Üks msn-vestlus autodest ja rohelusest

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Tere! Ma kasutan ära juhust, et selle postituse all puuduvad kommentaarid. Kuna ma Su e-posti aadressi ei leidnud, siis esitan “sooviloo” siin 🙂 Elan-õpin hetkel Oslos. Siin oli väga huvitav maailmavaateline kokkupõrge P-Ameerika mustanahalise kristlasega, kes teeb täielikult maha evolutsiooniteooria ja on veendunud kreatsionismi jünger. Lisaks sellele on kristlus ainus õige usund ja kõik, kes arvavad teisiti, on eksiteel. Aga mind huvitab, kas ja kui palju on Sul olnud kokkupuuteid kreatsionistidega ja evolutsiooniteooria eitajatega? Kas oled juhtunud neil teemadel vestlema või oled kuulnud vastavaid “jutlusi”? USA-s on kreatsionism kuuldavasti väga populaarne ja pinnas on selle jaoks soodne – küsitluse järgi usub 45% ameeriklastest, et maakera on noorem kui 10 000 aastat.

  2. Viimasel ajal häirivad mind igasugused kampaaniad, mis “lähtuvad Tallinnast” ja on oma mõtteviisilt sigatallinnlikud, progresseeruvalt pealinnastuvad. Tartu maantee sealhulgas. Tegemist on peaaegu alati ühe suure teerulli ette rakendatud erinevate valimiskampaaniate lubadustega, mis lähtuvad eeldusest, et Tallinn, see on eelkõige riik. Kõik ülejäänu on aga perifeeria. Ka see maanteeteema algab just pealinnast, mitte Tartu poolelt.

    Samas on igasugune alternatiivne jutt ühistranspordi võimalikkuse kohta riigis tõeline häbiasi, millest patt sosistadagi. Ühelt poolt oleksin nagu nõus, et jah, see praegune maantee on tõsine peavalu, teisest küljest, eestlaste, vabandage väljendust, autopedereerimine ajab ka hinge täiesti täis. Ise sõidan sageli Tartu-Tallinna vahet, kahjuks pea alati bussiga, sest rongiliiklus on väga olematu. Oma nigela sõiduoskusega ei läheks ma elu sees Tln-Trtu maanteele koperdama. Minu tutvuskonnast on sellele maanteele oma autos elu jätnud rohkem kui üks inimene… Pea iga kord mõtlen ma sellele, kuipaljud inimesed sellel teel võiksid tegelikult sõita rongiga-bussiga, kui palju pisikesi firmakaubikuid võiks kasutada ühtsemat ja logistilisemat transporditeenust oma kaubanatukese pealinna läkitamiseks…

    Võiks ju vastu väita, et mitmerealine maantee on ohutum jne jne. Samas kõige ohtlikum maanteelõik Eestis on mitmerealine ja kiirusepiiranguga 70 km/h (Tln-Narva, Kukruse kohal). Järelikult ei aita sõiduridada arv muuta mõtteviisi ja sõidukultuuri.

    Me paneme kinni maakoole, ja veame lapsi kruusateedel kohalike künabussidega, mis meie riigi tuleviku -laste elud – ohtu seavad, peaasi, et Tln-Trtu liinil saaks Hummerite-Mersude-Bemaritega madallennul liuelda ja riistapikkust võrrelda. Selleks Tln-Trtu maanteed küll vaja ei ole! Albikäraantslik jutt on ka see, mis haibib “eesti esimaantee” või “esimese korraliku maantee” vajadust Eesti kui riigi jaoks.

    Pigem rohkem (ja võimaluse korral kiir-) ronge liinil Tln-Trtu (muide, niipalju kui mina sõitnud olen, on rong alati üsna rahvast täis), mis vähendaks ühtlasi busside koormust Tln-Tartu liinil (praegu päevalt pea iga poole tunni kohta buss, ka see koormab maanteeliiklust) ja linnalähironge Tallinna ümbrusse, millega rahvas saaks tööle-koju sõita. Kindlalt ökoloogilisem ja inimeste seisukohast turvalisem. Tahaks elada mõistusega toimivas riigis, mitte albikäraantslas!

  3. mulle meeldib, et Epuke on juba säherdune arvamusliider, et küsitakse pea kõige kohta. Tõsiselt meeldib, ma ei ironiseeri, natsa muigan vaid.

    Tsuhh tsuhh muide meeldiks mulle samuti, rohkem kui vuhh vuhh.

  4. roheline pealinn ja tallinn, hm. Mnjah, kui google earthiga oma lapsepõlvemaja otsisin, mis asub Nõmmel, siis võlus mind küll, et minu maja metsa sees.

    Aga kesklinn, seal saab jala käia vaid siis, kui hoolega mööda kõrvaltänavaid hiilid.

    Mis ei tähenda, et ma selle mõtte teostamiseks jõudu ei sooviks.

  5. Kas kuskil ei ole olemas võimalust anda hääl Neljarealise vastu? Ja üldse, miks peavad allkirjakogumise lehed olema sellised, et kas poolt või mitte midagi? Mina tahaks näha sellist, kus saab anda nii poolt- kui vastuallkirju. Nüüd järgneb hea küsimus, et miks ma ise sellist lehte siis ei tee…

  6. Ma olen asjast nii aru saanud, et kui tee ehitusele on riigieelarvest nii või naa mingid summad mõeldud, toetavad inimesed pigem Tartu mnt 4-realiseks ehitamist kui püsiühendust (silda v tunnelit) Saaremaaga.
    Lee juttu lugedes tundub, nagu Tartu jm Eesti inimesed üldse kunagi Tallinna-poole asja ei teekski. Tartu maantee ei paista silma mingite “riistapikenduste” rohkuse, vaid pigem rekkade rohkusega.

  7. Tegin väikese ringkäigu blog.tr.ees ja vaatan, et vähemalt kaks blogijat on samal teemal kirjutamas ja sõimavad roheliste vastuaktsiooni lolliks. Samas ma arvan, et kui Eesti rohelised poleks midagi öelnud, siis oleks neid tossikesteks sõimatud.
    Küllap see hõõrumine ja vaidlus “raudtee versus maantee” tuleb Eestil nüüd lihtsalt ühe faasina üle elada. Isiklikult loodan, et jõutakse kompromissile, nii et mõlema struktuuri kandevõime paraneb.

    A need teised blogistid on siin:

    http://fm.ee/pronto/index.php?/archives/1170-Loll,-aga-selle-eest-Roheline!.html
    ja
    http://mart.tehnokratt.net/?p=229

  8. Kui nüüd sõnasõnalt võtta siis ongi Tallin-Tartu maantee 4-realine: 2 rida on sellel teel mis läbi Mäo tuleb ja 2 on Piibe maanteel, nüüd tuleks mõlemad maanteed ühesuunalisteks muuta 🙂
    Kui tõsiselt võtta siis plaanitav 4realine on vist selline, kus sõidusuunad on eraldatud mitte üksnes valge joonega nagu Kukrusel (see oleks tõesti ohtlik). Samas talvel ei suudeta niikuinii mõlemat ühesuunalist rada lahti hoida.
    Rong olevat aeglane just selle pärast, et teel sõidab palju naftavoore, mida tuleb mööda lasta.

  9. Veebruaris kasutas Tallinn-Tartu rongliini alla 25000-e reisija. Tallinn-Tartu maanteed kasutab PÄEVAS umbes 150000-200000 inimest (suur osa neist koguni mitu korda). Vaid vaevalt veerand neist sõidavad Tallinna ja Tartu vahet ning neistki on suur osa kaubaautod (raudteed mööda on majanduslikult ja puhttehniliselt mõttekas vedada ainult teatavat sorti kaupu). Ülejäänud 75% moodustavad inimesed, kes kasutavad mingit lõiku, näiteks need, kes Mäost Paidesse tööl käivad. Samuti need, kes näiteks Otepääle suusatama lähevad või Beach Partyle või Leigo muusikapäevadele või ausalt öeldes suvalisele suurüritusele, mis toimub Lõuna-Eestis. Või Põhja-Eestis. Näiteks Rammsteini kontserdi eel oli maantee imetihedalt täis Tartust Tallinnasse sõitvaid autosi ja pärast vastupidi.

    Kui teha nüüd selle pilguga arvestus, siis elab Tallinn-Tartu maantee ääres või selle vahetus läheduses (koos mõlema linnaga) ÜLE POOLE Eesti elanikkonnast ja kõik neist kasutavad ühel või teisel määral seda maanteed. Ka ühistransport (bussid) kasutavad seda maanteed. Raudtee vähegi kasutamiskõlbulikuks tegemiseks tuleks sinna meeletult raha taguda, vaid pisut vähem kui maantesse, samas kasutegur inimese kohta päevas on maantel ca 10x effektiivsem. samuti pole raudteest vähimatki abi hetkel nendel väikestel kohtadel kust see läbi läheb. Lisaks läbi raudtee antud hetkel suhteliselt mahajäetud piirkondi võrreldes Eesti tähtsaima maanteega, mille ümber kogu asustus on aastate jooksul kogunenud.

  10. Ma pole kaks aastat julenud Tartusse sõita. Või kolm. Noh, võib-olla pole eriti asja ka olnud. Ja kütustest ja muust sellisest ei taha ka hetkel midagi arvata. Küll aga arvan, et ka juhul, kui ma rongi või bussiga läheksin, ei ole mu sihtpunkt ju rongijaam. Ka bussijaamast on vaja kuskile edasi minna. Ja tavaliselt tahaks ka hästi palju asju kaasa vedada. Nii et sellistel puhkudel ikka eelistaks autot.

  11. kui ma lapsi ei tassiks, sõidaksin kindlasti bussiga. Mulle tegelikult meeldib autot juhtida, aga unistada ja lugeda ja magada, mida ainult bussis saab, on veel toredam. Aga rong käib nii harva, et tüüpilise tänapäeva inimesena on raske oma aega nii täpselt planeerida.

  12. “Epul on õigus”
    “Mhm, Prontol on õigus!”
    “Aga kuidas neil saab mõlemal korraga õigus olla? Neil ei saa korraga õigus olla!”
    “Jah – sul on õigus.”

    Tegelikult ma küsiks hoopis nii, et kumma projekti jaoks paremini Euroopa Liidu raha saab? See tuleb enne ära teha.
    Mul isiklikult on häbi nii selle pärast, et Tallinnast rongiga Euroopasse ei saa (te olete ikka oma väliskülaliste nägusid näinud, kui nad sellest kuulevad) kui samuti sellepärast, et Eesti kahe tähtsama linna vahel selline umpa-umpa maantee on (Tartu olla mingil rahvusvahelisel teaduskonverenstide kaardil märgitud kui “ääretult raske ligipääsetavusega koht”)
    Häbi on mõlema asja pärast.
    Ja sellepärast ongi mõlemal poolel õigus.

  13. Rohelisena peabki ütlema, et on maantee mittevajalik, suisa halb. Pea igasugune transport on mittevajalik. MIKS peaks tartlane minema Tallinna? Miks peaks tallinlane minema Tartusse? Poodi? Mõlemas linnas on kaubamaja olemas. Kontserdile? Käigu Vanemuises või Estonias, mitte mõlemas vaheldumisi. Külla? Mõttetu, mitteroheline, raiskav harjumus. Jne.

    Korraliku roheluse seisukohalt tulebki tarbimist piirata, mitte soodustada. Seega on nii raudtee kui maantee mõlemad saatanast, pigem tuleks edasi-tagasi sagimine muuta ebamugavaks ja kalliks (nt tõsta kütuseaktsiis sajakordseks) ja seda seeläbi piirata.

    Aga ma ei arva, et selline roheline maailm oleks parem kui praegune vähemroheline. Siit tuleb jälle see küsimus – mis on see ideaal, mille poole me (inimkond) püüdlema peaks? Mis on “täisväärtuslik” elu, kui palju meid peaks olema, kas peaks eelistama “palju väikese öko-jalajäljega inimesi” või “vähe suure jalajäljega inimesi” mudelit, kas jõuluküünlad on head või halvad, kas reismine on raiskamine, kas ma peaks kohe arvuti stepslist välja tõmbama ja hakkama elektrit säästma? Ei tea. Vist mitte keegi ei tea…

  14. idee, Soomest saadud: tee vöiks hakatuseks teha kolmerealise, nii nagu on Tampere ja Jyväskylä vaheline tee. Vahepeal saab möödasöiduks vöimaluse üks suund, ja siis jälle teine suund, vaheldusmisi. Ja idiootide jaoks on kahe söidusuuna vahel väike betoonist aed, millest mingi valemiga yle ei saa ja liikluskorraldust eirata pole vöimalik.

  15. Mu enda arvamus ka.

    Maanteed on vaja. Aga praegused argumendid selle poolt on padupopulism ja tuleb seega sohu uputada. Hukkunute numbriga vehkimine on eriti kole.

    Aga Tallinn-Tartu-Võru maanteed on vaja puhtemotsionaalsetel põhjustel. Riigi huvi peab olema, et kodanikud tunneksid ja identifitseeriksid ennast Eesti elanikena, mitte tallinlastena või lasnamäelastena. Muidu tekib võõrandumine, patriotism kaob ja omariiklus hääbub. Selleks tuleb nood kodanikud panna oma riiki mööda liikuma – saada nad Lasnamäelt kasvõi korraks ära Toomemäele, Setumaale või Nuustakule. (See on täiesti mitteroheline eesmärk, eks!) Selleks on vaja toimivat, mugavat transporti. Ja maantee ON praegusel ajal kõige optimaalsem liiklustrass. Kas seal liiguvad sõiduautod või bussid – see on juba järgmise taseme otsus.

    Raha on siin täiest teisejärguline asi. Aga pmst usun ma Pronto argumente. Neli inimest autoga on igatpidi odavam kui neli inimest bussiga. Rong on ka tore elukas, aga selleks peab olema kontsentreeritud point-to-point liiklus, mida meil pole – pmst on eesti reisirongi-liikluse jaoks lihtsalt liiga hõredalt asustatud.

    Mida veel? Sõidan Tallinn-Tartu maanteel päris tihti, ei tundu eriti ohtlik. Eesti liiklus on viimase 5 aasta jooksul VÄGA palju viisakamaks ja rahulikumaks muutunud. Autosid on rohkem, kihutajaid vähem.

  16. On olemas ka mõõdukas rohelus, või mis?
    Igatahes, kes te siis kolmest sõidureast räägite: seda ju minagi!! Kaks sõidurida ja üks vahelduks, möödasõitudeks.

    Hennule – ma katsun siis natuke seda punkti puudutada oma peatükis jumalast ja ameeriklastest.

  17. aga mina olen kuulnud, et see kolmas rida on veel ohtlikum. Et alati arvab mõni dzigitt, et see on tema suuna teine rada ja keegi kes tuleb vastu arvab sama.

  18. Triin, sellise 3 realise tee head näidet näeb Rootsis. Seal on kogu ulatuses suunad eraldatud terastrossidest tõketega ja vahetus toimub ca 2 km tagant. Nii et sinu sõidusuunas 2 km kaherajaline, siis vahetub, järgmine 2 km on üks rada ja vastassuunas 2 rada, ja siis jälle sinule 2 rada. See ei ole mitte 100% nii, aga mõned teed küll.
    Soomes (näiteks Helsinki- Turku) on teisiti, seal enamus on tavaline maantee (peale seda kui kiirtee lõpeb) ja siis on teatud aja tagant, enamasti tõusudel, möödasõidukohad, kus üks suund on kaherajaline, ilma tõketeta.
    Rootsi variant on parem ja mulle see meeldib. Jah, ka rootsis oli näha jälgi, kuidas raja lõpus on kaskadöörid sinna tõketesse lennanud, aga läbi nad sealt üldjuhul ei saa 🙂
    Sellise tee investeering peaks IMHO olema kordades väiksem kui ehtsa 4-rajalise, kahel tasandil ristmikega ja kaitsetõketega tee.
    Arvestama peab ka seda, et kui praegu juba Tln.-Trt maanteel kihuttatakse, siis 4-rajalise tee korral eatud klass alla 200 ei sõidakski. Uus ohuallikas.
    Seetõttu ei ole mina ka veel 4-rajalise tee rajamise kampaaniale oma allkirja andnud.

  19. Lätis, Eesti piirist peaaegu Riiani on mu meelest asi hästi lahendet. Tee on kahe laia reaga, aeglased sõitjad hoiavad paremale äärde, kiired saavad keskel vabanevat ruumi möödasõiduks kasutada. Niipalju kui olen sõitnud on kõik väga viisakalt seda kasutanud. Nad nimetavad seda kuidagi ka, ma ei mäleta kuidas. Liiklustihdus on sama või suurem kui Tallinn-Tartu. Tallinn Tartu omal ju samuti sõltub kellaajast, kumb suund on rohkem kasutusel.

  20. Tallinn-Tartu maantee pole lihtsalt tee kahe linna vahel, vaid tee risti läbi suurema osa Eesti. See pole lihtsalt ühendus kahe linna vahel, vaid ühendus kümnete ja kümnete erinevate Eestimaa asulate jaoks. Seda rongiga ainult ei korva. Paraku.

  21. Rongidest. Rong on hea, väga hea, mulle väga meeldib sõita kiire ja mõnusa rongiga, aga sellist rongi mee Eestis kahjuks mitte kunagi ei näe. Selline rong maksab väga palju ja Eestis on nii vähe rahvast ja neil on nii vähe raha, et rongi võib vabalt ära unustada. Lihtsamalt öeldes, kallid rohelised ja muidu karvased, Tallinn-Tartu rongipilet nii 2000kr ots ja teeme selle rongi ära. Kohe!

    Mis üle jääb? Õigus, autotee.

  22. Kuidas ma selle 2000kr sain? Väga lihtsalt, Soomes on sama pikk ja samasugune 2 suurima linna vaheline ja samas kliimas ots Helsingi-Tampere 30 euri ehk ca 500kr, neil on inimesi rohkem ka ja neil on rohkem raha maksta ja neid sõidavad rohkem.

  23. Olen ise 3-realise poolt. Üle lahmida tee-ehitusega ka ei maksa. Kas tõesti kampaania algatajad arvavad, et 4-realine maantee lahendab kõik probleemid? Prooviks lahendada probleemi põhjust , mitte tagajärge.

  24. Minu meelest on selle kampaania eesmärk eelkõige tähelepnu juhtimine probleemile. Ükskõik siis kas lõpuks tuleb 3 või 4 realine tee. Tähtis on see, et ei jahutaks enam saarte ja mandri vahelisest tunnelist/sillast või veel hullem Helsingi-Tallinna vaheölisest tunnelist (nõtruse tipp!) Tegeletaks üleriigiliselt tähtsa probleemiga, mis läheb korda niivõrd suurele osale elanikonnast. Minule, kui tee kord nädalas kasutajale tundus ka, et Tallinn-Tartu maantee rekonstrueerimisest on tipptasemel eelistatud vaikida ning lihtsalt oodata, et ahh las olla – euroopast raha ei saa ja oleme vait, äkki ei nähta tegemata tööd. Pigem räägime asjust mida ise finantseerima ei pea.

  25. ma ei jaksanud kommentaare läbi lugeda, tegelikult ei lugenud isegi blogi sissekannet lõpuni, aga mina pooldan maantee-ehitusel mis iganes varianti, mis säästab inimelusid st. vähendab tunduvalt nende kohutavate autoavariide riski, mis Tallinn-Tartu maanteel igapäevasteks on muutumas.
    Ja see rongivärk… Avariihirmus olen terve talve oma kodulinna Tartusse sõitnud siit Tallinnast rongiga… Selleks, et mina isiklikult bussile rongi eelistama hakkaksin, tuleb ikka väga-väga-väga palju tööd ära teha, rongid on siinmail ikka KOHUTAVALT ebamugavad.
    Vähemasti mina tunnen, et maaliini bussis on mul palju rohkem võimalust eraldatusele ja privaatsusele kui Edelaraudtee rongis, kus inimesed istuvad isegi su vastas, kui satud sõitma vana rongiga.
    Proovi seal siis näiteks pärast väsitavat pidu või pikka tööpäeva mõnusalt tukkuda, kui teine inimene sulle suhu vahib. Päris jube kogemus.

  26. Muide .. kolme- ja neljarealise tee hinnavahe on suhteliselt tühine, küll on aga neljarealist suurusjärk lihtsam hooldada — suunad liikluse ümber teise poole peale ja parandad samas esimest. Paljuski tänu sellele, et liiklust ei taheta peatada lapitaksegi meil teid nõnda naeruväärselt.

    Soomlased ise korrastavad oma neljarealisi nii, et kasutavad selleks septsiaalset kombaini — see võtab asfalti üles, sulatab ümber ja paneb maha tagasi. Selle agregaadi ainuke probleem on see, et kogu liiklus tuleb uuendatava lõigu peal peatada. Neljarealise tee juures pole see aga probleem.

  27. nädal.arvus

    1 inimene 1 km vedada võtab energiat
    Auto 1200 cal
    Buss 600 cal
    Rong 550 cal
    Jala 60 cal
    Jalgratas 20 cal
    Allikas: WorldWatch

  28. Nii, kes veel hääletada tahab, siis Eesti Päevalehe saidil saab (täna vist).
    Küsimus:Mis on Tallinn-Tartu transpordiühenduse parandamisel olulisem?
    Praegune seis:
    Kiirem ja tihedam rongiühendus 40%
    Neljarealise kiirtee väljaehitamine 60%

  29. (vist) tänases postimehes on selle tee kohta kirjutatud ülihea kommentaar, kahjuks küll autorist sõltumatult liiga palju kärbitud ja jäetud ilma võib-olla mahlaseimatest kohtadest, aga väga hea sellest hoolimata 🙂

  30. Kõrvalepõikena olgu öeldud, et LE järgi peaks nelja realine tee olema, siis see, kus ühes suunas 4 sõidurida. Niisiis plaanitakse vist ikkagi teoks teha Jüri Mõisa unelm, et kõik inimesed elvad Tallinnas:)

  31. Juur ja Kivirähk soovitasid 4 reaga mitte piirduda ja ehitada tee nii laiaks et Pärnuni ja Rakvereni ulatuks, ja edasi siis juba katus ka peale 🙂

  32. Prontole: neljarealine tee on tunduvalt kallim kolmerealisest, kuna eeldab mitmetasandilisi ristmikke, eraldi teid kohaliku ühistranspordi jaoks (kiirtee äärde ei tehta bussipeatust) jne.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar