Abielulahutuste statistika

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Viimastest arvudest loen välja, et kõige rohkem lahutatakse neid abielusid, mis on sõlmitud kahekümnendate eluaastate alguses või isegi enne seda. Et siis peaks hiljem abielluma?

  2. Jah, see on sul õige tähelepanek (kuigi ma esimesel hetkel ei saanud pihta…) Teisisõnu, 30ndikud ei lahuta oma paar kuni mõni aastat kestnud abielusid nii sageli nagu 20ndikud. Aga 30ndikud lahutavad oma üle 10 aastat kestnud abielusid.

  3. …kahjuks pole mul ettekande kiled säilinud, kust saaks täpsemaid numbreid vaadata. Lausa ime, et need vanad koolitööd ise ühel flopidiskil säilinud olid.

  4. see et lahutuste arv suurenes 90-ndatel aastatel on loogiline, kuna muutus ühiskondlik kord ning sellega paisati segi inimeste väärtushinnangud. See inimene kellega olid abiellunud 80-ndatel ei pruukinud olla see sama 90-ndatel (räägin oma kogemustest). Olen kindel, et lähiaastatel see number hakkab stabiliseeruma.

  5. Olen kuulnud väidet, et välismaalasega sõlmitud abielu lahutatakse suurema tõenäosusega kui abielu kahe eestlase vahel, huvitav, kas selle kohta on statistikat tehtud?

  6. värsket statistikat eurostati lehelt:

    Nearly one divorce for every two marriages in the EU25
    There were around 2.2 million marriages in the EU25 in 2004, or 4.8 marriages per 1000 inhabitants. Cyprus (7.2 marriages per 1000 inhabitants), Denmark (7.0) and Malta (6.0) had the highest marriage rates, while Slovenia (3.3), Belgium (4.1) and Greece (4.2) had the lowest.
    However, there were almost 1 million divorces in the EU25 in 2004 (2.1 divorces per 1000 inhabitants). The Member States with the highest divorce rates were the Czech Republic and Lithuania (both 3.2) and Estonia (3.1). The lowest rates were found in Ireland (0.7 in 2003), Italy (0.8 in 2003) and Greece (1.1).

    One third of all babies born outside marriage in the EU25
    There were almost 4.8 million babies born in the EU25 in 2004, which makes 10.5 live births per 1000 inhabitants. Ireland (15.2) had the highest birth rate, followed by France (12.7), Denmark, Luxembourg and the United Kingdom (12.0 each). The lowest rates were found in Germany (8.6), Latvia (8.8) and Lithuania (8.9).
    Out of the 4.8 million babies born in the EU25 in 2004, around one third was born outside marriage. The largest proportions of births outside marriage were found in Estonia (58% in 2003), followed by Sweden (55%), Denmark and Latvia (45% each) and France (45% in 2003), while the lowest were observed in Cyprus (3%), Greece (5%) and Italy (15%).

  7. Katrin, mind on ka see küsimus vaevanud. Ma olen koguni võtnud enda peale see statistiline uurimus isiklikult läbi viia. Senise seisuga võin teile raporteerida, et kaks minu kolmest välismaalasega sõlmitud abielust on lahutatud. Uurimistöö eesti osaline faas ei ole veel alanud ja seega on vara kokkuvõtvat statistikat teha. Aga noh, töö käib vilkalt. Kas selle projektiga on mingeid probleeme? Kindlasti. Peasponsorina võin kinnitada, et need probleemid on peamiselt seotud projekti rahastamisega. Alimendid, advokaaditasud jms. ootamatud kulutused on uurimistöö tähtajalisust pikendanud. Mõningal määral ka osalisi demoraliseerinud aga noh, elu läheb edasi. Elu uurimine peab ju jätkuma. Kasvõi läbi lukuaugu.

  8. Aivaril hea siin ärbelda, et uurimistöö alles pooleli, su (välismaalannast) naine ei saa siin lugemas käia! 🙂

  9. Jah, sellise asja saaks esimese raksuga nagu välismaalasega abielus olemise plusspoole lahtrisse kirjutada. Et sul on kogu aeg nagu mingi oma privaatsfäär kus teine osapool ei saa ringi luurataja ja paljui on looritatud salapäraga. Oma rahvusest inimesega aga peadidi koos olles on kõik nagu lambi all alasti, kõik viimse kui punni ja vistrikuni teise inimese kohta näha ja teada ja pikapeale … igav … hmmm … isegi vastik?

    Ma esitan neid küsimusi kui …. ee, … hmm … teadlane. 😉

  10. Kas sa, Aivar, ise juba pole muutunud välismaalaseks? Et võibolla esimene uurimustöö oli nagu eestlase ja välismaalase abielu, aga järgmised äkki olid/on juba välismaalaste vahelised 🙂 Ma nimelt püüan ennast kuskile klassi nüüd suruda – mu mees on pikalt välismaal elanud eestlane ja ma ise lühikest aega välismaal elanud eestlane – kas meie abielu on välismaalaste või eestlaste vaheline või on mu mees välismaalane ja ma olen eestlane 🙂

  11. Siiri, teadus nõuab ohvreid. Pea aint vastu ja ära heida meelt. Kunagi kombineerime oma resultaadid ja avaldame tulemused mis shokeerivad avalikkust.

  12. Kuna ma töötasin liiga kaua raamatupidajana ja jõudsin Eesti olles ära oodata ka Euroliitu sattumise (nõukogude ajal ka jõudsin olla 5 aastat raamatupidaja) ja olen näinud väga lõbusaid statistikaaruandeid, siis on mul igasuguse statistika kohta ühene arvamus – naljanurk.
    Nõukogude ajal oli aastaaruanne kollasel paberil raamat – kogu liidu raamatupidajate jaoks ühesugune – kaamelite arvu ja kõrbe pindala lahtritesse kirjutasin lihtsalt nullid. Euroliidu ajal ilmus raamatupidajate üllatuseks Statistikaametist sama tüüpi aruanne, jälle küsiti kõrbe pindala 🙂 Kas Euroopas on kuskil kõrbe?
    Kuna statistikaaruannete täitmine on raamatupidajatele (ja mõnedele teistele ametnikele ka) väga tülikas lisaülesanne, siis enamasti täidetakse need üsna umbes, et saaks ainult kaelast ära Sest iga ettevõte peab oma arvestusi erimoodi, vastavalt omanikke huvitavatele arvudele, oskamata ette aimata, milliseid aruandeid üllitab järgmisel aastal Statistikaamet (ja täita tuleb neid eelmise aasta kohta – seega arvestuse puudumisel tuleb kõik numbrid ükshaaval terve aasta dokumentidest üles otsida – no kes see viitsib).
    Üks näide puiduga tegelevalt ettevõttelt arupärimise kohta – valmistatud puust mänguasju (tk), neist loomakujulisi (tk), neist inimesekujulisi (tk) 🙂
    Tulin just pargist ja mõtlesin ikka, et kuhu lahtrisse ma siis ennast saaks statistika jaoks panna – küll mitte lahutuste-, aga abielude aruandesse – kas näiteks välismaal abiellunud inimesekujulised eestlased (tk), neist välismaise kodakondsusega kodanikuga (tk), neist neist välismaise kodakondsusega eestlasest kodanikuga (tk). Issand jumal, nii suur mure mul tuli 🙂
    Õnneks sa, Aivar, suutsid minusse süstida optimismi, et ka minu juhtum on siiski kuskile kombineeritav – ole sa tänatud.

  13. Tõstan klaasi sinu auks, Siiri. Täna sai mu abikaasa USA autojuhiload ja rohelise kaardi. Selline imelik päev. Ja see shampus, Perrier Jouet, see on üks paganama hea jook, ma ütlen!

  14. Ma vaatan, et hetkel on siin salongis vähemalt kolm alkoholivines inimest (kriitik, Aivar ja mina), me proovisime mingit vaarikaõlut (jah! Belgias tehtud ja üllatuseks päris hea. Pudeli peale on kirjutatud Framboise Lambic Beer, mida iganes see ka tähendab. Nii et, Siiri, järgmine kord kui Hiinalinna läheme, kavatsen ma osta neid naljakaid hiinlaste ploomiveine jm. Saagu sellest minu teaduslik uurimus.
    Aga mis puutub statistikasse, siis… mul on küsitluste ja pollide suhtes suur eelarvamus, olen pealt nöinud, kuidas neid kõrtsilaua taga genereeritakse. Aga abiellumine ja lahutamine on küll selline asi, mida saab üheselt mõõta! Teine asi jah, et rahvust mõõta on raske.
    Kolmas asi, et statistika – kui palju on eesti kodanikke abiellunud välismaalaste kodanikega ja kui suur on lahutumus – seda saab ka mõõta ja kindlasti on need andmed olemas. Eesti ajakirjandus võiks rohkem kasutada statistika aastaraamatuid oma olemuslugude kirjutamisel, mitte ainult teha neid muinasjutustruktuuriga lugusid, kus on kolm tegelast ja mis nemad siis läbi elasid.
    Neljas asi… aitab kah.

  15. Õnnitlused, Aivar, su perele! Mul päris hea meel teie pärast kohe 🙂
    Ja Epuga proovime selle ploomiveini ära jah ükskord…

  16. Mon cher Aivar! Mida sa oled mõelnud “vistriku” all”? Tolstoil EI OLE muide õgus, kui ta ütleb, et kõik õnnelikud abielud on ühtemoodi õnnelikud ja kõik õnnetud eri moodi õnnetud – vist oli umbes nii! Tegelikult on asi TÄPSELT vastupidine. Sulle endale aga – näis, näis, nur Geduld zu warten!

  17. Ants, tead küll ju, et see vistrik on misiganes. Mingi kiiks mida sa kohe algul inimese juures märkasid ja taunisid aga otsustasid siis miskipärast eirata. Seega oma süü nagu ka. Tegelikult lõpuks oma süü see ju ainult ongi. Aja jooksul siis muutub see kiiks täielikult väljakannatamtuks ja nii jooksedki peagi pead kinni hoides kuniks ainult jalad võtavad. Nojah, loomulikult on tegelik tõde alati keerulisem kui selline bumper stickeri tasandil väljahüüdmine aga mingi sisu siin vast ikkagi on …

    Mis asi on õnn? Saaks vaid Tolstoilt seda küsida.

  18. Minu mehel on teooria, et suurem tõenäosus et kooselu püsiks on neil paaridel, kus vanusevahe ei ole suurem kui 12-15 aastat. Sest siis kuulutakse ühte põlvkonda ning kumbki saab aru märksõnadest, mis pärit näiteks lapsepõlvest See vist on raskeim paarisuhtes teisest rahvusest ning kultuurist pärit inimesega.(endal puudub kogemus) Otsustav tegur seega mõlema kohanemisvõime. Endale mulle meeldib, et mu mees teab mis on Mõmmi aabits või postiljon Petskin.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar