KAS LAPSE SAAMINE ON VASTUTUSTUNDETU?

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Loen seda saadetu kirja ja tunnen end kuidagi tühisena. Ma ei ole kunagi nii globaalselt mõelnud. Mis puutus sellesse kas saada laps või ei, siis mul ei olnud ühtegi sellist globaalset põhjus nagu kirja kirjutajal. Ma isegi ei kõhelnud seetõttu, et tol hetkel olime rahatud tudengid. Mu soov saada last oli nii suur, et selliseid küsimusi lihtsalt ei saanud tekkida. Kui ma nüüd, aastaid hiljem midagi kahetsen, siis oma hilisemat teadlikku käitumist, et enne järgmist last ei sünnita, kui kool on läbi, töökoht olemas. Kõik need tol hetkel hädavajalikud asjad on nii kergesti saavutatavad, aga õde-venda mu lapsel pole ja sellest on mul siiralt kahju, et mu lapselt on võetud võimalus kasvada koos õe või vennaga.
    Küll olen end aeg-ajalt tabanud mõttelt, et mis saab mu lapsest siis, kui mind ei ole. Kes tal silma peal hoiab ja aitab. Aga kuna üheks mu sooviks on olla mummulise põllega pannkoogivanaema, siis loodan, et lahendust minu sellele murele ei tule niipea.

    Ma ei tea kes, aga üks tark olla öelnud, maailm on ohtlik paik elamiseks. On alati olnud ja on ka tulevikus, sellest teadmisest olen ma ka lähtunud. Pealegi kui arvestada maakera ajalugu ja inimkonna osa selle ajaloos, siis tuleb tõdeda, et globaalses mastaabis on inimesed eikeegid.

  2. Maailm ei ole minu jaoks hirmus ja kole koht, ja see meie maapeal elamine on ju vaid uks osa meie eksistensist. Uks laps mul on ja loodetavasti ei jaa ta ainukeseks. Kristlasena usun, et koik on kontrolli all, kuigi meie pisikesed ‘eikeegid’ vaatame asjale oma vaikeste silmadega ja mingit korda voi susteemi ei nae. Epp utles oieti, et igal polvkonnal on omad mured ja ma ei arva, et jargmised polvkonnad nii kohutavalt rohkem ‘kannatavad’ kui need kes enne meid on olnud/elanud. Asjad arenevad, muutuvad… mina maailmamuutjaks ei purgi, I can only change the world by changing myself.

  3. Mina olen peale lapse saamist muretsenud eelkõige teemadel, et maailm on üks jube ning kuri koht, oh kuidas nüüd paremini väljendudagi?…Ma ei ole pessimist ja elu on ilus aga ma ei taha, et mu laps kannataks, saaks haiget, sipleks ellujäämis-probleemides, mis eelnevad põlvkonnad on loonud… selle ees ma tunnen vastutust. Samas sooviks veel üht last ja võiks ju olla ehk kolmaski (bioloogiliselt vist ei jõuaks enam), sest eesti rahvaarv ju kokku kuivamas. Globaalselt mõeldes… nii Hiinas kui Indias on inimesi rohkem kui miljard… et emakese maa kannatusi natuke leevendada, võiks osad neist siia ja mujalegi tulla ja ma ei pea silmas, et koristajateks või musta töö tegijateks… nagu viimased sündmused kinnitavad, tekivad sellest vaid lisapinged aga kus on kultuuride valmisolek, tolerants…kas see tekib (või jääb tekkimata) kui katastroof juba käes?

  4. Hmm, lugesin seda kirja algust ja tahtsin kohe lisada, et jaah, ja siis tuleb veel linnugripp…
    Jube häiriv oli see, et ETV pani laupäeval esimeseks uudiseks selle, et linnugripp on JUBA Bulgaarias… Ausalt öeldes, esimene mõte oli see, et sooh, nüüd on siis Ameerika meile jõudnud.
    Teine mõte oli see, et aga võibolla tõesti on see mingi märk, et me oleme linnugrippi alahinnanud?! Ja et pandeemia pidavat olema juba 2 mutatsiooni kaugusel?!!!
    Ja kolmas mõte oli see, et kuidas tabatakse ära, et nii, nüüd ongi pandeemia käes ja millal saab kohustuslikuks respiraatori kandmine? Kas ETV-s hakatakse ka uudiseid edastama, respiraator ees? Sest kõik inimesed ei saa ju jääda koju linnugripipandeemia lõppu ootama…
    Ja selle kirja valguses tahaks veel öelda, et inimkonna esimene ülesanne on siiski enda taastootmine, tahame seda või mitte. Vastasel juhul võiks tõesti kohe eksistentsist loobuda, tuleviku kartuses. Me ei saa oma laste eest otsustada, mis neile on hea või halb. Tulevastel põlvedel on õigus elule.
    Lapsed on elu õied, ja sellest saab aru ainult see inimene, kel endal on lapsed. Need, kel endil pole lapsi, jagunevad kaheks, need, kes meditsiinilistel põhjustel lapsi ei saa ega pole ka lapsendanud /sest kui inimene on lapse lapsendanud, on ta minu silmis lapsevanem/, või siis pole leidnud partnerit, kellega lapsi saada ja need, kes teadlikult ise on otsustanud mitte lapsi saada ja siis põhjendavad seda pidevalt. Põhjendusena ei ütle neist keegi, et ma ei viitsinud lapsi saada-kasvatada.

  5. Mulle tundub alati, et inimesed, kes sellist juttu räägivad on isekad ja ennasttäis. Inimene tahab võtta oma vastutusele asju, millest tal jõud üle ei käi ja mis ei ole tema pädevuses. Iga kingsepp jäägu teadagi kuhu. Inimesed tehku sugu ja püüdku paremaks saada, mitte ärgu upitagu end jumala asemele/kõrvale.
    Tahtsin veel küsida, et kas sa epppppp matsid täiesti maha kõik mõtted foorumi osas? Klikkisin siin viidatud foorumid läbi – no seal ei olnud küll midagi bookmarksi panna. Selliseid on tõesti palju, aga kui neid nii harva täiendatakse, siis vajuvad nad unustuse hõlma. Äkki heietad edasi seda ideed? Sul käib siin ikka palju väga erinevaid inimesi iga päev.

  6. Mõnes mõttes seadis inimene end jumala asemele siis, kui leiutati-avastati antibiootikumid.
    Ja küsimus oma paljunemise kontrollimises on nüüd lihtsalt selle protsessi järelnähtus, IMHO.

    Ma ei ole foorumi ideed maha matnud. Kirjutan sellest lähipäevil uuesti ja küsin, kas keegi oleks nõus hakkama kaasmoderaatoriks.

  7. Minu lapsel on raske liigesehaigus ja ilma uuemate ravimiteta ta varsti kindlasti ei liiguks. Nüüd aga jookseb ta ja see haigus on peamiselt meie mure. Tore, et keegi selles vallas end jumala asemele seadnud on. Mulle tundub, et ühiskonna arengu teema (progressi poolt ja vastu) on nii kõike hõlmav ja eripalgeline, et enamik meist, kes me kirjutame kahe käega alla selle teema ühele küljele, et ta mõeldagi teisest küljest. Kindlasti ei anna midagi paljunemise kontrolli alla saamises siin Euroopas oma teise lapse sünnitamata jätmine, kui ometi kummitab meid totaalne ühiskonna vananemine.

  8. Inimesi sunnib lapsi saama mingi ürgne tung, midagi sarnast enesealalhoiuinstinktile. Õhtumaades on see küll pärsitud (mida kõrgem on heaolu tase, seda vähem saadakse lapsi — kas pole paradoksaalne?). Kui mõelda ratsionaalselt — miks võtavad inimesed vabatahtlikult endale kohustuse ohverdada lõputult vaba aega, raha, und, tervist jms, et mingi piriseva jõnglase eest hoolitseda? Selle asemel saaks ju lõputult tegeleda hobidega, õppida, karjääri teha, elu nautida. Kuid õnneks jõuab enam-vähem iga naine (ka need, kes muidu ei torma imikuid nähes neile kohe pluti-pluti tegema) varem või hiljem äratundmisele, et täiusliku eluõnne juurde kuulub ka laps. Igatahes mul on kahju naistest, kes emakssaamist ja emaksolemist kunagi ei koge.
    Tahan öelda, et lastesaamise soov käib lihtsalt inimloomuse juurde (ja jumal tänatud, et see nii on). Globaalselt mõeldes tekib tõesti kohati hirm igasuguste keskkonnaalaste ja poliitiliste arengute pärast, aga tuleks siiski optimistiks jääda, leian. Minu meelest oleks kurb, kui inimene, kellel on kõik isiklikud eeldused lapse saamiseks olemas (sisemine valmisolek, materiaalne kindlustatus — või ütleme laiemalt: turvaline jalgealune –, sobiv partner jms), jätaks ettevõtmise katki, kuna muretseb meie maailma tuleviku pärast. Võib-olla olen ma naaivne jaanalind?

  9. Inimkond kui kasvaja? Eriti keskkonnateadlikult mõtlev kodanik peaks siis mitte ainult ise lastest loobuma, vaid proovima kogu meie tsivilisatsioonile otsa peale teha. Seega KÕIGE keskkondlikum käitumine oleks saada poliitikuks ja alustada tuumasõda. On nii?

    Tegelt läheb asi ikka selle peale välja, et kas inimkonnal on mingi eesmärk ja kui, siis mis see on. Kas me peame emakese Maa loodusega sõbralikult koos elama? Aga äkki tuleks hoopis Maakera ressursid kiiresti ära kasutada ja siis ülejäänd Universumisse edasi laieneda? Või peaks end ebaõnnestund eksperimendiks kuulutama ja tõesti tuumatalvega lõpetama? Või ei tee me midagi ja vindume demograafia- ja muudes katastroofides edasi? Kas lõputu õudus või õudne lõpp?

    Üksikisiku kui looma seisukohalt on valik muidugi selge. Peab ellu jääma, paljunema ja oma järglastele SUHTELISELT head paljunemistingimused looma. Lastesaamise tung on meil geneetiliselt sees, seda on looduse poolt vajalik, paljuneda mitteviitsiv liik sureks välja. Enda lastele paremate tingimuste loomine tähendab muideks aktiivset tarbimist – looma puhul nt võimalikult suure karja- või jahimaa hõivamist, inimese puhul kallist haridust, suurt tutvusringkonda ja enda kui liidri positsiooni rõhutamist.

    Liidri positsiooni näitab aga tarbimine. Suguharu pealikul on kõige paremad loomanahad ja pandavamad naised, pangadirektoril kõige kallim auto ja ülikond ja golfivarustus. Üksikindiviidi seisukohalt on tema isikliku tarbimise piiramine alati rumal mõte, kõikide teiste (konkurentide) tarbimise piiramine aga hea ja kasulik. Seepärast ei saa säästlik käitumine olla üldlevinud, et see ei ole inimese kui looma seisukohalt arukas valik. Kui kunagi peaks inimkond jõudma sellisele teadlikkuse tasemele, et me hakkame otsuseid tegema meie kui liigi terviku seisukohast lähtudes, siis … aga sinna me muidugi ei jõua, enne on ots käes. Või jõuame enne teistele tähtedele välja?

  10. Triinule: Ma loodan, et sa saad aru, et mu jutt inimkonna paljunemise piiramisest oli täiesti makrotasandil (ja see ON üks suuremaid globaalprobleeme). Mis puudutab ühe pisikese lapse haigust, siis täname õnne, et meil rohud on.

    Ning ma pole progressi vastu. Lihtsalt tundub, et see progress on olnud tasakaalust väljas – arenenud on haiguste kontroll ja igasugused toredad vidinad ja võimalused, mida tarbida. Aga teadlikkus ja vastutustunne ei ole suurt arenenud ja on ikka keskaja tasemel. (Teadlikkuse all mõtlen niisiis nii tarbimise kui paljunemise mõistlikku piiramist.)

    Kaur: sa oskad vindi veel päris suurejooneliselt üle keerata, kui mina küsin kas enesetapp võiks olla keskkonnasõbralik tegu, siis sina küsid, kas inimkonna tapp võiks olla keskkonnasõbralik tegu 😉

    Jään enda juurde: kõige tähtsam on leida tasakaal.
    Ja kui inimkond ise seda tasakaalu ei leia, küllap siis loodus varsti aitab.

    Aga seda ma ei usu, et me lähiajal tähtede peale jõuaks, sest maakeral tekkinud probleemid on nii paljuhõlmavad.
    Üks mu lemmikraamatuid on Asimovi “Igaviku lõpp”, seal on murdepunkt inimeste ajaloos: kas nad leiutavad tehnilise mooduse galaktikas lendamiseks või leiutavad nad tuumapommi.

    Muidugi, KUI me oleks selle esimese leiutanud, võibolla oleks siis lihtsalt galaktika tänaseks päevaks rohkem ära reostatud…

  11. kui ressursse on üle ja looduslikke arvukuse regulaatoreid (kiskjad, haigused) vähe, siis populatsiooni arvukus kasvab, kuni ressursid ammenduvad ja temast saab iseenese konkurent. elulainele järgneb ressursside ammendumine ja kollaps — rotid hakavad üksteist sööma ja hundid murdma. Inimene on õnnetu olend, sest on võimeline sellistel teemadel lisaks kõigele ka mõtisklema.

    Mõni inimene. Suurem osa inimkonnast tegelikult vist ei ole, nende käitumist määravad täies ulatuses instinktid. Samas on pigem just see osa inimkonnast veendunud, et on looduse kroon.

    Paljunemiseks ja paljunemisest (järglaste eest hoolitsemisest) hoidumiseks esineb hulgaliselt kahtlase väärtusega ajendeid (laps kui majanduslike võimaluste ahendaja, laps kui koduloom jne.) ja minule on küll täiesti mõistetav mure, mida võimalikud järeltulijad arvavad meie otsusest praegustes tingimustes järeltulijaid hankida.

    Aga ma pean ka ütlema, et kirjasaatja avaldatud mure seab ta minu kriteeriumite järele kõige paljunemisväärsemate isendite hulka.

  12. Epp, “Igaviku lõpus” oli autori vaatepunktist murdepunkt hoopis igaviku või tuumapommi leiutamine. Asimov eelistas tuumapommi, sest igavik lükkas edasi lennud galaktikasse — igaviklased reguleerisid häired aja koes välja, suurte õnnetustega koos ka suured avastused. Tulemuseks oli inimkonna hääbumine koduplaneedil, sest selleks ajaks, kui inimkond tähtedeni jõudis, olid konkureerivad tsivilisatsioonid need hõivanud. Tuumaenergia leiutanud tegelikkusel (Hiroshimat sisaldanud tegelikkusel), millega igavik viimaks asendati, oli aga lootust tähtedeni jõuda. Säärased olid Asimovi igatsused tolle raamatu kirjutamise aegu.

  13. …Eks ma pean selle raamatu üle lugema, sellest on ca 9 aastat. Mäletan eelkõige seda ülevat ahhaa-tunnet, mis raamatu lõpus mind valdas.

    Ma loodan ka, et kirja kirjutaja ikka ennast (ja siis ka oma mure ja maailmavalu) edasi paljundaks…

  14. Jah tõesti on paljunemine suur globaalne probleem, aga paraku ei jää meil üle muud kui seda globaalse kurbusega tõdeda. Nagu Kaur ütles, inimesed liigina ei suuda hakata teadlikult käituma. Kui üks väike % maailma rahvastikust tarbib mõistlikumalt, teeb vähem lapsi jne, siis me tegelikult ei kujuta ette, mis hakkab juhtuma. On ju näited ajaloost, kui inimesed on midagi mastaapset ette võtnud, et mis siis keskkonnaga juhtuma hakkab. No nt juba kulunud näide Hiina oma varblaste tapmise ja sündimise reguleerimisega. Jne, jne. Inimene on ja jääb kõigest inimeseks. Protsesside mõjutamine, eriti globaalsete protsesside mõjutamine, on väga ohtlik ja ettearvamatu ka kõige targemate “instituutide” jaoks.

  15. See siin on nii armsasti arutlet.

    Eriti see Back to the Future moment on lahe … Näen kuidas 80 aastane Marta istub seal peeruvalgel ja jutustab Epu lugulookesi. Kindlapeale sama huumori ja läbinägelikkusega nagu ta hiljuti lahkunud armas emagi. Ja tema jalege ees istuvate igatvärvi laste suud on lausa ammuli, sest on neile on uskumatu, et keegi oskab niimoodi ilma Powerpointita inimesi köita. Akna taga tibutab vaikselt happevihma ja Marta lõbus memmehääl voogab üle laste peade … Has anybody here ever heard of Estonia? ja kõik väikesed käekesed tõusevad kiiresti, sest siit tuleb kohe nende lemmiklugu.

  16. Tagasihoidlikul hinnangul kui me lahutame inimkonna praegu kasutusel olevast energiavarust selle mida pakuvad kaks kõige kasutatavamat fossiilkütust siis jätkub energiat (ja toitu mida fossilkütustest tehtud väetiste ja pestitsiidide abil kasvatatakse) suurusjärgus 3 miljardile inimesele.

    http://www.harpers.org/TheOilWeEat.html

    Kuidas selle numbrini jõutakse võib igaüks ise välja pakkuda. Selle valguses on Eesti rahvastiku vähenemine igati mõistlik suund.

    Loomulikult annab ettenägelikuse korras ka mõnusamaid stsenaariume valida. Kahjuks saabub toimimine sageli siis kui muud võimalused on ammendatud. Annaks taevas, et seekord toimiksime teisiti …

    http://www.energybulletin.net/

    http://www.kirikiri.ee/mot.php3?id_mot=45

  17. Eppppp February 13th, 2006 at 16:55

    Tasakaal ei ole kunagi saavutatav, see võib olla vaid ideaal. Tasakaaluna võiks mõista paljude (kõigi oluliste) funktsioonide üheaegset optimumi, mil ükski tegevus ei ületa minimaalse vajaliku piire, aga kõik vajalik toimib hästi (halvasti toimimine on kulukam kui hästitoimimine).

    Miks see pole saavutatav? Sellepärast, et see muutub pidevalt ajas, et see on sõltuv ka olemasolevatest funktsioonide väärtustest. Tasakaalu saavutamine on aja eitamine. See ei saa olla eesmärk; eesmärk võib olla tasakaalu poole püüdlemine. Igavesti saab seda teha. Tasakaalu saavutamine on kujuteldav vaid viimsel hetkel enne siitilmast lahkumist, mis on ju just seesama aja peatumine. Kui see lahkumine on rahus ja leppimises, vist siis on tasakaal. Umbes midagi budismi kõrgeimate tasemetega võrreldavat.

  18. Koera tsiteerides: Inimene on õnnetu olend, sest on võimeline sellistel teemadel lisaks kõigele ka mõtisklema.
    Aga Kauri mõtteid järgides olid Hitler ja Stalin siis õiged mehed – “ökomehed”.
    Aga minu mitte väga tagasihoidlik arvamus on, et kui jätta sünnitamata üks endasugune keskkonnaga kooskõlas elav ja nupukas inimene, võib juhtuda, et katatroof sünnib just tema puudumise tõttu 😉 Eks need soojätkamise instiktid ole ikka jumala poolt antud. Igatahes pole ma kuulnud, et kirik soovitaks jätta lapsed saamata.
    Aga need mõtete heietamised on jah sellised rohkem filosofeerimised ja viivad ikka välja sellele tulemusele millist ise kõige enam hindaks.

  19. Pingback-viide: free slot machine games
  20. Pingback-viide: business credit cards
  21. Pingback-viide: priceline
  22. Pingback-viide: valium
  23. Pingback-viide: soma online
  24. Pingback-viide: buy shoes
  25. Pingback-viide: buy shoes
  26. Pingback-viide: Juanna
  27. Pingback-viide: Alice
  28. Pingback-viide: free backgammon download
  29. Pingback-viide: phone ringtones samsung
  30. Pingback-viide: 0 card credit interest rate
  31. Pingback-viide: free lg ringtones verizon
  32. Pingback-viide: download verizon ringtones
  33. Pingback-viide: keypress motorola ringtones
  34. Pingback-viide: une régle du jeu poker
  35. Pingback-viide: mp3 ringtones verizon
  36. Pingback-viide: samsung ringtones download
  37. Pingback-viide: juegos de poker en español
  38. Pingback-viide: giochi flash poker
  39. Pingback-viide: giochi giochi online
  40. Pingback-viide: poker en linea gratis
  41. Pingback-viide: roulette russa
  42. Pingback-viide: 7 card stud gratuites
  43. Pingback-viide: online poker tricks
  44. Pingback-viide: vincere ai casino online
  45. Pingback-viide: des règles du texas holdem
  46. Pingback-viide: descarga gratis ruleta
  47. Pingback-viide: http www yachting casino
  48. Pingback-viide: www casino vacances fr
  49. Pingback-viide: tricher au poker en ligne
  50. Pingback-viide: jeux poker tour gratuites
  51. Pingback-viide: seven card stud gratis

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar