Kolmkümmend kaks, viimane taks

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Tähtis ei ole aastate koorem,
    tähtis on see, et hing jääks nooreks!

    Palju õnne, jõudu, tervist, nalja,
    sajani veel aastaid, oi, kui palju!

    🙂

  2. PALJU ÕNNE!!!!
    Sain ka mahti Sinu blogi otsast otsani läbi sirvida ja samuti Marta oma, superlahe!
    Aga – mis see siis ikkagi on mida ülejäänud eluga peale hakata? 😉
    Ma vist 32. eluaastaks küll veel ei teadnud mida ma teha tahan kui suureks kasvan (KUI kasvan). Praeguseks hetkeks, ehk siis kiirrongi moodi lähenevaks 39. eluaastaks hakkavad mõned puzzle jupid paika kukkuma, aga suureks kasvamisest on asi kaugel. Ahh, mis sest, hakkangi olema sihuke lapsemeelne vanaema oma lapselastele kui need ükskord ilmale tulevad.
    Sünnipäev on loomulikult vaid päev kalendris, aga see päev siin on SINU! Naudi seda täiel rinnal!

  3. Kuueteistaastane inimene on kindel, et kahekümneselt on elu läbi!
    Kui ta kahekümnendates end millegipärast veel päris kobedana tunneb, on ta veendunud, et need on ta elu viimased aastad, kuna kolmekümnene inimene on rauk.
    Jõudnud kolmekümnendatesse näeb ta imestusega, et see ei olegi nii kole, et ta on jäänud endiselt elujõuliseks ning tegevushimuliseks. Aga ikkagi usub ta, et neljakümnendatega on elul küll lõpp, sest kõik viiekümnesed on juba seniilsed.
    Kummalisel kombel tunneb ta aga viiekümnendates ennnast koguni natuke paremini, kui varasematel aegadel ning elu näib olevat isegi päris huvitav.
    Ja nii läheb edasi kuni üheksakümnendateni, mil ta leiab, et nüüd on tulnud aeg, mil võiks hakata kirjutama memuaare.
    Ilusat päeva ja kõike seda head Sulle sünnipäevaks

  4. Nu Sa oled täitsatäpselt õiges vanuses — nüüd alles elu algab neil kes elu valivad… 😉
    Palju õnne!

  5. Poetess Ave Alavainu on kirjutanud … nomistasisson … jutu “Pool Elu”. Kirjutas siis kui sai 35, N. Hiiumaasse (vs. N.Liit). Ja peris tahe lugemine oli! Iseenesest hea teadmine. Niet, kasvumaad veel on…
    Päikest…

  6. Ingale
    – Aga – mis see siis ikkagi on mida ülejäänud eluga peale hakata?

    – Sellele vist ei saa ühe sõnaga vastata. Võibolla järgmisel aastal saab! 😉

  7. palju ònne! seda pole kunagi liiga palju 😉

    Olen 35 ja mul pole aimugi, mis saama hakkab vòi mis tulema peaks. Ja sobib ka nii! Ongi huvitavam. Che sarà, sarà! Mis tuleb, see tuleb!

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar