Kuhu kaob aeg ja kust tuleb tolm?
Ma aiman, et see on üks ja seesama loodusseadus. Seesama koht, kuhu kaob aeg, toodab ka tolmu. Mida kiiremini aeg sõrmede vahelt minema libiseb, seda kiiremini tekib tolm.
Ja minul on tööde tähtajad, meeletult hiljaks olen juba jäänud, ning nurgas naerab hall hunnik endist aega…
Ta teab, et ma ei tea, kuidas loodusseadusi üle kavaldada ja olla ühteaegu lapsehoidja, koristaja, ajakirjanik, blogija.
Mõtlesin, et võtan endale raamatukogust ühe korraliku ameerikaliku eneseabiõpiku ajaplaneerimise kohta.
PS. Kui küsite, et kus on tänane Greengate-lugu ja miks polnud Arteris mult uut lugu, siis küsin ma teilt veel kord: kuhu kaob aeg ja kust tuleb tolm?
koristama peab siis, kui hädasti vaja 😉 eriti, kui pole koristaja-tüüp.
lapsevanem ei ole lapsehoidja 😉 aega nõuavad mõlemad küll. päris-töö on asi, mis tuleb ära teha. blogida võib siis, kui selleks aega on.
kevadväsimus võib ka oma võtta, kuigi see võiks nüüd vist hakata üle minema ka.
aga kolmas küsimus sind ei huvita? et kust saab osta indulgentse? 🙂
Seesama koht, kuhu aeg läheb ja kust tolm tuleb, seal on need üksikud sokid ka peidus. Võibolla nende sokkide abil tehaksegi ajast tolmu.
Aga mõnikord peab enda jaoks lihtsalt aega võtma. Täitsa enda jaoks.
Alguses on see nõksa keeruline, sest koguaeg tiksub kuklas, et issand, tegelt ma peaks seda ja toda tegema. Ei pea. Alati ei pea. Siis, kui tunned, et puhver on täis ja enam ei jõua, on tagumine aeg mõelda iseenda peale. Sest kui see mootor, mis sin tegevuses oiab, ühel etkel väsima akkab, võtabki asjade tegemine mitu korda rohkem aega kui erksa meelega ja siis ühel etkel imestadki – kuhu see aeg kõik kadus? Miks ma üha vähem teha jõuan?
Tühja akuga ei jõuagi.
“Maailmas on üha enam vajadus viljaka mittemidagitegemise järele.”, on öelnud Fred Jüssi.
Ja tal on õigus.
Ma olen seda kunsti tasapisi õppinud ja tuleb välja küll ; )
Ja jõuan rohkem : )
Nii ma siis planeeringi aega iseenda jaoks ja muu mahub sinna vahele peaaegu ilusti ära. Ja see ongi minu indulgents.
Tolmu tekkimisel on mingi seos halbade mõtetega, ise püüdsin küsimusele vastust leida siis, kui pidin tuludelkaratsiooni täitma: http://rakamon.blogspot.com/2006/03/tolmu-pritolu.html
Rahvaluulest: Naised ei saa siin elus aru ainult kahest asjast:
kust tuleb tolm ja kuhu läheb raha.
Kui huvitab, kuidas see lugu edasi läheb, siis andke teada
Ma olen viimasel ajal koristamisest loobunud. No ei jõua mina kõike seda korras hoida. Ja külalisi ka ei kutsu. Varem just kutsusin külalisi selleks, et siis lihtsalt peab kodu väga korras olema. Aga õnneks keegi eriti suuri hunnikuid ei tekita. No ok seda siis kui lastetoa uks kinni on. Sinna sisse niisama ei julge minna. Ainult hädavajadusel.
Tolmust ma parem ei räägi. Mõni nädal tagasi hakaksime mehega uurima, et huvitav miks teleka ekraanil kummaline hele laik on. Keegi oli kogemata sinna vastu läinud ja ühe koha pealt tolmu ära pühkinud…
Nojah, kui tahad vastusest kõrvale hiilida (et kus on siis Greengate ja Arteri lood), siis esitad hoopis ise küsimuse (et kuhu kaob aeg ja kuskohast tuleb tolm) 🙂
Kui küsiks vastupidi – et kuskohast tuleb aeg ja kuhu kaob tolm? Tolm iseenesest ei kao vist kuskile, see lihtsalt paigutub maailmaruumis ümber ehk siis tolmulapilt kanalisatsiooni või tolmuimejast prügikotti. Ja sealt siis linnadesse-majadesse tagasi.
Ja aeg ei tule ju ka kuskilt, aeg on kogu aeg olemas. Kui aeg kuskilt ei tule ja tolm kuhugi ei kao, siis ei saagi küsida, et kuhu kaob aeg ja kust tuleb tolm 🙂
Selle jutu peale ütleks mu mees kindlasti, et miks sa tegeled selliste mõtetega, mis kuhugi ei vii. Aga tore on ju niimoodi vahel mõelda 🙂
Mul oli kunagi üks tuttav, kes alati mulle ütles, kui mul oli kiire ja palju tööd, et oota, kiire läheb kohe mööda ja siis on jälle kõige jaoks aega.
Kas sul ajaplaneerimise raamatu lugemiseks on aega? Tüüpilised ajaplaneerimise õpetused algavad sellega, et soovitatakse kirja panna oma tööde tähtsuse järjekord. Aga selleks on ju ka aega vaja – nimekirja välja mõtlemiseks ja üles kirjutamiseks.Nagu näiteks siin: http://www.parnu.ee/raulpage/stress/valdi26.html
Nii et edu sulle aja leidmisel ja tolmu kaotamisel!
Kristjani kogemused:
http://vurle.blogspot.com/2006/01/kuidas-ssta-aega.html
http://vurle.blogspot.com/2005/12/ikka-ajaga-hdas-tunneli-lpus-paistab.html
Üldiselt siis – selekteeri välja tähtsam, sea prioriteedid ja hoia neist kinni.
Kristjani blogist:
7. Tarbetu kirja saamisel ütle seda kirja saatjale ja palu end listist eemaldada.
USA-sse elama saabudes ütlesin (st saatsin e-maili) EMI koolitusest mulle igauguste kursuste toimumise kohta kirju saatnud Helile (perekonnanimi ei meenu enam) neli(!) korda, et ma ei vaja enam nende kursusi ja palun mind listist kustutada, aga minu hääl jäi hüüdjaks kõrbes. Sulgesin siis ise oma meilikonto.
Millegipärast ei kiirusta asutused inimesi oma meililistidest kustutama.
ajaga on nõnna, et synnimomendil antakse meile seda loetud hulk kaasa. Ja esimese hingetõmbega hakkame me seda kulutama. Millele ja kuidas me seda kulutame, on valikute küsimus. aeg kulub omasoodu kuniks otsa saab. kui meile mõnikord tundub, et ajaga on kitsas käes, siis on see tegelikult tyhi-tähi, ju me oleme lihtsalt üritanud aega kuidgi teises mõõtmes jagada ja kuna pole õnnestunud näiteks aja mitmeleieriline kasutamine, siis on tiba kitsas, aga aja koguhulka see ei mõjuta. see kulub omasoodu.
aga tolm….ju see on tõesti miski kogum: ärakulunud aeg, öiste unede mõtted ja kulunud päikesekiired, sekka mõni murtud unistuse tiib. Need asjad tuleb aegajalt õrnalt kokku koguda ja universumi kõiksusse saata tolmuimeja või prügikühvli õnnistet abil.
Kui nüüd ratsionaalselt läheneda, siis tubane tolm olevat enamuses inimese naharakud.
Aga vahepeal tuli mulle üks metafüüsiline küsimus veel meelde. Kui ma teeks ümbermaailmareisi, siis ma võidaksin ühe ööpäeva aega oma elust (või teisel juhul kaotaksin). Kust ma seda aega järsku juurde sain või kuhu ta kadus?! Terve ööpäeva jagu?
Ilmselt ületöötamise sündroomidega,
teite Eppppp 😉
No ja nüüd jõuame küsimuseni, et misasi see aeg on?
Väljaspool maakera pole ööd ega päevagi. Ainult maakerale on inimesed mõelnud aja mõõtmiseks joone, millest ühel pool on üks päev ja teisel pool teine päev. Kõik on suhteline ja vaatepunkt oleneb taustsüsteemist, nagu arvas Einstein.
Ma arvan, et ümbermaailmareisiga sa ei võidaks ega kaotaks, sul on aega ikka niisama palju, kui pikk su elu on.
Ja üleüldse – miks on meil praegu aasta 2006,aga araabiamaades on teatavasti mingi muu aastanumber. Miks ei võiks siis üldse olla tervel maakeral aastanumber, mis tähistab meie maakera tiirude arvu ümber Päikese maakera tekke algusest saadik? Wikipedia pakub, et Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat. Nojah, natuke pikk number igasugustesse dokustaatidesse kirjutamiseks 🙂
Või alustaks aja lugemist Päikesesüsteemi algusest või ……
Siin on samuti üks inimene, kes alatasa tolmuga hädas. Täna lugesin Naistelehest (kohati täitsa huvitav ajakiri muuseas), et Mailis Reps, kes pisikese beebi kõrvalt ministritööd teeb, päris kõike ka ei jõua. Oma kodu jõuab ta üle pesta vaid kord nädalas!!! Ei tea, kui sageli ta seda varem siis tegi? Korraliku koristamise peale kulub ju pool päeva. Meie ei koristagi sagedamini kui kord nädalas, välja arvatud kui on korter väga must või tulevad külalised. Põrandate pesu olen terve selle aasta mehe kaela lükanud – algul olin rase, nüüd väikse lapsega – kusjuures ta teeb seda täiesti nurisemata ja omal algatusel. Ega ta muidugi väga põhjalikult ei tee, aga hea seegi.
Ajaplaneerimise suhtes võin omal nahal soovitada asjade paberile kirja panemist. Tööl käies taipasin mingil ajal, et aeg läheb, aga nii vähe jõuan teha. Kui aga panin päeva tööd hommikul kirja ja hoidsin paberit pidevalt silme ees, sain ka need tööd tehtud. Mõte ei hajunud nii palju mujale.
Aa, Siiri jutt meenutas mulle, et tunnen ühte keskeale lähenevat naist, kelle moto on, et kiired ajad tuleb lihtsalt mööda lasta. Olen ka sellest mõttest üritanud lähtuda: kui tundub, et on kiired ajad, võtan asju rahulikult ja jätan paljud asjad tegemata – kui kiired ajad möödas, on aega neid jälle teha.
Kusjuures Elina jutus on mõte sees. Pole mõtet igapäev koristada. No kas tõesti muutub korter juba vähem kui 24 tunniga selliseks, et sinna on vaja lapi ja harjaga kallale minna?
Tegelt see on ju väga lihtne. Lapsed küpsistega korterisse lahti lasta. Siis neile veel mdiagi kleepuvat ja rasvast kätte anda ja jälle igasse tuppa.
Suur tänu sellele kes kunagi köögi välja mõtles- nüüd saab ju köögis süüa. Siis on ainult kööki vaja koristada…
Ja asjade tähtsuse järjekorda panemine aitab jah.
Mina teen endale alati tööjuures nimekirja asjadest mis on vaja ära teha. Seda siis kui tööülesanded hakkavad kuhjuma. Siis on see nimekiri ka hea sellepärast, et midagi ei unune lõpuks ära.
Peale selle panen tegemist vajavatele asjadele taha ka tähtajad. Ja teoreetiliselt kuluva ja.
See küll võtab aega, aga ajapikku muutud osavamaks ja sellesk kulub vähem aega.
Pealegi see on vaid paar minutit.
mia:
24. Aprill 2006, kell 19:12. e
Rahvaluulest: Naised ei saa siin elus aru ainult kahest asjast:
kust tuleb tolm ja kuhu läheb raha.
Kui huvitab, kuidas see lugu edasi läheb, siis andke teada
— No räägi siis lõpuni, Mia?
Edasi:
Küsimus: mis on ühist kõikidel naistel?
Vastus: Kõige lollim mees, kõige targemad lapsed ning mitte midagi selga panna
Ilusat päeva kõigile!
kõik mehed on ühesugused, ainult palgad on erinevad
Ka folkloor.
HEllo. Just added your link here.