GENEETILISELT MUUNDATUD. KÜSIMUSED.

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Raske teema… Ja kajuks andis Euroopa mòjudele alla. Màletan hàsti, kuidas USA saatkonna esindaja Eestis sòimas eestlasi avalikult lollideks, sest me ei tahtnud muundatud toitu. “Sest see on lahendus maailma nàljahàdadele” jne. Tegelikult vist làks mingi hea diil aia taha. Ja lòppude lòpuks ikkagi antakse alla…
    Hiljuti kuulsin tòelist pàrli – ” aga geneetiliselt muundatud mais làheb AINULT loomasòòdaks, mitte inimestele”. soo-sooh… ja kes pàrast seda liha sòòb? Tunnen end tàiesti jòuetuna selliste jòudude ees.
    Veel ùks arvamus. Ameerika teadus ei saagi rahva huvisid jàrgida, sest see on finantseeritud erasektori poolt. Ja alati leidub keegi, kes tahab “lollidemaa” massi pealt rikastuda.

  2. geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on angu iga muu asjaga siin ilmamaal.. on häid ja vajalikke külgi ning on halbu ja ebavajalikke külgi..

    kui võtta seda et oleks looduslik! siis tegelikult ka need aretatud sordid kartulitel, teraviljadel, puu- ja juurviljadel, mida arvatakse OK olema tegelikult seda siis ei ole!, sest ka nende arengusse on inimene oma käpa vahele suranud ja kuigi mitte võibolla geeni tasandil asja surkind, kui siiski surkind. ja seega looduslikku meie ümber (loe: toidulaual ja poeletil) enam ei ole.

    isegi potipõllundusega tegelejad kasvatab siiski taimi seemnetest mis on juba midagi muud kui sajandeid tagasi olnud looduslikud taimed või mis oleks võinud saada nende looduslikul (loe: ilma inimese juurdesekkumiseta) arengul.

    NB! kõik areneb ja nüüd lihtsalt ei aretata uusi sorte seemneta ja taimede ristamise teel vaid juba geeni tassandil. NB!

    PS. kui aga vaadata looduslikke taimi, näiteks kõigile tuntud maasikas. siis tema looduslik/metsik versioon on kordades väiksem kui tema põllumajanduslik veli. sama on ka kõige muuga nii. seega kui eelistada looduslikku saadust, siis seda saaks teha vaid juhul kui maailma elanikkond oleks veel üle-eelmise sajandi tasemel, siis suudaks ehk loodus meid ise ära toita. praegune maailma elanikkond peab loodusressursse ise võimendama!

    sellised mõtted ja tõekspidamised mul..

  3. Samale kurvale järeldusele jõuavad ka teoreetilised bioloogid oma arutluses. Et asi ei ole mitte GMO-des, vaid loodusseaduste ja loodusliku arengu rikkumises oma erahuvide (raha, võim) saavutamiseks.

    “Kuidas piirata GMOsid niimoodi, et need ei hävitaks inimühiskonda ega seeläbi ka ülejäänud elu nagu ülelinnaline tulekahi? Praeguse turujärgse majanduse, mis vastastikku kasuliku kaubavahetuse asemel keskendub üha enam ostmiskohustusele, õigusüsteem ei paku siin mingit valgust tunneli lõpust.” [Tõnu Ploompuu]

  4. Kas USA-s tähendab “non-organic” toiduaine kohe geneetiliselt muundatud toiduainet? Kas pakendil on kirjas, kui miski sisaldab GMO’d? Ega “organic” kiri pakil ei pruugi garanteerida kvaliteetse toiduaine. Oleneb, mis maal ja mis firmas toodetud, sest “organic” tootele esitatavad n6uded erinevad riigiti. Nt Hollandis v6ib 2 aastat mürgivabal p6llumaal kasvatatud toodet nimetada “organic”, aga Inglismaal peab see aeg olema vähemalt 5 aastat;on eri n6uded, kui kaugel peab “organic” talu asuma GMO maisi kasvatavast talust jne.
    Ise püüan hakkama saada v6imalikult värske kohaliku kraamiga ja eelistan seejuures keemiavaba toodangut. Toetan sellega kohalikke talunikke ja südametunnistus ka veidi puhtam, kui jätan talvisel ajal ostmata mere tagant kohale lennutatud maasikad-mustikad.

  5. No vaadake – Sirkus on fundamentaalselt vastu ja BC on fundamentaalselt poolt. Aga kui palju on siin tegu uskumustega, kui palju tasakaalustatud sõltumatu info põhjal tejtud otsustega?

    Ja Üllele vastuseks. Ilma “organic” sildita toode ei pruugi ka USAs  ilmtingimata tähendada, et on geneetiliselt muundatud. Olen siinseal näinud nimekirju sellest, millised toiduained on vähem “katsejänesteks” olnud ja millised rohkem. No näiteks maisi, sojatoodete, maasikate ja tomatite puhul on väga suur tõenäosus, et need on muundatud.

    Samas, kuna GMO-sid tekib aina juurde, siis tuleks end järjest harida, et mis toimub ja millised toiduained on veel GMvabad. Lihtsam on minna orgaanilise toidu poodi ja osta kõik sealt.

    Ja keemiavaba on muidugi teine väga oluline teema. Ka mina üritan kasutada keemiavaba – orgaanilise toidu kaks poolt ongi GM vaba ja keemiavaba.

    Kui GMOde kasutamine vähendab üldise keemia hulka meie põldudel ja toitudes, ja kui lähemate aastakümnete jooksul ei ilmne mingeid jamasid neid GMOsid sisse söönud masside hulgas – siis on ju päris hästi…

    Kui ainult nende laborihiirte kohta rohkem teada saaks…
    (Kas teate juttu “Lilled Algeronile”?…)

  6. minu jaoks on üks oluline vahe selles, et sordiaretuse-kunstliku valikuga saab tegelda soovi korral kuigipalju igaüks, geneetiline muundamine on aga paratamatult monstrum-ettevõtete kontrolli all.

  7. ma ei oska geneetiliste muutuste kohta midagi arvata, aga mul on ökotoidu kohta selline lugu rääkida.

    Sel suvel töötas mu armas naine Tiina poolteist kuud Rootsis, hooldas ja poputas vaimupuuetega inimesi. Koht, kus ta seda tegi, asub suht Stocki (Stockholmi mitte Stockmani) külje all, ja selles kogukonnas süüakse ainult (ja ainult) biodünaamilist toitu.
    Osalt toidust, osalt jälle sellest, et Rootsi on rikas riik, kõik inimesed võrdsed, oled sa puudega või mitte, aga Sa võtad osa ühiskonna elust – käid rannas, matkad, käid näitustel, kui ta selle poolteise kuu pärast tagasi tuli, oli ta särasilmne ja rõõmsameelne. Kolmas põhjus oli muidugi, et ta teenis poolteise kuu jooksul oma siinse viie kuu palga.

    Oki toki, aga kui ma siis ta paljana oma käte vahele sain, see oli jahmatus, ta nahk oli sile, siidine ja jahe. Tal pole iial sellist nahka olnud. Kusjuures ta ei kasutanud kübetki mingit kosmeetikat. Ainult biodünaamiline toit.

    Vähemalt talvekartulid ja porknad me hankisime ka siit Eestist ökod, sõnniku peal ja väetiseta kasvatatud.

    Nii et minu kogemus on, et organism lööb õide, kui keemiliselt forsseerimata toitu saab. Tiina läheb sel suvel jälle Rootsi:)

  8. Mis vahet on kas näiteks maisil saavutatakse mingi haiguse kindlus 30 aastase sordiaretuse või 3 aastase geenimanipulatsiooniga? esmapilgul on vastus lihtne – 10 kordne ajavahe. Peaks olema justkui piisav argument GMO toetamiseks.

    Tegelikult on küsimus hoopis selles et mida GMO sisse lisaks soovitud muudatusega veel programmeeritakse? Ükski tootmine pole täielikult veavaba, ikka satub muud geenimaterjali sekka ja tekivad kõrvalefektid, mille avaldumist me ei suuda ette ennustada. See on tegelik probleem, mitte see kas me hoiame aega 10x kokku või ei.

    Teisalt – inimene on kohastunud sööma oma kodukoha toitu, muu kraam võib ju olla hea ja suupärane ja seda võib olla palju, aga see on ikkagi võõras ja nii on tulemuseks allergia. GMO on kahtlemata väga kiire meetod uute omadustega toidu tekitamiseks, aga ka uut laadi allergiate…
    Võtke kasvõi uudis sellest kuidas McDonalds kartulite pärast kohtus käib…

  9. Vahe on sellel, et GMO-de puhul on aretuse tulemus patenteeritud. Ja kui sul patenti ei ole, siis sedasorti tulemust kasutada ei tohi.

    Võrdlus loodusega – praegu paljuned Sa nii nagu ise tahad: paned blondi naist või neegritari, oma asi. Aga GMO puhul ütleb kuri ameerika patendiametnik, et eestlase-neegritari geenide rekombinatsioon on nende oma ja seega neegritari ei tohi – või kui, siis raha eest.

    Või siis treenitakse sind ainult tasulisi neegrinaisi kasutama (GMO-tatud vilju kasvatama ja sööma). Blondi tibid surevad välja, kuna keegi neid ei taha. Aga kuna neegrinaiste populatsioon on ameerika onude käpa all, siis oled Sa ühel hetkel nende ori. Maksa või jäta paljunemata, aga reegleid teevad sinu eest teised.

    Lugege see kirikiri.ee kirjavahetus läbi, hariv on.

  10. pagan, andry ajas nüüd mulle mahetoidu isu peale 🙂
    sa ka tead, kuidas naisi mõjutada, eksole – ärge kasutage kreeme, sööge hoopis mahetoitu! 🙂

  11. Vaatasin eile just ühte dokumentaali USA maisikasvatusest ja geneetiliselt muundatud maisist. Maisi on moondatud kujul absoluutselt igal pool – tuntuim on siiski vast corn syrup (misiganes see ka eesti keeles poleks). Mina olen õppinud USAs tavalises toidupoes jagama toiduaineid kaheks: corn syrup-i lisandiga ja ilma. Kui ilma, siis tasub pakendilt edasi lugeda, mis seal veel sees on. Ilma lisanditeta toiduaineid leiab tavaliselt ka kosher toitude seast. Ja siis muidugi veel need organic siltidega toiduained.
    Minu õnneks on paar tänavavahet edasi euroopa toiduainete pood – hinnad küll veidi soolasemad, kuid kui läti sprotid pole mind eestis hauda ajanud, siis küllap ei juhtu ka siin midagi. Oma leiba küpsetab see pood minu õnneks ise:) Kui tavalise leiva koostisaineid lugeda, siis tuleb hirm nahka:P

    USA koolisöökidest ei tasu isegi pajatamist alustada….

    Ma olen vist USAs piisavalt kaua elanud, sest aktsendi järgi enam aru ei saada, et ma kohalik pole. Mis mu iga kord reedab, on mu nahk:)

  12. Palun, et keegi selgitaks, MIKS GMO-dele nii kangesti vastu ollakse? Mulle näib, et enamuse inimeste jaoks on see pelgalt põhimõtte küsimus. Täiendage mu teadmisi geneetikast aga minu teada see, kui inimene sööb oma elu jooksul GMO-d, ei suuda kuidagi mõjutada näiteks inimese enda ega tema järglaste genotüüpi. Selle poolest aga, et äkki tekitab see mingit jama, ei erine see millegi poolest keemia peal kasvatatud toidust. Või toidulisanditega toidust.

  13. Hmm. Mulle on alati olnud vastukarva termin “keemiavaba toit”. Vabandage, aga iga taim kasvab – seegi on keemia. Iga toiduaine sisaldab keemilisi elemente jne jne. Ma saan aru küll, mida inimesed mõtlevad (või et siis ei mõtle 😉 ), aga korrektsem oleks öelda kunstlike väetiste/mürkide jne abil kasvatatud taimed. Mürkide vastu olen ma küll, samas on väetised taime loomuliku struktuuri ehitusvahendid, mört ja tellised. Liigselt nuumatud taim kogub loomulikult endasse liiga suured toitainete varud, mis inimesele toiduks ei passi, ja kasu asemel sootuks kahju teevad, kuid toitainete puuduse tõttu saak lihsalt ikaldub. Seega on kesktee kusagil vahepeal. Geneetiliselt muundatud toidu suhtes ütleksin nii, et kui õnnestub, siis väldin, aga paanikat tekitama ei hakka. Piinlik on arutleda, mis vahe on kartulil, kartulil ja kartulil, kui Somaalias surevad samas inimesed janusse. Toidust rääkimata. Hea on, kui on valida. Aga kui on võimalus päästa tillukesed lapsed piinavast näljasurmast, ning selleks on võtta mingigi toiduvaru, ei ole mõtet rääkida hüpoteetilisest mõjust organismile ja tulevastele põlvkondadele. Heaoluühiskonna palju suuremad tervise ja taastootmise probleemid tulevad pigem rasestumisvastaste tablettide manustamisest, kui geneetiliselt muundatud toidust. Kui paljud meist sellele mõtlevad?

  14. no, leanika, sulle siis termin ‘orgaaniline toit’ ei ole vastukarva?

    ma olen ka tegelikult alati mõelnud, et milline see ‘anorgaaniline’ toit siis on. (sool, okei.) aga kuna mind niigi tähenärimises tihti süüdistatakse, siis ma ei viitsi tavaliselt seda teemat arendada 🙂

    mõnikord lihtsalt juhtub, et tavakeeles omandavad sõnad hoopis teise tähenduse. sama on ka sõnaga ‘ökoloogia’, mida 95% juhtudest kasutatakse täiesti suvaliselt.

  15. Aabramile – miks ollakse vastu.
    Sest laboritingimustes katseid pole (korralikult, pikalt) tehtud. Sest need ained võivad pikaajaliselt tarbides inimesele kahju tekitada.
    Sest looduslik tasakaal võib paigast minna. Sest kujunevad suured toidutootjad-monopolid (suuremad ja mõjukamad kui praegused).

    Ja mis sa ütledki “kui inimene sööb oma elu jooksul GMO-d, ei suuda kuidagi mõjutada näiteks inimese enda ega tema järglaste genotüüpi.” Kust sa tead? Keegi ei tea seda veel, mida GMOd mõjutavad täpselt.

    Ma loomulikult loodan, et need hirmud on kõik asjatud… Oleme siin Ameerikas enne “orgaaniliseks minemist” küll ja küll jõüudnud GMOd sisse süüa.

  16. Ahjaa 🙂 meenus ju veel tõik, et meie armas kodune kartul – tuli eestlase toidulauale läbi mõisnike ja Ameerikast… huvitav, kuidas ja kui palju kartuli kui võõrtoidu ilmumine eestlase toidulauale teda tegelikult mõjutas 😉 ja tarva kadumine pintslissepistmise teel…

  17. Ja veel – Leanika esimesele postitusele vastates.
    Kolmanda maailma probleemid on tõsised. Aga mul on siiski selline kahtlane tunne, et maailma nälga saaks leevendada korralike abisüsteemide abil ning GMO monopolfirmad on kasumi peal väljas ja pole neil küll erilisi üllaid eesmärke.

  18. Karta on, et see kolmanda maailma abisüsteemide süsteem on tegelike abivajajate juures üsna jõuetu… Pealegi mida tõhusam abi, seda enam sellele loodetakse. Odav toit (GMO on odavam, ei saa eitada) lubab aga vähemat kulutades rohkem toota. Toiduküllus teatava piirini soodustab inimkonna juurdekasvu. Orav asetub rattasse. GMO teadmata mõjud saaksid seega tänuväärse katselava 😛 Ja tegelikkuses tuleb välja, et ellu ei jää mitte tugevam, kes krabab rohkem ressurssi, vaid nutikam, kes väldib oma geenide teadlikku kahjustamist ;). Samas väitis Darwin miskit selle liigi väljasuremise kohta kohta, kes kohastuda ei suuda… Uus orav. Uus ring.

    Igatahes, huvitav teema hiliseks mõtisklustunniks, aitäh ülesvõtmise eest, Eppppp!

  19. Olen ise selle temaatikaga mõne aja seotud olnud ning jälginud kuidas inimesed gmo-de üle vaidlevad. 90% juhtudest vaidlevad need, kes asjast suurt midagi ei tea, st. neil pole enam meeles bioloogiatunnis õpitu, pole aimu mis täpselt geneetilise muundamise käigus toimub ning kuidas täpselt soovitud efekt gmo taimes saavutatakse.
    Arvatakse näiteks, et kui loom sööb gm-sööta, siis “pahad” geenid “rändavad” imekombel tema lihastesse ja pärast me sööme gm- liha. Sama loogika kohaselt – kui näiteks Sirkus sööb õhtuks kana siis ehk mõni kanageen “rändab” tema genoomi? Kui piisavalt palju kana süüa siis äkki hakkavad kana geenid domineerima ja inimene muutub kanaks?:)) Õnneks on seedekulgla üks karm koht, tugevalt happelises keskkonnas ning ensüümidega rikastatud sekreetide tõttu lagunevad rakud ja molekulid ikka päris ära :)) Aga inimesed on siiki hirmul. Teadmatusest.
    Võin kindlalt väita, et mitte ükski nn tavatoiduaine pole nii läbi analüüsitud kui gm-toit. Olen kindel, et kui näiteks praegusel hetkel keegi avastaks kartuli ja tahaks seda turule tuua, siis see tal ei õnnestuks. Sest ikka ju juhtub et mõni kartul on roheline, seega sisaldab tervisele ohtliku solaniini.

    Toomas arvab (ja seega vihjab gmo-de tootmisele?), et ükski tootmine pole veavaba ja ikka satub “muud” geenimaterjali sisse. Vaidleksin vastu – just nn tavaristamisel ei ole täpset ülevaadet sellest, kuidas kahe ristatava taime dna-d kombineeruvad ehk millised omadused (geenid) päranduvad järglasele. gmo-de puhul teatakse täpselt millised geenid taime genoomi liidetakse.

    Sellel teemal võiks väga pikalt jätkata. Isiklikult jagan gmo-problemaatika kaheks: gmo toidulaual ja gmo keskkonnas. minu meelest on kartused teemal “gmo toidulaual” äärmiselt ülevõimendatud. enne tapab teid suitsetamine, alkohol, saastunud õhk või ravimid. või siis need herbitsiidid ja pestitsiidid mida mitte-gmo kultuuride kultiveerimiseks paratamatult tuleb kasutada.
    gmo keskkonnas on minu meelest hoopis tõsisem teema.

    Minu lemmiklause Epu loos: “Mis siis, kui geneetiliselt muundatud organisme ei saa kõiki lüüa ühe labidaga? Kui tegu on nii mitmekihilise teemaga, millest tavainimene lihtsalt ei suuda aru saada ja me viskame pesuveega koos ka beebi välja, kui väidame emotsionaalselt, et kõik geneetilised muudatused on halvad? Mis siis, kui geneetilised muudatused on lihtsalt üks järjekordne samm põllumajanduse arengus – inimene on ju läbi ajaloo tegelnud taimede ristamise ja arendamisega, nüüd on see lihtsalt jõudnud uuele tasandile?” see on täpselt minu mõte mida ma pole lihtsalt nii ilusti suutnud välja öelda.

    Siiski – tarbijal peaks olema võimalus valida, kas süüa gm või mitte-gm toitu. Paraku usa-s taolist märgistamise kohustust pole, eurooopas aga küll. Toimugu see valik siis eetilistel või muudel kaalutlustel.

    Uhh, sain ka nüüd “oma” teemal auru välja lasta 🙂

  20. Krentu, hästi kirjutad

    keegi sääl eespool mainib kartulit, mis ameerikast tuli ja kas ja kuidas see mõjutab

    Biodünaamikud ütlevad, et kartul on selline toit, mis seob maaga (No see kõlab kõik alkeemiliselt või muinasjutu keelena kuidagi, aga seda nad kasutavad ja kui oma sisetunde peal ära proovida, siis saab otsustada, on see tõene või vale). Ja kuna kartul seob maaga, siis tekitab see, ja süvendab, inimestes materialismi.

    Aga jah, see Tiina ja biodünaamiline toit, see oli ikka selline jahm. Ma kohe ootan, et ta sinna Rootsi keriks võimalikult siva:)

    Alkeemilises keeles on muide veel 4 olekut. Vedel, tahke, gaasiline ja eluvesi.
    Mis see eluvesi on? Lootevesi.
    Mina seda usun. Mitte et ma mäletaks:)

  21. teine epp: Mulle ka ajas see “organic food” sõnakasutus alati naru peale. Just samamoodi, et mida anorgaanilist need ülejäänud siis söövad, vett ja soola ja soodat?

    kui ma esimest korda elus Ameerikas käisin paari aasta eest, siis läksin San Jose tehnoloogiamuuseumi. Kõige meeldejäävam asi seal oli helendav tubakataim, jaaniussi geenidega (vist).

  22. Epule

    Selle tädi käest, kes on konservatiivne, oleks Sa pidand tegelt küsima, et näidake, kuidas asi käib. Kust tooraine võtate, kes teeb, läind kokkade juurde, Hallou mary, hallou Suzy, kuidas kokkate, oi mis lahedad koogid teil siin on, mis jahust.

    Täitsa võis olla, et oli hea söögiga koht.

    Ega ma tea, arvan lihtsalt, aga jube tihti oleme oma eelarvamuste vangis ja kükitame siis seal.
    Ise olen küll old nii et vähe pole

  23. Epule:
    Krentu kirjeldas juba päris kenasti – kui inimkond pole muutunud sajandite jooksul tomati söömisest punaseks, siis ei muutu ei sina ega sinu lapsed kalageenidega tomati söömisest ei külmaks ega punnsilmseks.

    Geenid lihtsalt niisama lambist ei kandu üle ühelt organismilt teisele. Minu teada on praegu kindlalt teada ainult kolm geenide muteerumise põhjust: iseeneslik (sh evolutsiooni käigus toimuv) ja kemikaalidest või radiatsioonist põhjustatud. Ennem on võimalik, et inimese genotüüpi mõjutavad friikartulid ja snickersid, kui iseäralikult külmataluv tomat. Ma imestan, et inimesed on valmis võitlema pigem ümbertõstetud looduslikest juppidest (kala + tomat) koosnevate asjade vastu kui keemiat sisaldavate asjade vastu (säilitusained). Müstika.

    Iseasi on see, et võibolla mõni GMO sisaldab näiteks sellist proteiini, mida inimese keha pole võimeline omandama või muud taolist, mida me sellest toidust ei omanda või mis tüsistusi tekitab. Aga see on jällegi asi, mille poolest ei erine GMO ju põhimõtteliselt mitte millegi poolest suvalisest lisaainetega töödeldud toidust.

    Ja niikuinii sööme ja veel enam – hingame – iga päev sisse aineid, millede pikaajaline mõju ei ole testitud ega tõestatud. Ega sa arva, et enne, kui mingi uus imeline kauakestev juukselakk turule tuleb, et selle mõju inimpõlve (+mõju järglastele, +mõju keskkonnale) jooksul jälgitud? Mina küll ei usu.

  24. Siin on täna tõesti huvitav arutelu. Tore lugeda. Eriti Krentu postitust. Mul on ka kõhutunne ikka ütlenud, et ega ma kalageenidega maasika söömisest ikka ei muutu ei kalaks ega maasikaks. Aga siiski ei saa öelda, et pooldaks neid võimsaid vilju, mis geeni muudatustega seoses tulevad. Tundub (pole mingeid teadmisi), et kui need muundatud taimed satuvad loodusesse, siis ikka see taskaal kaduma peab. Ja selle tagejärjed teevad lihtsureliku ärevaks. No kuidas saab väike õrn Kassikäpp umbrohumürgiga ristatud maisi vastu?
    Kooli ajal räägiti, et pärast tuumasõda (sic! – ka nõukogude õnnelik lapsepõlv) jäävad alles taimedest võililled ja lindudest tuvid. See on minu jaoks ikka olnud õuduste õudus. Nüüd selle geenitaimestiku arenedes mõtlen samas võtmes – et kes keda.

  25. mulle meeldis erkki truve lause ühes loengus, et kui keegi hakkaks tegema transgeenset naati või lõikeheina, vat siis oleks põhjust loodusliku tasakaalu pärast karta. sest et muundatakse ikkagi põllukultuure, mis aga pole loodusliku valiku seisukohalt niikuinii konkurentsivõimelised. sellistel taimedel on eelis ainult põllul.

    geenisaaste koha pealt on idee tegelikult selles, et tuleks vaadata iga juhtumit eraldi. maisil minu teada looduslikke sugulasi eestis pole (aga ma võin praegu pada ajada, mul botaanika nõrk mis nõrk), seega ei saastaks ta (meil) midagi.

    soovitaks muuseas kõigil paanilistel GMO-kartjatel mõnda truve loengut külastada, kuigi ta viimati ütles, et enam ei viitsi sel teemal rääkida :P. eks ta paneb ka kalasid enda jutus, muidugi, aga üsna mitmed asjad lükkab kenasti ümber, nii et GMO-vastased ei oska enam öö-d ega ää-d öelda

  26. Krentu jutust jäi silma lause: “Võin kindlalt väita, et mitte ükski nn tavatoiduaine pole nii läbi analüüsitud kui gm-toit.”

    Vot selles ma nii väga kindel ei ole. Selline näide tuli meelde:
    http://www.greengate.ee/index.php?page=42&id1=14067

    Kindel ei saa olla sellepärast, et selle kõige taga on raha. Äriprojekt, junõu. Kulud, kasum, või mis seal kõik veel on (ma ei ole ärimees).
    Igasugused uuringud võtavad aega ja maksavad raha. Äriliselt ei ole mingit mõtet raisata raha süvauuringute peale, sest konkurent seda ju äkki ei tee ja saavutab sellega turul eelise. (Võrdluseks: ei ole mõtet hoolikalt testida olmeelektroonikat või kontoritarkvara, las kasutajad teevad seda. Enamus ei saa niikuinii vigadele pihta).

    Pärast võib nentida, et me ei teadnud või ei osanud ette näha, aga see on ju kõik hiljem. Ärimees peabki riskima ju. Pealegi, kui kunagi jamaks läheb, siis sinnamaani saab saadud papiga ju palju asju tarbida ja sellega tarbimisühiskonda jalul hoida, mis on ju ka ometigi väga vajalik tegevus.

    Ja ärme räägime ärimeeste ja poliitikute puhul eetikast, eksole.

    (suht värskelt meenub McDonalds ja friikartulid.
    Varasematest aegadest: tubakatootjad. DDT. Teflonkattega köögiriistad. Mikrolaineahi. Mobiiltelefonide mõju inimesele. )

    Siin muidugi kohe väidetakse, et senine sordiaretus on olnud veel hullem: radioaktiivne kiirgus, taim kasvama, vaadati, mis saab. Mutant andis rohkem saaki või oli suurem vili vms, siis oligi sort aretatud.

    No oletame, et oligi nii. Kuid kui inimkond on eelnevalt teinud lollusi ja vaatamata sellele ellu jäänud, siis miks peaks samasuguste lollustega jätkama? Lootuses, et läheb jälle õnneks?

  27. Kirjutan siin nüüd seda Pere ja Kodu lugu
    ja esitasin küsimuse “Kas tarbi(ksi)te geneetiliselt muundatud toitu” Eesti meditsiini ja toiduteaduse gurudele.
    Kuna vastused saan panna ajakirja väga lühidalt, siis trükin pikad vastused ära siin:

    Ain-Elmar Kaasik,
    Eesti Teaduste Akadeemia asepresident, Tartu Ülikooli emeriitprofessor:

    “Lühike vastus on “jah”. Veidi pikemalt: me kõik sööme iga päev
    põhiliselt geneetiliselt muundatud toiduaineid. Ühtki toiduteravilja ega
    ka põllumajanduslooma ei leidu sellisel kujul looduses. Ka puu- ja
    aiaviljad on põhiliselt saadud aretustöö tulrmusena, mille käigus on
    valitud sobiva genofondiga isendid ja neid seejärel “paljundatud”. Tõsi,
    selektsioon on olnud pikaajaline ja kaua puht – empiiriline tegevus, mis
    toimus ju juba ammu enne kui geenidest midagi teadma hakati.

    Tänapäevane geenitehnoloogia on loonud võimalused kiireks täppisaretuseks, milles võivad peituda teatud ohud, kuid pigem mitte inimese tervisele vaid ökosüsteemide tasakaalule. Olemata küll selle valdkonna asjatundja, julgen loota, et neid ohtusid õnnestub vältida. 20. sajandil maakera elanike arv ligikaudu kahekordistus kuid külvipind suurenes vaid viiendiku võrra. Kuigi nälg pole ka praeguseks kadunud probleem, näitab
    külvipinna kasvu suhteline tagasihoidlikkus saagikuse tõusu, mille taga
    on küll ka parem agrotehnika, kuid ka aretustöö tulemused. Siiski ei tea
    vist keegi, kas GMO-de laialdasem kasutuselevõtmine päästab inimkonna
    selle kasvust tingitud näljahädast või hakkavad toimima muud
    regulaatorid, mis võivad osaliselt alluda meie kontrollile (sündimuse
    planeerimine), kuid võivad toimida ka meie tahtest oluliselt sõltumatult
    (AIDS,SARS ja muud taudid ja epideemiad). Sellele vaatamata tuleb selle
    poole püüelda ja teadlaste kasvavat osa postindustriaalses ühiskonnas
    peavad otsustajad (poliitikud) järjest enam arvestama. Olen kindel, et
    teadlased tunnetavad ka piire, mille loodus meile siiski paljuski seab.

    ——

    prof. Raik-Hiio Mikelsaar, TÜ Mikrobioloogia Instituut:

    Loomulikult pooldan GMO-de kasutamist, nende päralt on ju inimkonna
    tulevik.

    ——

    Prof. Mart Saarma, Helsinki Ülikooli Biotehnoloogia Instituut:

    1. Mina isiklikult tarbin ja olen ka tulevukus valmis tarbima geneetiliselt muundatud
    toiduainieid.

    2. Ilmselt on paljudele jäänud arusaamatuks, et koik kasutusel olevad toiduained (kartul,
    kurk, tomat, porgand jne. jen) on geneetiliselt muundatud. Taimede aretamisel toimub
    juhuslik ja massiivne geendie siirdamine. Moodne geenitehnoloogiline aretus eruineb
    klassikalisest eelkoige selle poolest, et tavaliselt toimub yhe geeni siire ja täpselt teatakse
    millist geeni siiretakse ja kuhu see siirdub.

    Loomulikult tuleb ma moodsate meetoditega tehtavat aretustööd teha koiki reegleid täites
    ning suure austusega looduse ja inimeste suhtes.

    —-

    Aavo-Valdur Mikelsaar, TÜ inimese bioloogia ja geneetika professor:

    Ei minul ei ole midagi geneetiliselt muundatud toiduainete vastu. Nii
    või teisiti on ka kõik meie tavatoiduproduktid pärit aegade jooksul
    geneetiliselt muundatud taimede, koduloomade ja – lindude produktid.
    Teine probleem on aga GMO-de sissetoomine muidu tasakaalus olevatesse
    ökosüsteemidesse, mis võib muuta kohapealsete olemasolevate liikide
    looduslikku tasakaalu. Aga see on erinev küsimus geneetiliselt muundatud
    ja toiduks modifitseeritud produktide söömisest. Veel kord lühidalt –
    mina söön küül ” võõraid geene” !

    Raivo Vokk, TTÜ Toiduainete Instituudi direktor:

    Ma isiklikult ei tarbi GMO toitu (või lisandiga), kuid see pole absoluutne. Tihti ei märgistata seda seadusjärgselt, seetõttu ilmselt tarbin teadmatusest vahel.

    —-

    …praegu kõik.

  28. kogu selle mõttearenduse lõppu võiks lisada veel sellise retoorilise küsimuse:
    kas praeguseaja saastunud kuid tihti taas liiga steriilses maailmas ja geneetiliselt muundatud organitest toituv inimene suudaks ellu jääda näiteks maailmas mis oli 200 aastat tagasi?

    isiklikult arvan et vähemalt algus saab olema väga karm tema organismile..

  29. Itaalias on juba lasteaedades ja koolides mahelõunad, loomulikult mitte igal pool, kuid juba olen lugenud lehest, et on. Kindlasti rohkem põhja pool. Samas Itaalias on alati toidule väga palju tähelepanu pööratud. Palju rahvast ostab enamuses kohalikku toodangut, välismaist umbusaldatakse. Mida pikem tripp, seda rohkem säilitusaineid, ning itaalased on kindlat, et nende toit ON maailma parim ja tervislikum (ega see vale pole..)Ka mina ostan juba aastaid Bio poest süüa. Hinnad on soolased,seega kõike ei saagi osta… aga võimalikult palju. Kahjuks mahe ei tähenda absoluutselt keemiavaba, orgaaniline ja biodinaamiline aga küll. ma olen veel see jobu, kes ka koerale keedab ise supi, küll mitte mahetoidust, aga teiste koerte peale testituid krõbinaid mu käsi ei tõuse andma. Ning kõik nunnutavad mu koera, et läikiv karv pidi olema…
    Väga hea teema võtsid üles.

  30. Rääkisin viimasel GMO teemalisel konverentsi Caeni ülikooli biokeemia doktori Gilles Eric Seraliniga, kes ütles mulle – et värskete teadmiste valguses on praegune GMO tööstus väga robustne ja ebatäpne – ning tulemused ettearvamatud. Sõltumatuid laboratooriume, kes suudaks geenimuteerimist analüüsida kahjuks praktiliselt ei ole. Kõik ülikoolide teaduslaborid kes sellega tegelevad on mõne biotech korporatsiooni toetada. Euroopa ja Ühendriikide keemiatööstuse firmad nagu DuPont ja Monsanto, kes on nüüd ka selle valdkonna eesotsas püüavad kõik selles vallas tegutsevad teadlased oma paati saada pakkudes neile väga tulusaid töid. Lisaks mainis ta, et praegune GMO’de toksikoloogiline testimine on nõrgem kui harilikel põllumürkidel – samas kui osad GMO’d absorbeerivad mürke nagu RoundUp-ready viljad ja teised sünteesivad ise toksiine.

    Seralini kes on ühtlasi CRIIGENi teadusdirektor on teinud uurimustöö Roundupi mõjust platsentarakkudele ning rääkis mislaadi probleeme farmeritel sellega kokkupuutuse tekib.

    “I am living proof of what happens when biotech buys a university. The first thing that goes is independent research. The university is a delicate organism. When its mission and orientation are compromised, it dies. Corporate biotechnology is killing this university.”

    – microbiologist Ignacio Chapela

    http://www.theava.com/04/0218-chapela.html

    Open Letter from World Scientists to All Governments
    Concerning Genetically Modified Organisms
    http://www.i-sis.org.uk/list.php

  31. Sõnastus jäi veidi ebaselge. Tahtsin öelda, et protsess mida tööstus kasutab on äärmiselt ebatäpne, nii et täppisaretusest on küll asi kaugel. Pigem on tegemist teatud vene-rulett tüüpi protsessiga.

    Lugege näiteks Trespass artiklit mis WorldWatch Institute ajakirjas ilmus kui tahate veidi ajalugu ja tausta teada – viide PDF’le on Greengate Wikis üleval:
    http://wiki.greengate.ee/index.php/GMOd

  32. Põnev. Ma jõudsin ka nüüd kõik läbi loetud. Ise oman suhtumist, et sureme me lõpuks nagunii ja ilmselt pigem autoavarii või lennuõnnetuse või passiivse suitsetamise tagajärjel kui GMO-de tõttu. Nii et enda pärast ma ei muretse, pigem teeb murelikuks see, kuidas muundatud organismid looduses käituvad. On ju nii palju näiteid sellest, kuidas inimesed on loodusliku tasakaalu oma teadmatusega ühele või teisele poole kallutanud. Näiteks tuulekaer, mida hakati loomasöödaks kasvatama, aga mis nüüd igal pool rõõmsalt toidukaera ja muud teravilja reostab (seda ma tean, sest käisin ise kunagi põldudelt tuulekaera korjamas). Või karuputk, mis on mürgine (oli vist karuputk) ja mida ka kunagi loomasöödaks kasvatati. Suur osa Eestist ju kannatab selle all. Või küülikud Austraalias või ameerika naarist Euroopas jne. Ja seda ma usun ka, et Ameerika suurkorporatsioonid on pigem kasumit püüdmas kui asju korralikult tegemas ehk siis mure sõltumatute uuringute puudumise üle on õigustatud…Areng või mitte, aga kõike tuleb teha mõistusega, mitte nii et dollari märgid ringlevad silmis. Ma enam ei mäleta, mis nõksuga need ameeriklased oma GMO-d Euroopasse said, aga nad vist ähvardasid kedagi kohtu vms (võin vabalt eksida, kuna ma ei mäleta enam, aga kunagi märkasin üht artiklit teemal)…Vot selline asjaajamine.

  33. Uusi vastuseid küsimusele “Kas teie isiklikult kasuta(ksi)te geneetiliselt muundatud toiduaineid?

    Ruth Mikelsaar, meditsiinidoktor, meditsiinigeneetik:

    “Üldiselt olen ma geneetiliselt muundatud toiduainete kui geenitehnoloogia arengu pooldaja. Kui aga suvel tulevad müügile näiteks maasikad, millel ei ole võib olla lõhna ega head maitset, siis eelistan looduslikke.”

    Mai Maser, toiduteadlane:

    “Kui mul on erinevaid valikuid, siis ma ei sööks GMO toitu. Kui seda pole, siis söön ja ei põe eriti. Kuid lastele ma ei annaks ja kuna kaugtoime ei ole teada, siis tulevikule mõeldes ma ei ole geneetiliselt muundatud toiduainete poolt.
    Iga kiiresti arenev organism on tundlik. Meil ei ole täna teada, kuidas sellised taimed ja nende seemned mõjutavad linde, kes on sama õrnad kui lapsedki. ja kui ei tea, siis ei ole õige riskida. Loodus on omavahel tihedasti seotud. Me kipume rohkem hävitama kui hoidma.”

    Doktor Adik Levin:

    “Mina isiklikult praegu ega ka tulevikus ei tarbiks geneetiliselt muundatud toiduaineid!”


    Mart Viikmaa, Tartu Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituut:

    “Teisiti sureksin nälga, sest ma pole agar korilane ega osav kütt.
    Mina bioloogi ja geneetikuna tean, et kõik meie peamised toiduallikad —
    kultuurtaimed ja koduloomad — on geneetiliselt muundatud aretuse käigus.
    Kodusiga pole geneetiliselt see, mis oli tema looduslik eellane metssiga.
    Sellist kartulit, mida me sööme, loodusest ei leia — see on geneetiliselt
    hoopis midagi muud.”

  34. Üldiselt ma kalageene ei karda, kas süües neid sütel grillitud forelli või maasikate kaudu. Ei karda ka ka lambageene, kui söön talleliha. Kardetavasti ei ole võimalik teise liigi geene süües neid endale külge saada. Vastupidine uskumus pärineb pigem meie ajaloost, kui usuti et vaenlase südant või aju süües omandatakse tema võimeid. Selle tagajärjel hakkas näiteks Paapuas hakkas nii levima haigus nimega “kuru” ehk hullulehmatõbi ja dokumenteeriti seda juba sajandi alguses (ilmselt sellepärast, et mujal maailmas matustel enam kadunukese ajusid ei söödud). Lühidalt öeldes loodeti, et surnu ajusid süües hüppab sööjale külge ka lahkunu head omadused (loed geenid), aga kahjuks olid hoopis salakavalad proteiinid need, mis oma tihutööd tegid.

  35. Ja veel vastuseid,
    küsimus oli: kas teie isiklikult tarbi(ksi)te GMO toiduaineid?

    Kalevi Kull, biosemiootika dotsent:
    Ei. Sest nende kasvatamine hävitab elurikkust. GMOde põllud loovad suurtel aladel kõige liigivaesemaid maamaastikke kogu põllunduse ajaloos. Süües looduslikumat sööki on kõik rõõmsamad.

    Eesti Maaülikooli vanemteadur Viive Rosenberg:
    Selles küsimuses on üsna raske erapooletuks jääda.
    Kindlasti ei soovi ma tarbida sõna otseses mõttes geneetiliselt muundatud toiduaineid, sest ei näe mingit põhjust, miks peaksime seda tegema. Tervise seisukohalt saab üha rohkem selgeks, kui vajalik on lähikonnas kasvatatud võimalikult naturaalne toit. Kuna meil Eestis on ju toidu ületootmine, siis seda enam peaksime rõhku panema kvaliteetsemale toidule. Sageli kvaliteet kannatab kvantiteedi tõttu. Näiteks olen kindel, et 6000 liitrit aastas lüpsnud lehma piim on kvaliteetsem toit kui 16 000 liitrit aastas lüpsnud lehma piim.
    Kuna aga toidu tootmine ja töötlemine on suur äri, siis suurema kasumi saamise eesmärgil eelistatakse suuremat toodangut. Organism, kes toodab on ikka põhiolemuselt sama ja hirmsuur toodang tuleb kvaliteedi arvelt. Näen selles küsimuses ka tõsist sotsiaalmajanduslikku probleemi.

    Maarike Harro, MD, PhD, Tervise Arengu Instituudi direktor:
    Kuigi ma ei ole GMOde tulihingeline pooldaja, oleksin arvatavasti nõus
    mõnda GMOd aegajalt ja väikses koguses tarvitama.

    Prof. Anne Luik, EPMÜ Taimekaitseinstituudi juhataja:

    Kasutan eelistatult mitmekesist mahetoitu, sest see on GMO ja sünteetiliste agrokemikaalide jääkide vaba.
    Arvestades, et viimase viiekümne aasta jooksul on inimtoitu tulnud organismi jaoks väga palju uusi ühendeid, mis on viinud allergiate jm varem suhteliselt haruldaste tervishäirete tekkele, arvan, et on äärmiselt oluline, et maailmas säiliksid piirkonnad, kus majandatakse võimalikult ökoloogiliselt ja toodetakse nn ökoloogiliselt puhast toitu, mille tarbimiseks inimorganism on hästi kohastunud. Taimekaitsjana näen praeguste laialdasemalt kasutust leidnud muundkultuuride puhul suurt ohtu tõrjevahenditele resistentsete umbrohtude ja toksiiniresistentsete kahjurite kujunemises ning kahjustajaid reguleerivate looduslike vaenlaste olulises allasurumises. Viimane on seotud põllumajanduskoosluste bioloogilise mitmekesisuse kahanemisega muundkultuuride kasvatamisel. Inimkonna käsutuses on eri kultuuride puhul väga suur valik nn tavasorte, mis on saadud liigile omasel pärilikkuseainel, paraku kahjuks põllumajanduse industrialiseerimisega aga unustusse vajunud.
    Muundsortide tegemisel ei viida ju taime mitte üksnes kindlat tunnust kandev geen, vaid lisaks ka muud võõrast pärikkusainet, nt antibiootikumile resistentne märgistaja, mis aitab sisestavat geeni ära tunda ja pärilikkuse kandja, mis lülitab sisestatava materjali uues organismis tööle. Kogu see kunstkompleks aga ei jää ju paigale vaid hakkab looduses erinevate organismide vahel rändama ning nendes olevat pärilikkuseinfot ning selle läbi nende elutegevust mõjutama. Milliseid ökoloogilisi probleeme see kaasa toob???
    Nn Mitshuurinlus uuel tasemel võib looduses olulisi muutusi põhjustada, tuues inimkonnale kaasa rohkem katsumusi kui loodetud tulu.

    Doktor Adik Levin:

    “Mina isiklikult praegu ega ka tulevikus ei tarbiks geneetiliselt muundatud toiduaineid!
    Kõigile tuntud Maltuse teooria kinnitas meile, et sõjad on paratamatud. Inimkond peab ennast ise hävitama, kuna ei ole võimalik ära toita kõiki maakeral elavaid inimesi. Tsiviliseeritud maailm aga leidis esiteks väljapääsu konservantide ja igasuguste muude säilitusainete kasutamisele võtmise näol. Sai võimalikuks säilitada toite mitte aastaks vaid ka aastateks ja toimetada produkte maailma igasse nurka, et päästa inimesi näljasurmast. Hind, mida inimkond on maksnud säilitusainete kasutusele võtmisega on aga olnud selline, et tunduvalt on langenud sellise toidu kvaliteet ja see aksioom on leidnud kinnitust teaduslike uuringute näol.
    Tsiviliseeritud maailma teiseks leiutiseks toiduhulga suurendamine näol on geneetiliselt muundatud toiduainete kasutusele võtmine. Seda probleemi on veel väga vähe uuritud. Teaduslikult on ära põhjendatud allergiliste haiguste plahvatuslikku suurenemist. Arvan, et palju tõsisemad probleemid on veel uurimise staadiumis, sellepärast ei ole ma kasutanud ja ei kasuta ka praegu geneetiliselt muundatud toiduaineid. Arvan, et tõsisem diskussioon on veel ees.”

  36. Põhjus miks ameerika suurfirmad neid propageerivad on autoritasud. Terminaator tüüpi kultuurid on muudetud nii et nad on saagikad ja vastupidavad aga saak on idanemisvõimetu. Kultuuri kasvataja ostab iga kevade uue seemne. Kaudne monopol, mis dikteerib mida rahvas sööb ja mis hinnaga. Kasvatajad tehakse suurfirmast sõltuvaks ja kui on hea moment võtab suurfirma kasvataja vara üle. Kergem variant toimub praegu Eestiski, kus osavalt mängides võtab soome kontsern tootjate vara üle. Minu teada on ameerikas kohtuprotsessid kus talunikke süüdistatakse piraatluses. Kontsern leiab, põllumehe maa pealt, enda GMO ja nõuab autoritasusid kuigi seal põllul pole kunagi GMO seemet kasutatud Talunik ei suuda kohtus suurfirma vastu edukalt võidelda, sest rahalised võimalused on erinevad. Kuigi loogiline oleks kohtusse anda firma reostuse eest.
    GMO propageerijate väide nagu sellega laheneks näljahäda on naeruväärne.

  37. Paraku ei pääse me GMO st ei üle ega ümber ka siin Eestis. Siin on räägitud küll tomatitest , maasikatest ja maisist, kuid kõige olulisem GMO maailmas on ju soja, mida tänasel päeval ei pidavatki muul kujul olema , kui vaid GMO- variant. Sojat sööme aga me siin Eestis tahtmatult sisse paljude toitudega (vorstid, “tervislikud” sojajoogid , sojakohupiim jpt). Tahame või mitte, aga arvan, et alternatiiv globaalses mõttes on lihtsalt nälga surra….
    Olin paar aastat tagasi Ameerikas ühe põllumajandustegelaste grupi koosseisus. Loomulikult läks seal kohalikega jutt GMO-peale. Kohalikud põllumajandusspetsialistid väitsid, et Monsanto kulutas enamus aega ja raha mitte selle peale, kuidas muuta mais glüfosaadikindlaks, vaid hoopis selle peale, kuidas see mutatsioon ei kanduks edasi järgmisele taimepõlvkonnale . Ehk siis kuidas teha geneetiliselt nii, et tootja peaks igal aastal ostma Monsantolt nii uue seemne kui ka tünnitäie glüfosaati (Roundup). Aga see neil õnnestus, ning see on maailma mastaabis miljardibisnes , ning käib edasi meie tahtest sõltumatult.

  38. Kas tõesti pole GMO vaba soja? Ma ise ostan kogu aeg “certified organic”, see peaks vist olema veel see rariteet, jäänuk, GM vaba. Aga jah, saan aru, mis sa mõtled ja ise kipun ka viimasel ajal sinna paati – kõige hullem on just see majanduslik manipuleerimine, mitte fakt iseenesest, et sööd natuke seda GMOd siinseal sisse.

  39. Selline oli kohalike põllumajandustegelaste väide, arvan et see käis Ameerika kohta. Täna põgusal googeldamisel ma sellele faktile kinnitust ei leidnud. Küll aga leidsin huvitava info – Ameerikas GMO – maisi ja GMO- soja seemnete aastane müük põllumeestele on 5 miljardit dollarit. Sellest 60 % laekub kahele firmale : Monsanto ja Pioneer Hi-Bred (Du Ponti tütarfirma). Seega on rahad selles äris väga suured….

  40. Täiesti huvitav on jälgida, kuidas vastavad küsimusele erinevalt toiduteadlased, kes geneetikast ilmselt eriti palju ei jaga – ei ole õpetatud, ja bioloogid-geneetikud, kes asjaga palju rohkem kursis on 😛

  41. ONLINE – DRUGSTORE!
    PRICES of ALL MEDICINES!

    FIND THAT NECESSARY…
    VIAGRA, CIALIS, PHENTERMINE, SOMA… and other pills!

    Welcome please: pills-prices.blogspot.com

    NEW INFORMATION ABOUT PAYDAY LOANS!

    Welcome please: payday-d-loans.blogspot.com

    GOOD LUCK!

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar