Unenäod, minu magava aju sepitsus

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Oioi. tulen mina napsuse peaga koju ja masina ette ja tuleb meelde, et vaataks, kas Epppppu pausinädal on läbi, ja mis ma näen, terve laviin uusi tekste ja muuhulgas ka sõna “grupiseks” esmaettekanne Epppppu blogis!
    Hästi paned.
    Ainult et kas sul on homses emadepäeva Arteris ka mingi lugu ja viitega siia blogile, ja siis tulevad härdad emad ja loevad sõna “grupiseks”. Võibolla mõistad, mida ma öelda üritan. Et see kõik on nii lahe, aga mingil hetkel on kõik need kihid: toitumisteadus, poliitika, keskkonnahoid ja siis isikliku elu seebiooper ja nüüd ka erootilised unenäod… kõik ühel aadressil ühes supis.
    Ma ei teagi, mis ma tahan öelda. Mulle isiklikult see meeldib, aga kindlasti on inimesi, kes ei võta su teisi tekste tõsiselt, kui sa siin vahepeal erootilisi unenägusid avaldad.
    Omaette küsimus, et kas sulle on vaja, et su tekste liiga tõsiselt üldse võetakse. Teatud positsioneerimise küsimus. Aga sul on vist positsioneerimine tegemata.
    Ära siis pane pahaks, ja pane edasi!

  2. Oi, kriitik. Sul võib vist õigus olla.
    Peaks ilmselt tegema veel ühe blogi. Nende asjade jaoks, mida ei peaks tõsiselt võtma.
    Ei teagi, miks see mind praegu nii naerma ajab 😉
    Aga tegelikult ma saan aru, et sul on siin oma tõsine point sees.

  3. See blogi on jutustus Epu elust ju. Elu ongi selline – kord on vaja toitumisega teaduslikult tegelda, kord vaja poliitika peale mõelda ja siis veel keskkonda hoida ning perekonnaelu trügib ka uksest-aknast sisse. No ja vahepeal vaja seksida-magada ka. Mis need härdad emad siis ikka selle grupiseksi sõna peale teevad, eks nad on ka juba piisavalt elu näinud ja äkki isegi oma lastelt midagi grupikast kuulnud – selline nähtus on maailmas tõesti olemas ja eks ta kuskilt meediast või raamatust alateadvusse jääb ja pole ime, kui unenäkku ilmub. Kõik see kokku on üks väga tõsine elu.
    Positsioneerides – Epp on välismaal elav eestlasest naine kogu oma aus ja uhkuses oma elu elamas ja sellest kirjutamas 🙂 Küllap meil igaühel tuleks seinast seina teemasid, kui kõigist oma mõtetest kirjutama hakkaksime.

  4. Oma tqeliste mqtete avaldamine on alati ohtlik. Ja kahjustab avaldajat ennast.
    Parem määgida vastavalt massi nqudmistele.

  5. Olen nõus L@ssiega – oma tegelike ja eriti isiklikku laadi mõtete avaldamine blogosfääris võib ühel etkel tõesti kirjutajat kahjustama akata. Alati on keegi, kellele su mõtted ei meeldi, kes solvub või tõlgendab neid ebaadekvaatselt.
    Aga kirjutada “vastavalt masside nõudmistele” on samas täiesti mõttetu – milleks siis üldse kirjutada? Siin tekib dilemma – miks üldse blogi pidada, kui erinevatel põhjustel ei saa kirjutada seda, mida tahad?
    Imetlen neid inimesi, kes seda teha julgevad. Muidugi on siingi teatud piirid, sest liiga isiklikke südamepuistamisi on kohati õõvastav lugeda.
    Muidugi võib alati kirjutada nö “sahtlisse”, aga siis kipub nagu mingi mõõde puudu jääma. Blogi kui nähtus kaotab lihtsalt oma algse mõtte. Või mitte?
    Tean inimest, kes mingil etkel “kapist välja tuli” ja tema jutud kohandusid mingil määral nö masside nõudmistele. Peaks tema käest küsima, kas ta on seda käiku kunagi kahetsenud…
    Blogosfäär on üldse üks uvitav nähtus. See nii kinniseks peetud eestlane on korraga valmis oma mõtteid jagama põmst kogu eestikeelse veebiruumiga, kes suuremal, kes vähemalt määral, kes kuidas. Kes ekshibitsionismist, kes võtab seda kui veel ühte virtuaalset suhtlusvormi, kes sellepärast, et see on trend, kes Mängu ilu pärast. Põhjuseid ja ajendeid on kindlasti loetamatu ulk.
    Tegelikult ootan uviga, et keegi võtaks kätte ja kirjutaks blogosfäärist kui sellisest ühe korraliku uurimuse. Kui see materjali mahukuse ning teemablogide rohkuse tõttu üldse võimalik on.

  6. Ma ei tea, kas mul on õigus, aga tundub, et kõige lihtsam on elada ikkagi nii, et ei põe liialt igasuguste positsioneerimiste ja tõsiselt võetavuste pärast. No leidsin vanu faile sorteerides oma üles kirjutatud unenägusid, panin üles oma netipäevikusse, ühes ka erootikat sees. So what. Just nimelt. So what.

    Muidu, blogosfäärist TÜ zhurnaosakonnas midagi juba kirjutatakse, ma nägin, et need teemad on seminaritööde ja kursatööde nimekirjas, kaugel siis ka mõni diplomitöö või magister on.

  7. mis asjad on “härdad emad”? lugege veidi Perekooli, sealt saate teada, millised need emmed tegelikult on – küünilised, tigedad, rikutud, rõvedad – täpselt nagu meie teisedki. nii et kirjuta aga rahus edasi, midaiganes ja kelleleiganes sa kirjutada tahad.

  8. olen ema ja ei leia unenägudes midagi vastikut-rõvedat 😛 mulle tundub, et sellist laadi blogi on just selleks hea, et mõnele väiksema silmaringi ja tegevusraadiusega inimesele võib see just näidata, et elu ei peagi olema nii piiratud. ja mis kõige tähtsam, et ennast võib täitsa igapäevaselt teistele avada, pidevalt midagi kartmata.

  9. Ma ise ei arva ka, et siin oli midagi rõvedat, oh ei. Tahtsin lihtsalt tähelepanu pöörata sellele, et ühe blogiruumi kontekstis on Epppppul väga erinevad tekstid ja see, kes mõne asjaliku artikli all oleva viite peale siia satub, see… esimesena võib sattuda just värske seksika postituse peale ja tõsiselt segadusse sattuda.
    Samas, mulle see eklektika meeldib ja rõõm kuulda, et teistele ka. Nii et võibolla just peabki nii olema. Toitumisteadus segamini erootiliste unedega, sest – elu ongi ju selline.
    Mis enese liigsesse paljastamisse puutub, siis tegin täna vea ja piilusin Inno-Irja bloogi… paha hakkas. Seal oli küll… too much information! (Epppppu kohta see ei käi.)

  10. Mina vaatan ka vahel Inno-Irja blogi ja seal käib tõesti taluvuspiiride karm proovimine. Aga kõige selle sees on ka asjalikke tõdesid – nagu näiteks perevägivalla avalikustamine. See ei tohiks olla ainult perekonna siseasi ja kui vanemad oma lapsi ei kaitse vaid peksavad, siis lapsed ei peaks ka oma vanemaid kaitsma ja peksasaamist varjama. Samuti ei peaks peksasaanud naised vaikselt nurgas kannatama ja “pere kooshoidmise nimel” jäämagi peksualuseks.

  11. Loen neid vanu unenägusid üle seitse aastat hiljem ja märkan, kuidas mu NY-s aastal 2006 unes nähtus õnn sõitis jalgrattaga Viljandi poole :).
    Naljakas.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar