesti bürokraatia nippe kirjeldada on piisavalt keerukas. Loodetavasti said mu keerulisest skeemi kirjeldusest aru. Kui on veel küsimusi, siis võid ka otse meililt küsida.
Eraldi teema on, millist lasteaeda Tartus valida ja soovida oma lapsele, aga see ei ole see tänane teema. Ahsoo, mina 8 aastasele lapsehoidjale loota ei julgeks, sest ka oma kõige paremate kavatsuste juures – ta on siiski alles 8 aastane ega suuda kindlasti täiskohaga abiks käia/olla.
Merle /ammune blogilugeja, väga harv kommenteerija, aga Eesti bürokraatia skeemide tuttav/
Jah, ma tean ka, et sissekirjutuse saamiseks on vaja minna isikut tõendava dokumendiga linnavalitsusse, või tähendab, ma ei tea, mis selle asutuse nimi on, aga ma tean, et see asub ZumZumi vastas:) Millest ei ole sulle tibuke suuremat abi.
Mine vaata parem http://www.tartu.ee linnakodanikule mõeldud kohta, ehk leiad sealt kasulikku, kui mitte vähemalt muud, siis kellegi kontakti ikka. See on suhteliselt põhjalik lehekülg.
Teoreetiliselt ei tohiks Tartu lasteaias käia ainult Tartu linna kodanikud. Mõistetav, sest ülal peetakse ju omavalitsuse rahadest neid lasteaedu. Mis põhjendab ka selle registreerimise.
Mina mõned aastad tagasi last lasteaeda ei saanud, võibolla oli viga ka selles, et SELLES KONKREETSES lasteaias ei olnud kohta. Ei mäleta enam kah. Igatahes ei ole mul midagi ka Väikesele Paulinele ette heita… võibolla aint seda, et raha kulus muidugi rohkem.
Aga minu teada ei saa alaealisi lapsi ilma vanemateta kuhugi elanikuks registreerida. Vähemalt siis ei saand, kui oli vaja mul ühe sõbrannaga seda asja ajada. Nii et see nipp ei lähe vist läbi.
Aga muud jutud sai juba kirja pandud, kui sa varem sellest siin kirjutasid. Oled unustanud või ei sobinud need?
Kas Justini ema-isa on nüüd juba teadvustatud teie kolimisplaanidest? Puhas uudishimu muidugi. Aga ikkagi.
Teatud põhjustel, mis on laste huvides saab lapsi ka vanematest eraldi teise elukohta registreerida, registripidaja asutus küsib siis elukoha järgse KOVi käest nõusolekut, kelle ülesanne on tuvastada, kas tehing on lapse huvides. Ja lasteaia koha saamine on lapse huvides ;).
kogemusi Tallinnasse ja Tartusse Tagasi registreerimisel: elasin Tlns üürikorteris ja mingit probleemi selle registreerimisega ei olnud. Kuna see pole ikkagi sissekirjutus ning üürilepingus on kirjas, et kuuajalise etteteatamisega pead korteri vabastama, siis ei näe mingit probleemi, miks korteriomanikud ei peaks teid siss registreerima. Pealegi on sinul ju suisa lihtne. Kui sinu õel on tartus oma korter, siis saad ju nii ennast kui ka Marta registreerida tema elukohta ning Marta rõõmsasti värske Tartu elanikuna lasteaiajärjekorda panna.
Lasteaiakohtadega on muidugi raske, aga kuidagi õnnestus minul saada see koht Tallinnasse ja ka Tartusse. Loomulikult oli palju käimist ja asjaajamist, aga kuidagi need kohad ikkagi tulid ( ilma altkäemaksuta). Ja kui veel 6 aastat tagasi seda registreerimist niiväga ei nõutud, siis praegu tundub küll, et kui ikka tartu elanik ei ole, siis ei saa ei lasteaeda ega kooli ( vähemalt minu kogemus on selline).
samas ei ole see registreerimine nii keeruline midagi, täitsin mingid andmed ja mõne aja pärast olingi Tln elanik, tagasi tulles, aga käisin just seal Zumi vastas ning panin kirja, et jälle Trts elan ja olingi Tartu elanik.
Kas aga seda kõike ka meili teel Ameerikast seda teha saab, vat seda ei oska öelda.
Igatahes peale 5 aastat Tlns elamist, olen jälle Tartus ja kuigi töökohtade valik on tõesti Tlns parem, on Trt ikka Trt ! 🙂
minuteada pole lasteaiakoha saamiseks sisse regitreerimist vaja. aga seda saad sa küsida täpselt tartu linnavalitsuse haridusosakonnast.
muidu, võid ennast kasvõi terve perega õe, sõbranna või kelle iganes juurde sisse kirjutada, kui soovi on. peaasi, et elamispinna omanik on sellega nõus.
http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=8&page_id=976
selle lingi all on kirjas ka vabad lasteaiakohad. iseasi, kui täpne see info on.
oma kogemuse põhjal arvan, et lasteaiakoha saamise probleem ongi pigem KONKREETSESSE lasteaeda või piirkonda koha saamise probleem, nagu keegi siin kirjutas. omast kogemusest tean ka seda, et tähtvere lastepäevakodus on peaaegu alati vabu kohti: seal piirkonnas ei ole nii palju lapsi lihtsalt. kuna teil praegu elupinda pole, võite ju selle valida lasteaiakoha järgi, mitte vastupidi.
aga jah, elukohta ma pelgalt lasteaiakoha järgi ei valiks.
Sattusin Tartusse üle pika aja paar nädalat tagasi ning sain nii positiivse elamuse. Väga mõnusalt lapsesõbralik linn. Ning milline mänguasja muuseum. Ise veendunud tallinlasena soovitan küll võimalusel Tartut
Pärnus on küll nii (ja ma arvan, et mujal ka) et lapse lasteaeda saamiseks peab olema ühel vanematest antud linnas sissekirjutus. Laps kirjutatakse sisse peale sündi automaatselt ema juurde, kui vanemad ise teisiti ei taha.
pool aastat on suht pikk aeg lasteaias, inimesed ikka kolivad ja tasub kohe sappa panna.
Aga tartu on raudselt parem linn kui Tallinn 🙂
Vahepeal arutasime siin veel ühte võimalust. Nimelt pakkus Justini ema eelmisel sügisel välja (kui esimest korda oli tõsiselt jutt Eestisse kolimisest), et tema maksab kinni, kui paneme Marta Eestis inglisekeelsesse lasteaeda. Tol hetkel tundus see meile natuke jabur – sest Eesti perioodi üks mõte on just see, et laps saaks korralikku eesti keele keskkonda kasvõi mõnda aega oma elus, enne kui tagasi inglise keelsesse ruumi läheme. Aga praeguses valguses, kus Tartu lasteaiakohtadega tundub olevat väge kehv seis, võib see osutuda täitsa mõeldavaks.
Niisiis uurisin Tartu rahvusvahelise kooli ja lasteaia kodulehekülge http://www.istartu.edu.ee . Lõin esimese koha lahti, seal oli kirjas, et seal on lapsi “from Findland”, lõin siis teise koha lahti, seal oli kirjas “enrolment”. Ma tõesti ei taha olla mingi n-ö kivi taskus kritiseerija, aga küsimused tekkisid: mis kool see õigupoolest on, mille kodulehel on nii lohakas keel?
Mhm. Noored (enamuses eestlastest) õpetajad ja mõnus koht kesklinnas külje all Veski tänaval.
Kui kellelgi on isiklikku kogemust selle kooli kohta, siis mailige mulle või kirjutage siia!
vastuseks Luizele – Justini vanemad justnagu teavad, et me tahame minna järgmisel aastal, aga detailidest nad ei kipu rääkima. “In denial,” ütleb Justin.
Me peame selle teema nendega muidugi uuesti üles võtma. Ei teagi, millal. Järjest on tulemas stressi- ja meeleolurikkad sündmused: Halloween, kõigi siinsete Petronede sünnipäevad, tänupühad, Iani venna pulm, jõulud… No millalgi peame selle raske jutuajamise (meeldetuletamise) muidugi ära tegema.
NBNB võtan pool oma märkusest kooli kohta tagasi. Ma praegu vaatasin järgi, lubatud ongi mõlemad vormid: nii enrollment kui enrolment.