Koerajunnidest ja lagast rannas

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. oma koerajunnijutu ma juba siin ykskord mingi teema alla vist kirjutasin ka. et sildid on olemas igal pool: trahv 25-200$, aga eriti siiski ei koristata. vahemalt kortermajade ymber. eramajade rajoonis on ikka peaaegu igal koerajalutajal kilekotike napus. suures jaos ilmselt ka selleparast, et seal yldse aiast valjas mingit muru pole, koik hadad oiendadakse asfaldi peale. aga minu maja ymber on nagu Eestis, pimedas parem ara muru peale astu.
    mis randadesse puutub, siis siin Key Westis ma rannas ei kai. liiga reostunud, ja paevitada siin ilma ujumata ei suuda. no tegelikult on vesi ikka nii reostunud, et ykski terve moistusega kohalik siin rannas eales vette ei lahe. turistid muidugi lahevad ja siis parast imestavad, et oioi mis imelik loove neil on. aga kui reklaammaterjale vaadata, siis jaab mulje nagu Florida Keyd on nagu yks suur paradiisirand. yks sober, kes on siin eluaeg elanud, raakis et veel 10 aastat tagasi voisid igal pool saare ymber vees varvilisi kalu naha, nyyd on koik surnud, ainult roheline vetikas vee all ja sodi hulpimas pinnal. kuigi et siin sadamas on kyll naha turistide poolt saiaga toidetud hammastavalt vastupidavaid kalu. elusaid siis.
    Miamis olen aga South Beachi randa sattunud monel korral, seal jai kyll mulje, et seda keegi ei korista. tegelikult toenaoliselt ikka koristab, aga lihtsalt pealelounaks on see uuesti yhtlaselt kattunud suitsupakkide, konide, papptaldrikute ja muu sodiga. ma olin tookord vaga imestunud, et ah see siis ongi see nii yles haibitud South Beach. paevitamata igatahes seekord jaigi.

  2. Teema väga huvitav ja aktuaalne!! Aga kuidas te pesete talve jooksul mustunud aknaid? Minu oma juba niisugune, et vaevalt näeb välja. Ja õues kogu aeg üle 10 kraadi külma. Mida teha? Siiski paistab, et NÜÜD hakkab soojemaks minema!
    Muide – kas on õige, et kanadalased on hakanud hülgepoegi tapma?

  3. Tere,

    mina olen ka koeraomanik, kas sedasorti tore, nagu seal jutu algusotsas üldistavalt kirjutatud, ei tea. Aga selline küll, kes korjab oma koera junnid ilusasti ära. Ja vahel teiste koerte omad ka. Aga see on siin, Eestis, tuuleveskiga võitlemine. Muust prahist rääkimata.
    Minu jaoks on junnide korjamine täiesti loomulik, sest ega mulle endalegi, hoolimata sellest, et koerad meeldivad, ei meeldi koeras…a sisse astuda. Kohe üldse mitte. Ka vanemate kodus, suures eraaias korjan jääkproduktid kokku.
    Kuigi Tallinnas, siin linnaosas, kus mina enamasti oma loomaga koperdan, on see junnikorjamine päris põnevaks tehtud. St et ei ole prügikaste, ehk siis otsi kohta, kus sa saad oma kotikese visata… Niiet vahel jalutan rõõmsal meelel, kilekotike junniga näpu otsas, tund aega prügikasti otsides. Oi, kuidas teeb tuska. Ja lisaks ma arvan, et ka see prügikastide vähesus on nii mõnegi junni korjamata jäämises (ja prahi maha loopimises) süüdi…
    On ju tehtud küll need koera jooksutamise aiad, millede juures prügikastid olemas enamasti, aga suure saladuskatte all võin öelda, et minu koer küll ainult seal aia juures ei s..u.
    Aga mina tahaks hoopis Epult küsida seda, et kas ta rohelistes foorumites ei ole kohanud häid mõtteid, kuidas junnikorjamine loodussõbralikumaks teha? Kas on ehk mingeid loodussõbralikke kotikesi vms. Sest, mis mind junnikorjamise juures häirib, on need kilekotid, mida päevas ikka mitu tükki prügikasti rändab. Ja nii iga päev.
    Olen ka paberkoti peale mõelnud aga sellega võivad teinekord tehnilised probleemid tekkida… ei taha detailidesse laskuda, ehk saate aru, mida ma silmas pean.
    Niiet kui kellegil on häid mõtteid või soovitusi, siis andke aga teada!

  4. Lasnamäe noored (noortekeskuse kaudu) olla korraldanud koerajunni vastase kampaania, kus noored jagavad temaatilisi märke koertega jalutavatele inimestele ja seletavad probleemi… ma täpselt ei ole kursis ka. Probleem pidi laste/noorte jaoks suur olema, sest kõik mänguväljakud jm. ajaveetmiskohad on just kevadeti eriti trööstitus olukorras. Lume alt tuleb palju saasta esile ja kõige rohkem koerajunne.

  5. Minule koerad meeldivad, aga ise ma neid ei ea, sest minu meelest ei ole linnas väikeses korteris koos koeraga hea elada. Ei inimestel ega koeral.
    Kuna ma nüüd elan mugavalt pargi ääres ja rõdu vaatab kenasti pargi poole, siis on kohe näha, kes koera jalutab ja kuidas. No eile üks kokkerspanjel küll kükkis lähedalasuva puu all ja omanik jooksis temaga pärast kiiresti minema, junnid jäid puu alla maha. Ja see Karu park ongi koerajunne täis kogu aeg, ma arvan, et osad on ka nn vabakäigu-koerte poolt maha jäetud, kelle järelt keegi nagunii koristamas ei ole. Linna park, tegelikult peaks linn ju koristama, ma ei usu ka, et asi neile teadmata oleks. Üks mu sõber, kes ka selle pargi ääres elab, ütles, et kui trahve peaks sisse nõudma, saaks tema küll väga rikkaks, sest näeb kenasti ära, mida koeraomanikud parki maha jätavad.
    Millegipärast on Tartus paljud koeraomanikud soomlased. Eriti kui on mitu koera, siis on kindlalt põhjanaabritega tegemist. Ei tea, kas nemad koristavad oma loomade järelt hoolsamalt kui eestlased? Võibolla, neid näeb ka vanalinnas liikumas ja sinna nii naljalt juba hunnikuid ei jäeta.
    Aga ma usun, et selliseid inimesi, kes oma koera järelt ei korista, leidub igal pool ja pole see Eestis nii palju hullem ka midagi. Olen kuulnud näiteks lugusid Hollandi ja Saksamaa linnadest, kus õhtuks on päris kõvad hunnikud igasugu rooja maas. Vahe Eestiga on ehk selles, et seal on hommikuks kõik korda tehtud jälle.

  6. Aitäh Epule, et vastasid mu küsimusele 🙂
    Eile sadas siin terve päeva vihma ja nüüd on lausa kohutav mööda kõnniteid käia. Bussipeatused on paksult konidega kaetud, olgugi, et prügikast on kohe kõrval. Aga nii hea on ju bussiukselt veel suits maha visata, ikka viimanegi mahv tuleb kätte saada.
    Üldse on mul siin tallinnas pisike kultuurishokk vist, see mul esimene kevad siin ja see räpasus ikka ehmatab kõvasti. Tartus ja minu kodukülas on olukord palju parem (olgugi et ka seal sulab kevadel lume alt igast asju välja.) Käisin siin pühapäeval jalutamas ja märkasin ka kahte süstalt, mis teepeal vedelesid. Võttis seest kõhedaks natuke…
    Õnneks pudeleid siin eriti ei vedele, sest kodutud korjavad kõik vähegi terved pudelid ära. Pandisüsteem motiveerib ka tavalisi inimesi pudeli pigem koju kaasa viima kui tänavale maha viskama (ja kui ka ei viitsita koju viia, siis pigem pannakse tervelt prügikasti kõrvale, et kodutud saaks selle ära võtta.) Asi seegi…

  7. pudeleid jah mitte, aga kilde küll, tänagi koukis minu 1,5a kibekähku lume seest ühe pudelikaela välja:( aga õueskäimisesse väikelapsega tuleb paus teha. mänguväljak on vee alla uppunud, pidin oma röökiva lapsega kuidagi sealt tulema saama. junn on junnis kinni – kogu aeg vaatad ja hoiad pöialt, et laps s… sisse ei kukuks. elan marja poe taga ja siin on selline suurem haljasala (mis ilmselt varsti täis ehitatakse), jagub nii koeri kui joodikuid kuhjaga ja rohkem. seega ikka rohkem s… ja rohkem pudelikilde. perekooli foorumis tehti ettepanek, et õue minnes võiks paar kotikest tasku panna ja kui näed mõnda ignorantset koeraomanikku, siis suruda talle kott sõbralikult pihku:) prügikast on siin lähedal poe juures ka olemas.

  8. Eesti pargid ja mänguväljakud on junne täis, kuid Prantsusmaaga, eriti Lõuna-Prantsusmaaga ei ole siiski võimalik võrrelda.
    Elan vaikses eramajade linnaosas vanalinna lähedal. Üks kord kooli minnes loendasin hommikul junne, mis 15 minuti jooksul ette sattusid. Kokku tuli neid üle 50.. Samuti on see lõhn lihtsalt jube. Ma vaatan vihaga peenelt riietatud daamikesi, kes oma koerakesega jalutavad ja viimasel keset tänavat rahulikult kakada lasevad ise lihtsalt minema jalutades. Parkides on pea võimatu murule istuda, kuid ka tänavad on eranditult junne täis. Harjumus on saanud kõndides kogu aeg maha vaadata. Kurb, aga laisad prantslased ei näe ise vist selles mingit probleemi..

  9. Aga meie linnaosas (Belgias) nägin silti: “Tänu oma peremehele osalen ka mina meie linnaosa puhtana hoidmises”. Juures oli koera pilt. Milline peen vihje, kas pole, prantsuse keelele nii omane. Siinjuures ruttan ka kohe kinnitama, et koristan alati oma koera tagant (erinevalt paljudest kohalikest). Pissiloikudega on raskem, kui ta juhtub neid asfaldile tegema …
    Samas, kui öko-seisukohast võtta, siis laguneb niisama jäetud hunnik oluliselt kiiremini kui kilekotti mässitud nutsak (ma ei taha nüüd sellega öelda, et tulekski jätta need vedelema). Paberkotid oleks ehk lahendus, aga nagu Tessa märkis, siiski mitte ideaalne. Paberkotid pluss kilekindad ehk? 😀

  10. See koerajunnide asi on ikka masendav… jalutasin mõne nädala eest lapsega Kakumäe rannas, mis on ürpis suur ja lai ja kordatehtud aga
    roostikku ja võsa on ka veel ikka alles jäetud ja tulevad kaks noort naisterahvast ja nende koer s….b otse laste mänguväljaku keskele (seal kus on kiiged ja ronimisredelid).

    Kui neile märkuse tegin, et nad oma koera tagant koristamata jätsid, siis kihistasid ja pobisesid midagi (kindlasti polnud see midagi vabanduse sarnast).

    Hakka või tõesti kilekotid taskus ringi jalutama… muideks prügikastid on Kakumäe rannas täiesti olemas.

  11. Selle junnide korjamise koha pealt aint niipalju, et kui näiteks tulnukad saabuksid maapealset elu uurima siis jälgides koera ja teda jalutavad peremeest võib neile jääda täiesti vale mulje eluvormide arengutasemest ja evolutsioonist.

  12. kuskilt lehet jai kunagi silma, et Pariisis on lugu nii hull, et linn on palganud koerajunnikoristajad. tyybid kimavad ringi mopeedidega ja mingi tolmuimeja taolise masinaga koristavad tanavaid.

  13. Tere,

    Luize – kuna olen ise elanud nii maal, kui linnas, siis julgen väita, et koera seisukohalt ei ole vahet, kas ta elab pisikeses korteris või aiaga majas. Määravaks on pigem, kas seda looma armastatakse, kas ta tunneb ennast turvaliselt ja kas temaga tegeletakse piisavalt.
    Iseasi, kui sulle endale ei meeldi koos koeraga korteris elada.

    Mio – näedsa, me elame ju üsna ühes kandis. Ja see Marja poe tagune haljasala on vägagi tuttav koht. Ma mäletan, et seda kanti reklaamiti meile õega, kui me korterit otsisime, meeldiva rohelise piirkonnana. Siiani naerame, et oleneb, kas sulle meeldivad joodikud (see on minu arust seal poe taga päris suur probleem), konid, pudelikillud, muu prügi, koeramust… Meile justkui ei meeldi, aga võibolla maaklerile meeldib. Aga see kilekoti pihku surumine on tegelikult hea mõte, ma usun enamusel koeraomanikel hakkab piinlik ja teist korda nad junni koristamata ei jäta. Muidugi ei pruugi nii hästi minna. Ma olen ise kord proovinud, pakkusin kilekotti vene mammile, kelle puudel juhtus minu koera kõrval junnima. Sain äärmiselt valjuhäälse sõnavalingu osaliseks, milles anti mulle teada, et olen häbematu ja kasvatamatu ja mida kõike veel. Sedasi siis…
    Ja üks prügikast kusagil poe juures ei ole lahendus. Miks ei võiks olla prügikastid enam-vähem kõikjal – haljasalal, pargis (Löwenrue pargis ei ole ühtegi), kontorihoonete ja elumajade ees?

    Aga mind kõige rohkem hämmastabki see, et kas neil koeraomanikel, kes ei näe vajadust looma järelt koristada, endal paha ei ole jalutada taolisel “miiniväljal”, kus tõepoolest on junn junnis kinni? Niigi peab laveerima klaasikildude vahel, mis on koera jalale suurim oht. Et siis lisapõnevusena on ülesanne läbida takistusriba (ehk haljasala) nii, et ei sina ega su koer s..a sisse ei astu…

    Ja lõpetuseks nii palju, et ma saan aru küll, et koeramust teid pahandab, pahandab ju mindki, aga võibolla tohin paluda natuke tolerantsemat suhtumist koeraomanike suhtes? St kõik koerajalutajad ei ole ühe vitsaga löödud, mõned meist koristavad oma looma järelt ikka ära.
    Lihtsalt kurb on, kuna peaaegu iga päev pean kuulama (tavaliselt venekeelset) sõimu, et siis ohkega taskust jälle kilekott (mul neid alati varuga kaasas) välja tirida ja selgitada, et näete, ma ju koristan… Rääkimata kurjadest kõõrdpilkudest näiteks lastega emadelt.

    Mina arvan, et asi on ikka inimeses ja tema kasvatuses, mitte selles, kas ta on koeraomanik või mitte. See kes viskab maha nii suitsupaki, joogipudeli või kommipaberi jätab sama süüdimatult koristamata ka oma koera mustuse.
    Mulle on aga väikesest peale õpetatud, et mitte kunagi ja mitte mingisugust prügi maha ei tohi visata/jätta. Nii ei tule mul pähe visata maha kommipaberit ega “unustada” oma koera junne haljasalale vedelema.

    PS. Mariann – idees on iva. Millegipärast kangastus mulle kohe kuidas ma oma junniva koera kõrval võtan kohvrikesest respiraatori, paigaldan selle, siis kummikindad ja tõmban need tähtsal ilmel, plaksatuse saatel, kätte (nagu kirurgid igasugu seriaalides) ja asun “opereerima”…

  14. Jutt kisub nüüd küll junnidele, aga… ju on siis vaja.

    Olen koeraomanik olnud nüüdseks poolteist aastat. Enamuse ajast oleme elanud Mustamäel ja tunnistan puhtsüdamlikult üles, et pole oma koera järelt seal kunagi koristanud. Pole koristanud sellepärast, et ka ükski teine meie kandi koeraomanik ka seda ei tee… Oeh, nii piinlik sellest rääkida.

    Vahepeal elasime kuus kuud kesklinnas ning siis korjasime küll. Sest seal jalutasime lastega pargis ja oli justkui enesestmõistetav.

    Eile seda blogi lugedes haaras mind aga viimaks ometi südametunnistuspiin ning läksin jalutama lausa kahe kilekotikesega, igaks juhuks :o) Nii et ümbersünd on toimunud ja vajadus teadvustatud. Parem hilja, kui…

    Tänades!

  15. Tessa, mulle tõesti ei meeldi koeraga ühes korteris elada. Majaga võiks see veel kõne alla tulla. Ja kui mulle ei meeldi, siis ei ole loomal ka mugav, ma arvan.

  16. Luize, sellest ma räägingi. Aga kui inimest ei häiri koeraga koos korteris elamine, kui ta tegeleb selle loomaga piisavalt jne siis mina ei näe küll, miks see loom peaks õnnetu olema. Õnnetum kui nt koer, kes elab suure aiaga majas. Sageli kipub just sedasi olema, et sinna aeda võetakse pikemalt mõtlemata koer, arvates, et kui on aed, siis on ju koer iseenesest jalutatud/hoolitsetud/õnnelik. Tegelikkuses aga on seal suures aias üks õnnetu loom.
    Ja maal elavad koerad on sageli terve oma elu ketis ja tegeletakse nendega ainult nii palju, et visatakse kord päevas söögikauss ette.
    Ja kui ma siis kuulen, kuidas öeldakse, et koer ei sobi linna, koer peab ikka maal olema, seal on tal hea olla, siis tahaks vastu vaielda. Ma ei usu, et ketikoeral hea olla on.
    Niiet ikkagi, loom on õnnelik siis kui temaga piisavalt tegeletakse, ta tunneb ennast turvaliselt ja teda armastatakse. Kas elab see loom maal, linnas, majas või korteris ei ole oluline.
    Offtopic jutusaba küll nüüd…

  17. Eluaegne koeraomanik, maal ema juures elades viskasime alati junnid õunapuu alla labidaga, nüüd linnas käin kilekotid taskus. Kasutan tihti uuesti puuviljakilekotte ( et mitte kasutult ära visata). Itaalias on paljude supermarketite läheduses loodusliku ( tee jäägid, toidujäägid jne) prügi jaoks kast ning kõrval ka võimalus võtta biodegradeeruvaid kilekotte ( krt vot, see on uus sõna, loodan, et ka eesti keeles sama?), need kotid, mis on maisist tehtud. Kui muud kilekotid saavad otsa, siis kasutan neid, siis pole karta seda paberikotiga tekkivat tehnilist probleemi. Olen ka poes märganud müügil neid maisit tehtud kotikesi…Muidu Itaalias linnas võid trahvi saada vabalt munitsipaal politseiniku käest, kui junne ei korja, ning linnast väljas saab vabalt sõimata naabrite käest!

  18. Röögiti siin hirmsalt nagu kõri võttis, et kui kole-koledad ja paha-pahad on kõik koeraomanikud in corpore, koerad nagunii murdjad ja ei koristata mitte 1 teps oma koerte tagant, kõik kohad koerte väljaheiteid täis jne. Eks ma ju ka näinud ühtteist koeraomanikku ja mõnda parkigi, mõtlesin siis kolme suure koera omanikuna rehabiliteerimise mõttes oma koristamispanuse igaks juhuks ühiskondlikus korras ka anda. Võtsin osa saksa lambakoerte ühingu kevadkampaaniast ühe ühiskondliku pargi koristamiseks, kus pidid eriti ropud koeraomanikud käima, kohalikud elanikud pead kohe valutavad jne.
    Sa tule taevas appi, mida kõike koerad söövad! Klaas, kumm, betoon igapäevamenüüs! Õlifiltrid, plastaknad, kilekotid, kõikmõeldavad autodest pärinevad rauakolakad, mis ka dogist kordi suuremad! Kuidas see küll koerte seedesüsteemist läbi käib?
    Ühingu tellitud suurest nn. ehituskonteinerist ei moodustanud isegi mitte kümnendikku koerasõnnik vaid lihtsalt parki toodud rämps. Ja ei usu mina siiani, et olmejäätmeid kilekotis viitsiks keegi kaugemalt süstemaatiliselt mingisse eramajarajooni parki tassida. Mina näiteks pidin sinna parki kaardi järgi sõitma ja isegi ei teadnud, et seal on ka mingi park.
    Hiljem hakkasin vaatama kuidas teises parkides on. Ja seis on samasugune. Inimrämpsu on kordades rohkem. Seega mitte ainult koeraomanikud ei korista, vaid ka kõige koeratum inimene kipub “laskma kuhu juhtub”. Ning see on tõeliselt masendav.
    Koristuskampaaniatel pole ka mõtet.
    Miks?
    Sest kaasaegse eestlase pealuuehitus ei võimalda aru saada, et kampaania ei tähenda seda, et peab kogu olmerämpsu päev enne toimumiskohta vedama, sest siis viiakse tasuta ära. Ja et avalik prügikast ei tähenda seda, et sinna võib oma igapäevast olmesodi ka vedada ning siis maha põletada.
    Peaks mingile sisemisele arusaamisnupule vajutama vist, aga ma küll ei tea, kas tänapäeva inimesel sellist üldse ongi.

    Ieska läheb nüüd oma koera käppa tohterdama, astus teine maja taga metsas JÄLLE klaasi otsa. Ja alles ma seal prükkarit mängisin.

  19. Pingback-viide: casino poker gratis
  20. Pingback-viide: poker on line italiano
  21. Pingback-viide: strip poker pc game
  22. Pingback-viide: video poker on line gratis
  23. Pingback-viide: scarica poker
  24. Pingback-viide: casino jeux en france
  25. Pingback-viide: poker hold hem en ligne
  26. Pingback-viide: asian poker tour
  27. Pingback-viide: full tilt poker
  28. Pingback-viide: video poker gratuits
  29. Pingback-viide: texas holdem regeln
  30. Pingback-viide: jeux pc casino
  31. Pingback-viide: regles poker kicker
  32. I see you don’t monetize your website, don’t waste your traffic, you can earn extra bucks
    every month because you’ve got high quality content.
    If you want to know how to make extra $$$, search for: Mertiso’s tips best adsense alternative

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar