Kui murrad jala. Lugu ja kolm moraali.

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Mul on endal jalg murdunud, umbes samast kohast. Mitte kõõlus, vaid luu. Mitte pool aastat, vaid kuu. Olukord ei ole sugugi nii hull, kui esimesel pilgul tundub. Kummalisel ja imelisel kombel võib see isegi Ian’t karjääriredelil aidata. Tõsiselt. Kui kõrvale jätta see, et sa oled nüüd ajutine invaliid, siis ma ei mäleta oma elus ajajärku, kus kõik tuttavad, pooltuttavad ja lausa tundmatud oleksid minu vastu olnud nii sõbralikud. Alati jätkub juttu kauemaks, small talk klientidega, nii, et kõik on naerust lämbumas, oled tähelepanu keskmes. Võimas. Samas, kui vaja miskit ära öelda – siis pole probleemi, saame aru, ok.
    Liikumine pole probleem, taksod käivad, sõbrad, tuttavad küüditavad, kõik naeratavad!
    Ma olen 100% veendunud, et kui Ian pole nurganohik, siis on ta 6 kuu pärast väga tegija müügimänedzher, ehk isegi ametikõrgendust saanud.
    Õiged kargud tuleb muretseda, sellised mis ei tule käest ära. Ja känguru kott ka. Et sa untsakas ei paistaks, siis parimad riided selga ja naeratus näkku!

  2. minu emal (samuti endisel sportlasel ja nüüdsel tugitoolisportlasel) oli sama vigastus mõned aastad tagasi. 6 kuud ta nüüd küll kipsis ei olnud, kõigest 2 kuud, kui niigi palju. minu mäletamist mööda oli ta haiguslehel 3 kooliveerandi. ta nimelt on õpetaja ja vigastas end jaanuaris – uuest veerandist oli aga jälle rivis. kas hirmutasid arstid teid veidi üleliia või võivad olla sama nimega vigastused siiski erinevad?

  3. Pingback-viide: elton hans john zimmer
  4. Pingback-viide: bikini beach girl

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar