“Ameerika unistuse” lõpp

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. väga hea ülevaade, aga kahe asjaga ma ei ole nõus. Suht lühinägelikud järeldused on need, mis mul karva turri ajavad.

    Esiteks, ma ise olen ka äärelinna poiss. Nõmmel kasvanud, Vabaduse puiestee ääres, mussakooli kõrval. Meil oli küll viljaaed (ema on mul talulaps ja peab siiani praktiliselt Tallinna linnas elades kanu) ja iluaed. Kasvuhoone ka.

    Mingit erilist maaviljelust me siiski ei harrastanud. Ema oli tööl ja meie ajasime oma asju vennaga. Aga suviti ööbisime telgis, talvel rookisime lund, sügisel lehti (ilge vingumise saatel muide, ei viitsinud ju). Mulda kärutasime ja muud niisugust. Looduselamused missugused!

    Maaelu see ei olnud jah, ja ma arvan, et inimkond liiigub siiski selles suunas – ohvrite ja vigade hinnaga, jah, aga millal seda teise hinna eest on tehtud – et põllumajandusega tegelevate inimeste protsent kahaneb veelgi.

    Ei viitsi pikalt selgitada, miks selles veendunud olem.

    Teiseks, see virin nafta pärast, no kamoon, monotoonne on see jutt. Nafta saab otsa, selge see. Iga asi saab otsa. Aga…

    Lugege ulmekaid, sõbrad. Energiaprobleemi lahendusi on mustmiljon, ja tippajud töötavad selle kallal pregu juba säherduse tempoga, et hallollus lainetab.

    Edasi tuleb minna nii, et pidevalt pilku selja taga ei hoia. Muidu on komistamine kindel.

    Päikest kõigile, tuli selline konkreetne kiri, aga olen lihtsalt unine.

    TATSUTAHIME, miks Su ploogi kommida ei saa. Jube ilus ploog muide.

    Loomulikult on säästev ja kokkuhoidev, keskkonnateadlik elulaad ainuõige. Aga selle asjaga on ka nii, et tuleb lihtsalt neid asju teha. Mitte rääkida.

  2. Andry, ma mõtlesin ise ka, et äkki peaks selle omapoolsesse kommentaari kusagil lisama, et Eesti eeslinnad, aedlinnad, äärelinnad on palju looduslähedasemad kui see, mis on Ameerika suburbia.
    Kas sa said jala minna naabripoisi juurde või jäätist ostma? Kas saite kusagile ilma autota?
    Kas teil olid oma väiksed ökosüsteemid (peenrad, viljapuud, -põõsad)
    …See, kui kunstlik keskkond võib olla Ameerika eeslinn, seda ei kujutanud ma ise varem ettegi, kui polnud siiakanti sattunud. Kui esimest korda olin Justini vanematel, siis olin küll vapustatud sellest, et korralikke kõnniteid polnud ja autoga pidi sõitma absoluutselt igale poole, mis majast kaugemal.

    Aga miks käiata teemat “nafta on otsakorral” – ju me seda siis oluliseks teemaks peame.
    Ma loodan ka, et tippajud tötavad hoolega, aga ma kardan, et lihtsat lahendust ei ole. Või õigemini, see relokaliseerumine ja väikesed energiaallikad ongi lahenduseks.
    Sama seltskond teeb praegu uut filmi, mis konkreetsemat lahendustest räägib.

  3. Terve talv kadestasin naabrinaist, kes tegi HondaCRVni kaks sammu, et viia laps kaks-kolm kvartalit eemal asuvasse lasteaeda, ise lykkasin iga ilmaga duubel-k2ru. R66mustasin ainult, et pepu on mul kaks korda v2iksem kui tal 🙂
    Ise 6nnega koos, kesklinn kiviga visata, t88le saab kuival ilmaga rattaga, maja taga 4 ruutu lilli ka 🙂
    Linn…
    Aga muidu jah, hea tekst. T2nud, et s6numit levitad

  4. Vaatasin ka seda filmi. Väga meeldis, hästi tehtud.
    Eesti äärelinnadel pole pooltki seda mõõtu, mis siin. Neid vahemaid ja rahvahulki on Eestis raske ette kujutada, mis siin on. Siin on kõik nii suur, et ka jalgrattaga kuhugi jõudmine võtab tunde.
    Venemaal on osa inimesi enda jaoks juba lahenduse leidnud ja Siberisse kolinud. http://www.vissarionest.com/

  5. Loomulikult ma käisin jala, ja pragu näiteks pole ma meelega autot ostnud, selleks end liikuda. Mul on ju nagunii istuv töö, natukenegi astumist ja hemorroidide tähtaeg nihkub eemale.

    Käes ongi aeg, kus inimesed liiguvad jälle laiali. Siberisse, maale…

    Muide, ma ise otsustasin eile just – kirjutasin järelehüüet Edgar Valterile – et ostan maale tare. Ehkki elan tänaval, millest läbisõitev auto tekitab sündmuse, tahan päris võssa. Olen juba nii vana:D

    Aga jah, ma siiski usun inimkonda. Ma olen skeptiline koos Runneliga, kui too ütleb: Kas teab teadus, mis on headus.

    Aga usun, et siiski teab.

    Kes ei tea, on äri ja majandusringkonnad

    http://www.epl.ee/artikkel_317136.html

  6. Ja armsale Marjele.

    Sina kadestasid naabrinaist.

    Kümne aasta pärast hakkab Su paks naabrinaine sind kadestama, kes sa ei hingelda, kui trepist üles lähed.

    Musi

  7. Nafta võib muidugi otsa lõppeda, aga ega autod seepärast kuhugi kao. Prantsusmaal näiteks on elektriauto tänavapildis üsna tavaline nähtus.

  8. irige endale e-mule’i programm ja pange see film tirima. Bobik on näinud ja teab. On jah piraat, aga see on nagu juba neie kultuuri osa 😛
    Hiljem ostate orig. koopia ja kõik on rahul 😛

    Film on kõikjal olemas, ole mees ja otsi välja.

  9. veel sellest naftast ja elektrist.

    Viskasin just mingid pluusid püksid pesumasinasse.

    Ma võiks ju nad ka näpu vahel ära pesta, ma oskan küll. Matkamas käinud, sõjaväes olnud.

    Aga selle aja, mis ma pesukaru mängiksin, ma kirjutan parem hea loo.

    Ma ei tea, kas hea loo kasutegur kaalub üles pesupesemisele kulutatud energia.

    Kas keegi teab kindlalt, kaalub siis või mitte.

  10. Ressursiprobleem on vaid üks osa inimkonna ees seisvatest probleemidest.
    See jutt on enam-vähem õige, aga naftaprobleem on ületatav, nagu iga probleem on ratsionaalselt ületatav, optimeeritav.
    Ainuke probleem, mis pole ületatav, on inimeste lollus ja korruptiivne võimustruktuur, mis seda lollust ära kasutab ja juba paar sajandit meie seljas parasiteerib.
    Selle priiskamise aega saab läbi, meil pole piisavalt ressursse, et sellist eliiti nuumata.
    Utoopia üliriigist ja maailmavõimust viib alati sinnakanti välja, igal impeeriumil on lõpp ja Ameerika impeeriumi hingekellad juba löövad.
    Ongi ammu aeg, pool planeeti nuumab Ameerikat finantsiliselt, mijlardid, incl Hiina, teevad orjatööd jänkide heaks, k.a. meie, eestlased.
    (dollarit emiteeritakse süüdimatult edas), intressid jõuvad kõik lõpuks, või vähemalt suur osa, Manhattanile.
    Tippajud on praegu tegevuses sellega, et eliit saaks oma elustiili jätkata, ma arvan. Alama rahva mured neid ei huvita. Selles on probleem.
    Üheks selliseks false flag operatsiooniks on kujunemas ka roheliste liikumine, kes näeb vaid probleemi ühte poolt, teisi muresid ignoreeritakse.
    Ignoreeritakse korporatiivsust, korruptsiooni, vaid see on oluline, et prügi sorteerida. See pole lahendus.
    Massidemokraatia pole võimeline tõsiste probleemide ilmnemisel iseenesest lahendusi pakkuma. Massidemokraatia vairjus ennast nuumav eliit ka ei ole, nad oskavad vaid parasiteerimist jätkata ja teevad kõik selleks, et mingi false flag käiguga saaks inimkonna seljas edasi ratsutada.
    Ma siiski loodan, et see ei õnnestu, et meie siin Eestis lahendame ükskord ka oma Estonia asjad, teie seal New yorgis WTC kollapsite asjad,
    süüdlased võetakse liistule ja seejärel täisxxxx planeet tehakse ehk ka korda ükskord.

  11. väga lõbus lugemine…
    keegi võiks ajaviiteks kokku lugeda (kui jõuab), mis asjades me veel parajasti tipus oleme… areng on juba ükskord selline seisund, et kogu aeg tuleb rekordeid teha ja edetabelis olla :D…

    PS! teadus ei tea, mis on headus, appi tuleb hoopis seadus …ehk sigadus

  12. Tead, Epp, mis on kummaline… Me avaldasime sügisel ühe raamatu, Kolumbia filosoofi V.M. Rabolu “Hercolubus või punane planeet” ja ehkki mulle meeldis mu sõbra tõlge, häiris mind selle raamatu Põhja-Ameerika vaenulikkus, see suhtumine, et “varsti hakkab teil kõigil halb”. Ja kuna see jäi mind kriipima, leian ma neid mõtteid viimasel ajal väga erinevatest kohtadest ja erinevate autorite poolt öelduna. Nüüd siis sellest Sinu ümber jutustatud filmist…

  13. Ma olen Sekeldajaga täiesti nõus, et ühele asjale (näiteks prügi sorteerimisele) keskendudes ei näe paljud rohelised suurt pilti. Ma ise üritan küll suurt pilti hoomata, üritan vähemalt…

    to Luna – autod ei kao jah, aga kütus kaob. Elektriauto – mida sa selle all mõtled? Elekter pole ise kütus. Vesinikautodest räägib see film päris põhjalikult.
    Geenius M.Hubbert, kes naftatipu nii täpselt ennustas ja välja arvutas, olevat suure osa oma elust arvanud, et leitakse mingi alternatiiv. Esialgu suhtus ta päikeseenergia kasutamisse skeptuiliselt, elu lõpus aga hakkas ta uskuma, et päikeseenergia kasutamine saab olema tulevik: http://en.wikipedia.org/wiki/M._King_Hubbert
    to Näide – Jah, mina isiklikult arvangi, et inimkond on praegu mitmes mõttes kriisi jõudmas. Kui laialt võtta, siis ühelt poolt kliima soojenemisega seotud looduskatastroofid ja maailmamere taseme tõus, teiselt poolt fossilkütuse otsasaamisega seotud kaosed.
    Üks huvitavamaid lähenemisi, mida olen sirvinud (tahan lugeda) – mis on ühist läbi ajaloo hukka läinud tsivilisatsioonidel, mis on nende lagunemise sümptomid:
    http://www.amazon.com/gp/product/0670033375/qid=1144153455/sr=2-2/ref=pd_bbs_b_2_2/103-9947551-6213405?s=books&v=glance&n=283155

  14. Minu jaoks oli kõige segasem osa filmist see, et miks räägiti ainult uus-urbanismist, aga mitte tõelisest maale kolimisest.
    Ootan igatahes huviga uut filmi, mis keskendub võimalikele elustiilidele pärast fossiilkütuste kallinemist.

  15. Uus urbanism ehk seepärast et selline tihe kooselamine on energiakulult efektiivsem. Kui vaadata vanemaid linnu, mis on alguse saanud enne naftaaega, siis näeb kõrgeid maju ja kitsaid tänavaid. Ehkki elati ilma fossiilkütuseta, võimaldas selline tihedus suurel hulgal inimestest elada. Praegune rahvastik on liiga suureks paisunud, et lihtsalt maale kolida. Midagi sellist ehk tõestavad igasugused ökoloogilise jalajälje arvutused, liiga vähe maad inimese koha, ok produktiivset maad.

  16. viiel käes nõus sellega, et paljud roheaktivistid ei näe suurt pilti. paljud asjad saavad nimelt hoopis uue värvingu ja mõtte, kui vaadata asju ‘ülalt’.

    asi, mis mind eriti masendusse ajab ongi mitte see, et peab selgitustööd tegema ‘normaalsete inimeste’ seas, vaid et seda peab tegema ROHELISTE seas…

  17. ma ei ole seda küll veel viitsinud lõpuni vaadata, sest mu isa veel tõlgib neid asju, aga mulle jubedalt meeldivad need 50-60ndate kaadrid.
    Muide, miks sa need kirjad jälle väikseks panid? ma ei saa midagi aru, mis on kirjutautud…

  18. Netflixis on sellele filmile igatahes pikk järjekord, ma ei saagi seda jalamaid vaadata. Ja see on siis see paljukiidetud heaoluühiskond!

    Kas me sellist Ameerikat tahtsime!? 🙁

  19. Elekter ei ole küll ise kütus, aga elektritootmine ei pruugi kindlasti olla naftast sõltuvuses. Samas ma ei usu, et alternatiivse elektritootmise võimaluste juures me üksiksõiduvahendeid väga kasutaksime – seega ühepereautod on pikas perspektiivis vist tõesti kaduv nähtus. Euroopa ja Jaapan investeerivad rongidesse. Need on keskkonnasõbralikumad ja tulevikus kindlamini kasutatavad. USA üks väga suuri probleeme on see, et nad ei suuda raudteeühendust optimeerida 🙂

    Aga mis puutub roheliste “probleemi ühe külje pealt nägemisse”, siis ma arvan, et siin on mitu erinevat aspekti:

    – tihti unustavad rohelised ära selle, et inimene on siiski ökosüsteemi osa. See, kui ma kulutan oma aega pesupesemisele, nõudepesemisele jne. ja ei saa samal ajal midagi kavalat välja mõelda, võib mu viia lõpuks sellisesse stressi, et ma teen midagi keskkonnale rohkem kahjulikku. Või näiteks ei leia lahendust juhitavale termotuumasünteesile, sest ma pesin pesu (ok, utreeritud näide).

    – kõike ei saa keskkonnale taandada. Kõike ei saa majandusele taandada. Kõike ei saa manipuleerivatele eliitidele taandada. J.n.e Maailm ja ühiskond on komplitseeritud süsteem, me ei saa optimeerida ainult ühe näitaja järgi (muidu teeme nagu USA teeb oma raudteega – ehitab hästi pikad kaubarongid ja üherööpmelise raudtee. Koormaveo suhtes pikal maal tundub mõistlik, aga tegelikult võiks dünaamilisem protsess (rohkem lühemaid ronge ja reisirongid) rohkem kasumit tuua 🙂

    – probleemid on komplitseeritumad kui pealt paistab. Näiteks: kas kasutada ühekordset või korduvkasutatavat kohvifiltrit? Ühekordse puhul viskame palju ära, tootmisele kuub paberit ja kütust. Korduvkasutava pesemisele kulub vett (ja seega ka kütust). Lisaks võivad mõned kohvijäänused (alati ei lähe kõik ilusti prügikasti) jääda kinni torudesse ja nende varasem vahetamine kulutab jälle palju energiat. Samas filter peab vastu aastaid. Siis võib muidugi veel loobuda kohvijoomisest (vt. üle-eelmine punkt kõrvalmõjude osas) või teha kannukohvi (tuleb teha uus arvutus vee- ja torukulu kohta). Ja see on ainult väga lihtne toiming. Mida keerukamad tegevused, seda keerukamad aspektid. Kas nende kõigi väljaarvutamine ei kaota lõpuks mõttetult palju energiat?

    – Kokkuvõttes: hea, kui kasvõi mingit otsagi keskkonnaga tegeldakse. Kui rohelisi ei oleks, siis läheksid asjad väga kiiresti väga halvaks. Lihtsalt peab olema teisi voole veel, et kokkuvõttes saaksime tasakaalustatud edasiliikumise.

    Andry. Kommentaaridest hiljem ja teises kohas.

  20. aitäh tatsu. hästi asjalik ja tasakaalukas jutt.

    Ma tahtsin veel lisada oma lapsepõlveloole äärelinnast, et see, mis toona oli vaikne äärelinn, on praegu praktiliselt kesklinn. Müra. kära, tossu, tolmu nii et ikka jätkub. Ja kõige tüütumad on Tallinna vahemaad.

    Seepärast naudingi väikelinnas (Rakveres elamist). Siinne kodutänav on nii vaikne, et inimesigi käib mööda 2,7 poole tunni jooksul. Ja kui ma kuhugile lähen, tarvitan liikumiseks oma kümmet varvast ja kahte tagajäset.

    Aga! Rakvere kohta öeldakse juba, et oh, see on praktiliselt Tallinna äärelinn. Hm.

    Mingi lahendus tuleks leida liigsele inimhulgale. Üksteise kukile elama? Ma ka ei tea.

  21. Mingi lahendus liigsele inimhulgale nagunii tuleb, aga me ei tea:
    – mingi viirus, nagu linnugripp?
    – näljahädad ja looduskatastroofid, mis seotud kliima soojenemisega?
    – kaos, mis seotud kütuse lõppemisega? (Naftasõjad, rahutused, ka lihtsalt labaselt nälg)
    Aga hea uudis on see, et targal inimesel on ikka võimalik ellu jääda ja oma geenid edasi viia. Ja lõppkokkuvõttes on see kõik vaid üks ajaloo lehekülg sadade teiste hulgas…

    (Intonatsioon: selline, et ei saa aru, kas ta teeb nüüd nalja või on tõsine, ja ta ise ka ei saa aru)

  22. Seda et, ‘natural gas’ on eesti keeles ‘maagaas’. Kahju jah, et selliseid filme Eestis nii keeruline kätte saada.

  23. Tatsutahime väga hea, et selle aspekti välja tõid. Olen täiesti nõus. Leian end ka pidevalt sellistelt kaalutlustelt. Aga muidugi pole mul siin võimalik midagi arvutada. Aga sa Epp tead igasugu värki – keegi kindlasti on arvutanud ja netti üles pannud, et mida tüüpi keskkonnahoid siis tõesti on otstarbekas. ETVs oli täna saade Meie ka sel teemal, aga nägin kahjuks ainult lõppu.
    Eriti jabur oli siin Tallinnas kampaania, kui riputati üles plakatid: et see palakat on tehtud vanapaberist vms. No tore küll – mis hirmus energia jm.

  24. Kuulge, võrrelge ikka võrreldavat! Nõmme (Andry näide ja õigustus) ei ole suburbia. Suburbia ei ole elukesskond, kust saab jala kooli-lasteaeda-poodi-sportima ja 15 minutiga kesklinna. Nõmme on näide suurepärasest elukesskonnast, filmiga paralleele tuues siis see Ameerika 1890.-ndate “äärelinn rikastele” suure maalapi ja ilusa haljastusega. Suburbia selle tegelikus mõistes on nt Rae valla vms kinnisvaraarendus kusagil põllul, kus ei olegi muud kui ainult majad ja teed. Seal hakkab samuti tekkima elustiil, et lapse kooliminekul peab üks vanematst koduseks jääma, et last kooli-trenni sõidutama (ühistransport puudub). Sul ei ole isegi lapsevankriga kuhugi jalutada ega midagi vaadata. Ent seegi on Ameerikaga võrreldes lapsemäng. Kui ikka sõidad iga päev 100 km tööle ja seda autos, mitte rongis…

  25. Mul on raamatukogust tellitud üks raamat, mis peaks just sellistele igapäevastele valikutele keskenduma. Kui kätte saan, siis loen ja räägin teilegi!
    Näiteks mõtlen ma ise siin iga kord poes käies, et kas on loodussõbarlikum osta plastmassist pudelis või tetrapakis piim (tean-tean, kõige parem oleks, kui mul lehm oleks 😉

  26. Ja vahepeal ilmunud Tüdruk põllult kommentaarile – just nimelt, need Rae valla jm põllu peale ehitatud on see tõeline suburbia.
    Seda sõna ei saagi hästi eesti keelde tõlkida, sest “eeslinn” pole päris see õige tõlge ka… Kuidas eesti keeles neid põllu peale ehitatud külasid kutsutakse?

  27. Olen korra elanud kolme kuu vältel ühes sellises suburbias, millest siin juttu – kõige tipuks veel Eesti kurikuulsaimas nendest – Tiskre. Seal ei saanud ma kordagi aru, miks ma peaks üleüldse seal tahtma elada. Tagasi ei koliks sinna ka siis, kui peale makstaks.

    Väga hea lugemine. Filmi tahaks ka nüüd ära näha.

  28. Filmist, see on netis täitsa olemas ja saadav, kui otsida vajalik torrent fail näiteks aadressilt http://www.torrentportal.com/ ja installeerida mingi programm (Bittorrent), mis selle järgi filmi kohale tirib. Asjakohane selgitus oli vist jaanuarikuu ajakirjas Digi, kindlasti on netis kah õpetusi. Asi on vist piraatlusena klassifitseeritav, aga kui õppeotstarbeks kasutada (ja maailma päästmiseks), siis peaks saama end välja rääkida 🙂
    Suburbia, eestikeelsed vasted on eeslinnastumine, valglinnastumine.
    Veel probleeme selle nähtusega: arendajad reklaamivad eluaseme soetamist kui investeeringut, aga selliste valglinna majade eluiga saab läbi siis kui pangalaen on tagasi makstud. Noh, püsti ikka seisab, aga väärtust ei ole, müüa on raske. Selline küla on monofunktsionaalne (puuduvad poed, jt vajalikud rajatised, olemasolevaid hooneid ei saa ka nendeks väga kujundada) kui ka enamasti ühetaolise elanikkonnaga (ligikaudu samavanad ja samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvad tegelased). Kujutagem ette kui nad kõik jõuavad korraga teatud vanusesse, kus autojuhtimine muutub küsitavaks, samuti iseseisev toimetulek… see pole eriti helge tulevik.
    Hea inimsõbralik linn on polüfunktsionaalne, elu ja töökohad paiknevad lähestikku, ühes majas elavad koos eri sots rühmadesse kuuluvad inimesed. Näiteks naftaeelsetes linnades (vanalinnad) oli hoonete esimestel korrustel poed, kõrtsid, kontorid, kõrgemal eluruumid, erineva väärtusega, katusekambrid vaesematele jne. Elu käis nii sajandeid.

  29. Mina plaaningi oma uue maja juures hakata harrastama peenraid (ja loodan, et õnnestub ka tehno-autonoomseid ressursse kasutada)- ikka, et oma salati, tilli ja maasikad jne saad oma aiast, mitte ei pea selleks autoga sõitma poodi või turule, lisaks kompostihunnik (milleks osta väetist?). Osadel naabritel juba on näiteks peenrad… nii et tagasi maale mõtteviis toimub eeslinnades ka väga hästi. Inglismaal ei tuleks mitte keegi selle pealegi, et oma aias hakata enda tarbeks kapsaid kasvatama.

    Ja kuigi Kakumäe infrastruktuur pole midagi erilist, saab trennis, poes, kontserdil käia ilma kesklinna lähedalegi sattumata… suvisel ajal näiteks käin nurgapoodides jalgrattagagi.

    Mind ajavad niisama mõttetud autosõidud täitsa närvi kohe – alles eile käisin kesklinna postkontoris tähitud kirja järel, mida seal polnudki (saadetud vanale vanalinna addressile), sest olin selle juba enne Õismäe postkontorist kätte saanud… siis olin küll vihane, et bürokraatia mind asja eest teist taga autoga jooksutas. Pauli kontor asub ka Kakumäele suht lähedal, nii et kui otseselt vaja pole, siis meie pere Merimetsast kesklinna poole ei satugi.

    Samas, kui ma elaks kuskil maal, nii 50-100 km Tallinnast, siis ma kulutaks kütust hoopis rohkem – kasvõi üks teatriskäik kuus oleks mulle pikem autosõit kui ma käiks teatris/kinos 10 korda siit Kakumäelt. Ja ma ei kujutaks sellist elu ette, et ma eremiidina kuskil võsas elan.

  30. Loen siin juba mitu päeva ja mõtlen, kuidas sobitada juttu kõik mõtted, mis lugedes tekkisid.
    Kõigepealt, kui ma otsustasin kolida elama uude majja, otsustasin ka, et muretsen uued kodumasinad. Sellised, mis säästavad energiat ja ühtlasi ka minu aega. On see piisav, või peaksin pigem asutama näiteks kogukonna pesumaja?
    Võitlen siiani survega osta auto, sest praktiliselt ei ole meil seda vaja. Vahel on, aga tõesti ainult vahel, igapäevase poeskäigu näiteks saab tehtud jala. Sõidame mehega kevadest sügiseni jalgrattaga, pealegi ei asu meie kummagi töökoht eriti kaugel, lapse kool on 100 meetrit eemal. Ja üleüldse elame me praktiliseks keset linna, nii et vajadus auto järele puudub.
    Meie kodu lähedal on mitu suurt kogumiskasti, kuhu saab viia eraldi paberit ja klaastaarat. Ma ei ole näinud küll, et keegi sinna viiks, aga kavatsen seda ise tegema hakata.
    Plastikust topsid viin oma kunstnikust sõbrale, kes segab seal sees värve.
    Kurjustan kodus kõigiga, kes jätavad niisama asja-eest teist taga tule põlema, vee jooksma või teleka mängima.

    Ma arvan, et olen keskmine eesti inimene keskmise arusaamisega normaalsetest eluviisidest. Kas see on piisav olemaks keskkonnasõbralik? See ei ole tegelikult vist õige sõna… ma ei oskagi õiget öelda vist. Aga ütleme siis nii, et see on elamine nõnda, et arvestatakse ka teiste vajadustega? kah ei ole vist päris õige. No ütleme siis nii, et see on elamine arvestusega, et homme tuleb ka elada, parem on kui seda saab teha samal viisil.

  31. Mulle tundub, et valglinnastumise üks mootoritest on meile geenidega kaasa antud, nimelt vajadus, mida poolharitud arendaja ja maaklerid nimetavad privaatsuseks ja mida selle sõna õiges tähenduses uusarendused kindlasti ei paku kuid mis tegelikult võiks olla kirjeldatud kui territooriumi vajadus. St enamikel püsivalt ühes piirkonnas elutsevatel loomadel on oma territoorium, millel nad ennast turvaliselt tunnevad ja mida nad kaitsevad. Selle territooriumi suurus varieerub väga suurest kuni loomaaia 4*5 meetrise lapini, aga ta on olemas. Inimestel on samamoodi, ma ei usu et keegi ostab linna serva 30*40 maalapi selleks et seal teiste pilkude eest varjul olla, pigem ikka selleks , et tunda ennast turvaliselt omal territooriumil. Muuseas, ka linnas on selline territoriaalne jaotus võimalik, kui rakendada mõistlikku hoonestamist. Paraku dikteerib ka hoonestustiheduse kasumi maksimeerimise printsiip ja nii ehitatakse majad võimalikult suured kasutades ära kogu pinna mida oleks saanud kasutada privaatruumi või territooriumi loomiseks. Kui nüüd avalik linnaruum oma teostuselt ei paku samuti kompensatsiooni puuduoleva privaatterritooriumi osas, siis ei jäägi inimesel linnakodanikul muud üle kui kapselduda oma korterisse või suunduda elama linnast välja.

  32. Esiteks retooriline küsimus, et kas kõige selle selgeks saamiseks (millest Eppppp oma postituses kirjutab) peab mingit filmi vaatama… 5-15 minutit mõttetööd ja iga arukas inimene jõuab isegi enam-vähem samadele järeldustele… ja jõuab ka inimene, kes pole ökohull, või kes pole eriti aktiivselt säherdust infot otsinud… mõningane kogus töötavat aju oleks siiski vajalik.

    See (ääre)linnaarengu ummik on ju ilmselge… ma ei räägi siin aedlinnadest, vaid just nn. lollideküladest. Samas on ka selge, et see kinnisvara-arendajaid ja muud taolist pööblit (ning nende sihtgruppi) ükski arukas jutt ei veenna. Nad lihtsalt ei mõtle, nad usuvad seda, mida neile räägitakse… või mida nad ise räägivad.

    Nafta lõpp! Millest kisa? Üks etapp saab läbi… ja siis? Elu tuleb pisut ümber korraldada… noh, seda on varemgi juhtunud. Ega mingit energiakriisi ju pole ja ei tule, sest tuumaenergia on ju olemas. Tuleb vaid üle saada tuumaenergeetika teemalistest võltshirmudest ja rahulikult asja edasi arendada. Tuumaenergeetika ajaloos on ju toimunud vaid kaks suurt «matsu»: Three Mile Island ja Tšernobõl. Kui palju on aga töötavaid jaamu? OK, need olid valusad matsud, aga siis tulekski asja arendamisega tegeleda, mitte pead populistide survel liiva sisse peita. Ilmselge on ju see, et kõik see alternatiivenergeetika (tuul, päike, malts jne.) on ju kõigest stiilipidu, mis reaalseid probleeme ei lahenda.

    Tegelikult käib mulle kohutavalt pinda see viimastel aastakümnetel üha levima hakanud teadusvaenulikkus. Loomulikult pole teadus abivahend kõikidele probleemidele, aga materiaalse maailma probleemidele on teadus ainuke, mis toimivaid lahendusi suudab pakkuda. Selle asemel on aga laiutav religioon (ma räägin just religioonist, aga mitte usust), sensitiivid ja väemehed ning ökofriiklus. Ausõna, täielik taandareng!

  33. kas ökofriiklus välistab teaduse? minu meelest võib ökot (ja peakski tegelikult) viljeleda rahulikult kogu aeg, olenemata sellest, mis kütust arajasti kasutatakse. see on pigem iseenese ümbert koristamine, et teistel oleks ka hea olla. me ju ei peereta söögilauas, mis sest, et kõhugaasid on ebamugavad.

  34. Paljude puhul välistab ökofriiklus tõesti teaduse… suur hulk ökofriike ei erine eriti milleski mingitest sõgedatest sektantidest, kes su ukse taha Jumala sõna kuulutama tulevad… viga võib ka minus olla, aga kahjuks näen ma enamikes ökofriikides vaid lollitatud sõgedikke…

  35. Praegu mul J Diamondi raamat Collaps poole peal. Epp küsis et mis olid nende hääbunud tsivilisatsioonide allakäigu sümptomid. Sümptomid olid näiteks sõjad ressursside pärast. Preagu küll ei põhjendata käimasolevaid sõdu niimoodi, vaid räägitakse demokraatia viimisest vms.
    Laialt teada näide on Lihavõttesaare lugu, kus mõne parvega kohalepurjetanud elanikkond hävitas 400 aastaga saare rikkaliku looduse, metsad. Nemadki sõdisid, kui ressurssidega kitsaks läks. Selle asemel et kahanevate ressursside tingimustes kokku hoida, võistlesid nad kivikujude püstitamises, mille kohaleveoks ja püstitamiseks kulus ohtralt puitu. Me võime nüüd kujutada mille peale mõtlesid need inimesed kes viimased puud maha raiusid, millele lootsid. Võibolla, et see kuju tuleb (või mõni jumal selle kuju kaudu) ja aitab. Ja muidugi aitab rohkem neid kellel on suuremad kujud…
    Tänapäeva maailm on väga sarnane sellele saarele, lähim sarnane planeet on oioi kui kaugel. Mis võiks olla kivikujude vaste, millele loodame? Kirikud? Teadus? Juhitav termotuumareaktsioon? Vesinikuenergeetika?
    Tsivilisatsiooni hääbumine oli aeglane protsess, inimpõlve jooksul raskesti jälgitav. Eks kuulati siis ka vanavanemate juttu rohelisemast murust ja naerdi. Ja võideldi vapralt edasi igapäevaraskustega, täie auruga…. Mõnda laiema silmaringiga kodanikku ehk sõimati ökofriigiks 🙂

  36. Kui tervet elu elada ei jõua, siis ela pool… kui elada ei taha, siis võta köis ja otsi konks ning tee arukas tegu… ära süüdista teisi, kellele meeldib elu.

    Mine ja hääbu omaette… tsivilisatsioon ei hääbu kuhugi, ajalugu tagasi ei keera ning progressi pudelisse ei topi… toimuvad lihtsalt mõningad muutused.

  37. Mis puutub Nõmmesse, siis tunnen ennast maailma priviligeeritute esimesse protsenti kuuluvat. Aga ka Eestis on juba “suburbiate” maitse suhu saadud – luhtadele, kuhu kunagi talumees isegi koerakuuti ei püstitanud, kerkivad küprokist “udukülad”.

  38. Tuumaenergiast räägiti filmis vaid riivamisi. Oli umbes selline lause “Tuumaenergia-jaamade suhtes on aga, ning paljuski õigusega, suur avalik vastuseis nende ohtlikkuse ning nende saasteteguri tõttu.”

    Tuumaenergia on igatahes teema, mida veel edasi tahan uurida.

  39. Ei, no jah…
    Ma ei tea, mis see on. Mingi aja tagant läheb kommentaaride ja sissekannete tekst kole väikseks. Midagi ei saa aru. Äkki on viga hoopis minu arvutis? Oskab keegi aidata?

  40. mulle on ka mulje jäänud, et tuumaenergiahirmud on minevikuhirmud. Ulmeguru on küll väga äkiline, aga ma ka ei tahaks oma rannale tuulikuid – kus siis rändlinnud peatuvad? Jutu mõte selles, et seda keskonnasäästlikku hoiakut ja ökoelulaadi propageeritakse tihti tõesti ilma kaine mõistuse abita. Mulle ei meeldi absoluutselt sellised egorahuldavad abinõud, millest muud kasu pole.

  41. Ulmeguruga nõustuvalt.. loomulikult ei pea keegi seda filmi vaatama, et vastavaid järeldusi teha, sellist materjali – raamatuid ja artikleid on lademes.

    Igasugune fiiklus on mullegi vastuvõtmatu aga mis on ökofriiklus? Kui ma kõike näiteks ei lase poes kilekotti panna, sest mul on oma riidekott kaasas, siis vist ei ole veel friik aga kusmaalt see friiklus algab?

    Tuuleenenergia poolt olen mina küll… ega neid tuulikuid ei panda püsti lindude rändeteedele või pesitsuspaikadele.

  42. Tuuleenergiat on muidugi külluses, aga teda pole pidevalt. Tänapäevaühiskonnal on vaja nn varustuskindlust. Aga eks saab ilma selleta ka hakkama kui häda käes. Tuuleenergiaga saab näiteks laevu liigutada, aga igapäevast autosõitu korraldada hästi ei saa. Jälle jõuame elustiili juurde.

  43. Alustaks ökofriiklusest. Nimetan selle terminiga isikuid, kes kõikjalt ahmivad infokillukesi, mis toetavad nende rohelise mõttelaadi stiilipidu… ja samas unustatakse terve mõistus ära… mul pole midagi nn. rohelise mõttelaadi vastu, aga mulle ei meeldi kui terve mõistus tuttu pannakse ning see roheline mõtteviis hakkab meenutama miskit sektantliku usufanatismi vormi.

    Siin ülalpool oli väga hea arutlus kohvifiltrite teemal… noh, et ei ole ühest lahendust, et ise tuleb vastavalt vajadusele ja võimalustele see valik teha. Ökofriik ei arutle sellise küsimuse üle, vaid hangib kohe selle püsifiltri, sest ühekordne on laristamine…

    Näiteks, miski vägi ei sunni mind ja mu naist marlimähkmete manu… samas ajab näiteks mul kohutavalt harja punaseks see iga-aastane telefoniraamatute saatmine… las need puud kasvavad… mul ei ole iga aasta uut telefoniraamatut vaja.

    Ma olen seda juba kunagi Epu blogis öelnud, et ka mina käin poes riidekotiga ning ka mulle ei meeldi see loll komme iga juurikat omaette kilekotti toppida. Eriline jaburus on see mis (vähemalt) Selveris toimub… et ostad salati, see pannakse plastikkarpi ning karp omakorda kilekotti. OK, ma saan aru, et see karp võib kotis lahti minna, aga pandagu siis korralikku karpi või pandagu see salat lihtsalt kilekotti… topeltpakend on igal juhul idiootne.

    Energeetikaga on niisamuti. Elektrit on vaja ja kõik. Alternatiivenergeetika on tore asi ning ma pole kusagil öelnud, et ma oleks tuulegeneraatorite vastu, aga need ei toida ära… isegi siin saarel pole pidevalt tuult, mis veel sisemaast rääkida. Päikeseenergeetika on ju siinmail suisa nonsens… kuigi ka sellega tegeletakse, aga see on siiski suht jõuka originaalitseja stiilipidu.

    Tuumaenergeetikast soovitaks aga vaadata algtõdesid: http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_power

    Ning mõttemänguks soovitaks kujutada ette olukorda, kus näiteks tuleks kaks ja pool ööpäeva elektrita läbi ajada (meie pere eelmise aasta jaanuaritormis) ning mõelda, et kas on hea elu… meil oli veel suht mõnus, sest ahjuküte ja puupliit.

  44. Mulle tundub, et on nõudlus selliste laia vaatega ja mitte nii-öelda) ökofriiklusesse kalduvate ekspertide-seletajate järgi.

    Midagi meie keskkonnaga ON toimumas, seda ei vaidlusta vist keegi, kes natukenegi teemaga kursis. Aga seda adekvaatset infot aja taga nagu tuult väljal.

    Tuumaenergeetika probleem, lisaks rahva hirmule, on mu teada ka reostus. Mitte CO2, selle suhtes on tuumajaamad üsna pisikesed reostajad, aga muidugi radioaktiivne jääkprodukt, millest on raske lahti saada nii, et see kudagile kiirgama ei jää.
    Kui ette kujutada energiakriisi jõudnud ühiskonda, siis võib siin olla kaks probleemi
    – tuumajaamade ehitamine nõuab liiga palju ressursse ja koordineeritust, mida järsku pole enam kusagilt võtta
    – ning ei suudeta teostada jääkainete korralikku mahamatmist jne.

    Tundub, et just praegu on õige aeg energeetika alasteks vaidlusteks ja arutlusteks, aga ega neid arutlusi just üleliia ei peeta…

    See film “End of Suburbia” on selline parajalt õuduka moodi populistlik tehtud just selleks, et uinunud ameeriklasi raputada.

  45. Eespool ütles ulmeguru väga hea märkuse, et mingit kollapsit ei tule, toimuvad vaid mõningad muutused. See, et me saame rääkida hukkunud tsivilisatsioonidest on tagantjärgitarkus, et oli kord saarel mets ja siis 400 a hiljem enam polnud. Aga kui meil õnnestuks seal saarel külas käia, siis need muutused, mis inimese eluea jooksul toimuvad, on tühised. Ja see rahvas oleks mingil suvalisel ajahetkel kindlasti nagu iga teinegi, keskmiselt õnnelik, oma rõõmude ja muredega. Võibolla isegi sama õnnelikud kui nigeerlased tänapäeval (http://www.ekspress.ee/viewdoc/FFCFA14BC4D0BF3CC2257109003E4D23)
    Süngeks kipub pilt minema, siis kui hakkame mitme inimpõlve taha mõtlema, minevikku või tulevikku.

  46. tuumaenergiast: komistasin mingi analüüsi otsa, kus väideti, et kui ehitada nii palju tuumaelektrijaamu, et need kataksid kogu inimrahva tänase energiatarbimise, mitte paar protsenti nagu praegu, siis lõpeksid ka tuumakütuse teadaolevad varud lähikümnenditel.

  47. Suburbia filmi näitasime eelmisel detsembril toimunud Von Krahli akadeemia, Ööylikooli ja ELFi koostoos tehtud loenguseerias ökoloogiast. Samas näitasime enne Aleks Lotmani loengut ka filmi “The Future of Food” mis on samuti päris hea dok. Soovitan soojalt.

    Energia teemal – mis saab ilmselt yks esimesi resursse olema millega inimkond nö. vastu lage jookseb – on meeletult infot tekkinud viimaste aastate jooksul. Kompileerisime koos Toomasega sel teemal 2004-2005 materjalidest infokogu mille põhjal tegime mõned loengud ja artiklid. Lyhidalt yhtegi nö ‘silver bullet’ lahendust ei ole. Kivisöe ja tuumakytusega saab samuti kitsas olema – kõik ennustused räägivad tänasest kasutustasemest mitte eksponentsiaalsest kasvavast kasutusest, mis tekib siis kui nafta langusesse läheb.

    Jakob von Uexkulli loeng millest siin viidatud Maalehe artiklis juttu oli väga hea. Helis ja pildis panime selle yles – kuulake ja mõelge: http://www.kultuur.info/Uexkull

    Kutsusime ta ka sygisesse Von Krahli Akadeemiasse kõnelema. Ta lubas siin olla septembri lõpus.

    Paar päeva tagasi avati ka uus keskkonna telekanal yhe Briti stuudio ja UNDP koostöös: http://www.green.tv

  48. Olen selle filmi vaid reklaamklippe näinud, aga see eest näen ameerika elustiili iga päev. Valdav enamik kolleege sõidab tööle rohkem kui 15 miili kauguselt. Ja samas enamiku ümbruskonnast moodustab parkla. Lausautostumine on justkui positiivse tagasisidega protsess. Autod on vaja suurte vahemaade pärast ja vahemaad vaid kasvavad suuremate parklate pärast. Aga samas, ei ole ma näinud ühtegi pesukuivatamist õues. Kogu pesu kuivatatakse kuuma õhuga trummlis. Sest naaber tõenäoliselt ei salli sinu aluspükse näha. Aeda majade ümber tavaliselt ei ole ja ei usu, et korteris on privaatsus väiksem kui ameerika suburbias.

    Igal juhul asi millest Eesti võiks hoiduda. Kuigi Harjumaa juba varsti ongi selline.

  49. Selle kohta olla indiaanlased juba ammu öelnud: kes pärast naerab, naerab paremini…
    Sama ütlusega võivad peagi muheldes nõustuda Suur-Tallinnast välja jäävad Eesti piirkonnad…

  50. Hei,

    Peale seda, kui naine filmi näitas hakkas teema ennastki huvitama ning proovisin teha mõned arvutused. Kui eeldada, et kogu naftatoodang läheb praegu energiaks, ning eeldada, et me oskame miskitmoodi muud energiallikat kasutada vesinikuautodes vms kohtades, siis tuleb välja, et me peaksime näiteks tuumaenergia tootmist suurendama kogu maailmas

  51. … umbes 5-30 korda. Selleks jätkata oma harjumuspärast elu. Arvutused võivad vabalt mööda olla ja sõltuvad väga palju sellest, kust võtta andmed päevase naftatootmise ja eletrienergiatoomiste kohta. Igasugused kasutegurid ja kaod jms asjad on muidugi arvestamata jäänud.

    Ei olegi väga ulmeline number? Praegu on maailmas 400 tuumajaama, teeme siis 2000 (või 13 000?) jaama juurde? Samas ei ole tavaline tuumakütus ka väga lõpmatu asi ning arvatakse, et odavamat tuumakütust jagub praeguse tarbimise korral 50 aastaks. Suurenenud tarbimise korral siis eriti ei jagu?

    Termotuumareaktorist saab ehk elektrit 2060-70. Keegi, kes oskab, võib arvutada, kuipalju õnnestuks suurendada taastuvatest allikatest energiatootmist. Ma arvan, et mitte väga palju.

    Mina sain enda jaoks mõtte, et inimkonnal lihtsalt ei ole enam vastavat energiaallikat, et jätkata senisel määral energiatarbimist. Mis on üpris kehv lugu.

  52. see näib küll olevat et senist viisi edasi laristada enam kaua ei kannata. mõne aja peab rahakott veelvastu aga siis? nii et igal juhul on arukas hakata mõtlema kuidas vähemate nõudmistega toime tulla.

    näh, tegin sellise pisut tobeda katse et kuidas on ilma elektrita ja kolisin onni kesk välju. kuigi algne idee oli lihtsalt üüri maksmisest hoiduda. peale nelja kuud olen juba harjund. raadiot- telekat ei taha niikuinii, külmiku aset täidab vana kaev, pesuvärk käsitsi, liigun jalgratta abil, õhtuti vahin tulle ja toon flöödil kuuldavale kohutavaid helisid- aga kuna kedagi läheduses pole siis on kama kaks. ilgelt romantiline värk aga piisavalt ebamugav. sedasi saab elada küll kui oled üksi või tahad veeta mõne hipiliku hetke rikka ühiskonna rüpes peesitades. ent laiemas laastus?

    alternatiivsetest energiatest on eelnevalt kirjutet, kordamisel pole mõtet ent igasugused sellesuunalised projektid on siiski suhtkoht väikesemõõdulised nii et tööstust sedasi ülal ei pea. sageli kipuvad ökoapostlid olema ka üsna eluvõõrad ja lutiitlikud tegelased, ah, tööstus on üks kapitalistlik rämps ja milleks seda vaja… aga küünlaid ise valada muidugist ei viitsi:)

    aegajalt meenub suurepärane lugu trifiididest ja siis paistab et kogu ilm on väljapääsmatult apokalüptilises ringis. selline madmaxilik värk.

    ei tulegi pähe et keegi miskit arvestatavat lahendust oleks pakkund ja nii lohutan end juba mõnd aastat Edgar Morini mõttega et ikka võib ette tulla midagi ennustamatut- hetkedel mil ei oska mõistuslikult näha mingit väljapääsu, ühtegi lahendust, võib juhtuda (kuigi võib ka mitte;) et eraldiseisvad seigad justkui akumuleeruvad ning loovad mingi ootamatu lahenduse. teate ju küll, kui Annuška poleks kukkund…

  53. Räägime põhiliselt kütustest ja energiast aga kahjuks hakkavad lõppema ka muud ressursid. Millest elektriautodele mootoreid teha kui vask varsti (20 a. pärast) otsas?

  54. Väga huvitav ja mõtlemapanev lugu. Kogu loo moraal in ikkagi ameerika priiskava elustiili ja üleautostumise aadressil. Neid maailmalõpufilme on ikka tehtud, siiski tunduvad need rohkem moraali tõstmiseks. Teaduslikku täpsust on taoliste filmide puhul väga keeruline kontrollida. Inimesed mõtlesid lihtsalt välja mooduse, kuidas naftat odavalt maapõuest kätte saada ja efektiivselt kasutada. Samamoodi tuleb leida moodus kuidas vesinik veest kätte saada ja seda samalihtsalt kasutada. Vesinikkütuse põhiprobleemideks on hoiustamine ja lollikindel kasutamine, kuna tegu on märksa ohtlikuma kütusega. Võibolla peakski pöialt hoidma, et nafta ruttu lõppeks, saab praegune põlvkond ka põnevamat elu näha 🙂

  55. Lõpetage ära nüüd see ingumine energia otsasaamise kohta!Tõesti,energia saadusi on tõesti mustmiljon ja üks nendest on vesinik!Jah,lähmegi naftast otse üle vesinikule.Niikaua,kui seda naftat veel on lükatakse vesiniku jaamad käima selle abil.Ega nii negatiivselt ka siis ei saa suhtuda,et nafta otsas,siis istun kodus ja vaatan Reporterit!Nii ei saa.Elu läheb edasi.Vesinik ON meie tulevik,kui sa Epp vähegi viitsid interneti otsingut kasutada!
    PS:me ei ela USA’s ja meil EI ole 1 3ndik autosid.Me oleme väike riik,küll see vesinik siin ka kunagi toimima hakkab!

  56. hm … njah, eks ta ole …
    siin kommijatele tahaksin kohe laiata, et vat just maal on elu, keegi arvas, et talle ei sobiks maa, ei saaks teatrisse. Thor Heierdahl suht õigesti ütles, muusika ja teater jne ongi ju ainult korvamaks seda, millest linnastudes ilma oleme jäänud. Ise ka tln’s töötan, aga maale sünnikodusse vahel sattudes on küll telekad ja raadiod ja teater viimased asjad, millest mõtlen!
    Iga kord saan sihukese osoonilaksu algul, seejärel, kui jõuab öö, pole kusagil võrreldavat tähistaevast näinud, kui seda on sügaval Alutaguse metsade vahel kaugel linna valguskumast …
    Mis puutub veel vesinikku, siis ei saa aru, millist vesinikkütust mõtlete siin?
    sisuliselt ju üheainsa vesiniku aatomi siseenergia nii suur, et sellega saaks USA keskmist linna terve aasta valgustada (võrdlus umbes 5a tagune, ‘bolla enam ei saaks kuudki :P) Probleem ainult selles, et hetkel veel ei suudeta selle energia vabanemist kontrollida kuidagi (kuigi vist mõned teadlased lootust andnud). Niiet, tsiteerides oma õde, tulevikus iga mees kodus paku peal kirvega H2 molekule purustab ja suht energiaküllaselt elab. Vesinik nüid ikke otsa ei lõppe ja kui ikke lõpeb (niiet ka elu ammu lakanud Maal), toome avakosmosest juurde 😀

  57. ahjah, vaesekesed olid paar päeva elektrita ? Vat sial minu maakodus sihuke teema, et praegugi suht tavaline päevane katkestus, kui olin pisike poiskne alles, oli sageli ikke suurte lumetormidega nädal otsa jutti elekter ää, ei jäänud miski tegemata ega ükski pudulojus talitamata … Oma viimase sünna otsustasin pidada ka sihukeses huvitavamas stiilis, et … üürisime Pedassaare puhkemaja (http://www.rmk.ee/pages.php3/01031302,661), väljas oli ikke suht külm ja ega seal seeski suurt sooja saanud, aga üritus oli ikke 300% õnnestunud, ei mingit muusikat, telekat ega arvuteid, elektrit, samas oli vaja palju tööd teha, et oleks, mida lõkkesse visata ja kõhtu panna, seega puude korjamise ja muu sahmerdamisega sai parajalt aeg sisustatud, et lõpptulemusena ei suutnud mitte keegi end lolliks juua, nagu see linnaürituste puhul tavaline on …

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar