NADIA JA RINNAVÄHK

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. See on nüüd nii rikas tekst, et seda võiks kommenterima ja lahti kirjutama jäädagi. Valin kaks momenti.

    Üks moment, millest Nadia elus ilma jäi, mis peaks olema teada igale lapsi sünnitanud naisele. See on moment, kui laps esimest korda su rinnast piima tõmbab. Olen kohanud kirjeldust sellest erilisest tundest päris mitmes kohas ja kirjeldajad on nimetanud seda üheks oma elu suuremaks naudinguks. Valu ja nauding segunenult, mis läbistab sind pealaest jalatallani. Mu oma naine ütles omal ajal, et see on olnud ta elu suurim orgasm. Kõik teised on selle kõrval olnud tühised. (Me nääklesime parajasti, tegelikult ma arvan, need on kvaliteedilt ja olemuselt erinevad tunded, nagu shokolaad ja martsipan on erinevad maiustused)

    Nii et olemustäidumus. Aga sellesama olemustäidumust saab ta tajuda oma raamatute ja filmide kaudu. Kui need siia ilma tulevad. Mehelik on see tunne, see on võimalus, ja ainuke (?), kuidas mees siia ilma midagi uut sünnitab.

    Ja siis meeldis mulle kohe äralõpmata sügavalt selle naise repliik, kes on oma mehega veel lähedasem, sest nüüd on neil ühised rinnanibud. Pean seda preemiaks selle eest, et too leedi ei alistunud ei haigusele ega hirmudele.

  2. Vähk on mu suurim paranoia… Brrrrr. Aga lugu on väga hea! Imelik, et Anne selle välja jättis, ma mäletan seda rinnavähi-eri küll, seal oli palju igavaid nn eksperdijutte, ma oleks mõne nendest hoopis välja jätnud.

  3. gea, mul oli ka. siis taipasin, et näiteks suitsetamine tekitab kopsuvähki just siis, kui kogu aeg kardad. Siis loobusin. Mitte suitsetamisest.

  4. noh, ega ma selle peale nüüd 24/7 ei mõtle, aga selliseid lugusid lugedes tuleb jälle meelde. Mul suguvõsas hästi palju vähki ka, mõlema vanema poolt.

  5. Andry, selle mõtte eest nüüd 12 points!
    Kasutan ise sama taktikat.
    Vähihirm on peaaegu sama nagu surmahirm, aga tänane SL Õhtulehtki kirjutab, et vähist on võimalik terveneda.
    Ma just mõtlesin, et Epp käib SL ÕL-iga ühte sammu:)

  6. Mina tahaks siinkohal kõikidele naisterahvastele panna südamele, et ka PAP-testi tuleks regulaarselt teha. Hiljemalt alates 21-aastaseks saamisest (või kolm aastat peale suguelu alustamist) ja vähemalt korra iga kolme aasta tagant. Tegelikult iga kahe tagant oleks isegi parem.
    Mulle on mulje jäänud, et Eestis väga paljud ei tea üldse mis see on, rääkimata teadmisest, millal neile seda viimati tehti (või kas üldse on tehtud).

  7. anule

    epppppul lihtsalt hea nina

    tabab ää, mis õhus on

    aga aitäh pointide eest, hea meel, kui kellelgi kasu on mu mölast

    ja Gea on ka tore

    Nagu ütles suur vilusoohv Puhh oma sõbrale Notsule peale pikka arupidamist: Ja üldse, kõik on toredad!

    Mhm, noogutas Notsu

  8. Huvitav, kas seda PAP testi tehakse Eestis naistearstide juures rutiinselt???

    Mina olen ju see inimene, kes arsti juurde ei kibele. Ja kui ma lähen, siis ma eriti ei vaeva oma pead, mis seal siis ära tehti – unustan ruttu ära.

    Ja Ameerikas pole ma 2 aasta jooksul arsti juurde rohkem jõudnud kui see seiklus nimega “Emergency room”.

  9. Rutiinselt tehakse Eestis kindlasti raseduse ajal ja esimesel visiidil peale sünnitust. Enne rasedust ei teinud ükski arst kunagi sellest juttu ja niipalju kui ma olen oma tuttavate käest küsinud on ka neil samamoodi olnud.
    Väga tahaks tegelikult loota, et on siiski arste, kes rutiinselt PAP-testi teevad, kuivõrd tänu sellele on maailmas niipalju naisi emakakaelavähist pääsenud, sest see aitab avastada haigust varases staadiumis.
    USA süsteemis tehakse aastas korra (alates 18-aastaseks saamisest oli vist). Seega kui sa seal korra naistearsti juurde satud, siis on see kindlalt üheks protseduuriks.
    Ise olen tänu USA arstile ja sellele testile üle noatera pääsenud (loodetavasti).
    Rinnavähist niipalju, et kui sa ei ole riskigrupis või siis ise leidnud rinnast sõlme, siis tahakse Eestis mammogramm rutiinselt vaid üle 40-aastastele.

  10. Mul on küll PAP-testi Eestis tehtud ka väljaspool rasedust. Aga palju eesti naised üldse naistearsti juures käivad, kui probleemi pole…
    Teine asi on rindade kontroll, mida pole Eestis ükski arst mulle poole sõnagagi maininud. Olen aru saanud, et arenenud riikides on see ka naistearsti rida ja osa rutiinsest kontrollist.

    Aga PAP-testi kohta on mul selline küsimus, et nägin siin Ameerikas järjekordset telereklaami, kus tädi rääkis, et see PAP-test ei pruugi midagi näidata, tuleb arstilt hoopis HPV-testi nõuda. Ma mõtlesin, et PAP-test näitabki seda HPV-d??? Teab keegi selle kohta midagi?

  11. Mina olen niimoodi aru saanud, et HPV-d on väga väga palju alaliike ja ainult osad neist põhjustavad rakulisi muutusi, mis pikapeale viivad vähini. PAP-test tehakse, et avastada neid rakulisi muutusi.
    HPV pidi enamusel inimestel organismis olemas olema ja HPV-test võikski siis näidata kas konkreetsel inimesel on ja kui, siis mis tüüpi. Kui on ohtlik tüüp, siis see võib kunagi hakata arenema vähiks, aga ei pruugi. Seega põhimõtteliselt on ilmselt küll HPV-testiga veel varem võimalik asja avastada ja PAP-test sellel ajal ei pruugi veel midagi näidata.
    Samas ma ei kujuta ette mida selle teadmisega ette võetakse, sest ka PAP-test näitab erinevaid staadiume ja esimestega neist võetakse lihtsalt nö. äraootav seisukoht. Ehk siis jälgitakse tihedamalt ja kui läheb hullemaks, siis lõigatakse kahjustunud rakud ära.

  12. uih, kuda tahaks kah miskit öelda, a pole öelda, kuna pole rindu

    A kas siis keegi ei julge kirjutada sellest, mis tunne on imetada?!?!:D

    Andry, uudishimulik, ei teagi mix

  13. Aega pole – vastan kiirelt – imetamine on mõnus ja eriliselt lõõgastav tunne. Aga ikka hoopis teistmoodi kui mehe ja naise vaheline akt (ja ühelt mõnult teisele ei saa reeglina väga kiirelt lülituda).
    Aga mis sa ütlesid Tiina kohta, et esimene imetamine oli nagu orgasm- ei oska enda puhul kommenteerida. Esimesed rinnatõmbed, see kõik toimus parajas eufoorilises udus pärast lapse sündi. Igatahes esimesed paar päeva olid ikka parajalt masohhistlikud, sest alguses tuleb piima nii palju, et rinnad on nagu kaks jalgpalli ja imetamine on valus. Umbes teiseks nädalaks tuleb selline rahulik mõnu.

  14. Muide, meestel esineb ka rinnavähki. Ja 80-aastastel meestel pidi 80%-l olema eesnäärmevähk. Imetamise tunne on selline, et ma kujutab ette, et see on umbes sama, mida ma tahaks küsida, mis tunne on meestel, kui….
    A., peaaegu reedeõhtuselt:)

  15. No ma pean silmas, et Vabariigi aastapäeva-eelne õhtu:)
    Tänane tööpäev oli küll reede moodi.
    Pühadelaupäev hoopis äkki?:)

  16. Nii, PAP testist, lisan juurde, et Itaalias tuleb kutse iga kahe aasta tagant koju, alates 25 eluaastast ( ka välismaalastele). Enne seda käisin noortekliinikus, kus tehti ( kõik tasuta) kõik testid ja analüüsid tasuta ning rutiinselt.
    Loomulikult on riiklikus haiglasüsteemis seiklemine alati üks pikk järjekord ja ootamine, kuid tehakse ära. Samas ei tunne keegi kunagi huvi mu rindade vastu, seda peab ise küsima ning uurima.

  17. to Anu

    Mina vastan jummmalast rahulikult igasugu küsimustele. Ma enne kuskil vihjasin Moonikal, et mul on mitu Moonikaga samanimelist sõbrantsi, ja nendega me itsitame ja räägime suvalisel teema, mis puudutavad nii meeste kui naiste bioloogilisi iseärasusi

    A mis eesnäärmevärki puutub, siis seda ma ei karda miskipärast. See tuleb nagunii mingil määral, istuv töö ja muud rõõmud. A ma lasen mõlemad eemaldada, nii ees kui ka taganäärme, Nadia on mulle eeskujuks

    Kus see taganääre on, ma ep tea, aga kui sõna “eesnääre” keeles ringi tolkneb, on taganäärme olemasolu lihtsalt loogiline:D

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar