Nukkumisfaas

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Kaheksandal on natuke aega, aga seevastu tahab hästi säravat liblikat:). Nii et võta asja rahulikult, kogu ennast, kirjuta kiired asjad enne ja siis…

  2. Ma olen alati mõelnud, et kuidas seda olekut nimetada. Nukkumisfaas on tabav sõna 🙂 Mul oli nukkumisfaas enne eksameid. Kohe mitte kuidagi ei tahtnud konspekte lahti teha ja õppima hakata. Õppimise asemel tegin suurpuhastust ja käisin kohvikutes.

  3. Kas seda faasi võiks välismaises keeles ka prokrastineerimiseks nimetada?

    “Those who procrastinate tend to be perfectionistic, have low frustration tolerance, high needs for autonomy and approval, and fears of failure (Muszynski & Akamatsu, 1991).”

    Prokrastineerimisharjumust näiteks soovitatakse elu pisiasjade korda ajamiseks enda kasuks tööle panna: http://rings.pri.ee/wp/?p=305

  4. Ehk põgenemise üks lõpututest viisidest …
    Mul kestab juba teist nädalat.
    Ehk siis suured-tähtsad asjad ootavad … eeldades, et neil on mingigi buffer-aeg … selle asemel olen hoopis magamistoa mööbli ümber tõstnud (mida raskem füüsiline koormus nukkumisfaasi ajal, seda parem), korduvalt vanni ja peldikupotti puhastanud (läigivad nagu peegel), täna värvisin meeltesegaduses peldikupaberirullihoidmisriiuli punase metallivärviga üle…. Ja söögitegemise peale kulutan väga palju aega. Nukk nukuks, aga liblikas võiks ka ükspäev noka välja pista.

  5. Kuues võib ka oodata – täitsa vabalt. Liblikat tahan minagi, mitte poolunist kookonit, kes peab end midagi tegema sundima. (Mul on endal ka tegelikult praegu see. Et nagu tühjus ja samas ei suuda kuidagi täie rauaga uut ette võtta, kuigi justnagu peaks.)

  6. mina nimetan seda lihtsalt madala energiaga päevaks (tavaliselt on neil päevadel ka tunne, et veresuhkur on eriti spetsiaalselt madalal). ja ei sunnigi end midagi eriti tegema, sest niikuinii ei saa poolvägisi tehtud asjast head nahka.

    seevastu kõrge energiaga päevadel sünnivad asjad topeltkiiresti. häda on ainult selles, et neid kõrge energiaga päevi on nädalas enamasti vaid 2-3. aga noh, kui kehtib 20:80 printsiip, siis pole ju vahet, eks.

    viimasel ajal tundub mulle, et ka aastad jagunevad kõrge ja madala energiaga aastateks.

  7. enda puhul nimetan ma seda asendustegevuste otsimiseks. st et kohustused või tegemist ootavad asjad on teada ja tähtsuse järjekorda seatud, kuid kahjuks varustatud ka sildiga “hiljemalt”. ja kuni selle “hiljemalt”-hetkeni ei ole ei vaim valmis ega ka liha tugev. mingi seesmine vedelus lööb välja, siis on tarvis raamatuid lugeda, eriti põhjalikult nõusid pesta, otsida olematuid tolmurulle, koristada elutoariiuleid jne. isegi, kui need tegevused niigi vajaks tegemist, ei tundu need täisväärtuslike töödena, vaid hädapärast, “päris” tööde asemel tehtud asjadena.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar