MONOLOOGE MEIE ÜMBERT

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. sokid lähevad euroopa liitu. need, kes teise maha jätavad. mingi rootsi mees olla kunagi teinud filmi sellest. filmi point oli küll euroopa liitu, või õigemini selle ühenduse asutusi ja allüksusi vist, tutvustada, aga kõik käis läbi selle, et sokid olid pärast pesus käimist üksikud ja paarilised läinud euroopa liitu. ja siis peremees läinud neid otsima ja kohtunud kõikide nende komisjonide, parlamendi, eesistujate jne-ga.

    ma tegelikult ise pole näinud, kusagilt kunagi lugesin sellest filmist. nii et võin mõnes detailis eksida. aga kindlasti mitte selles, et sokid lähevad euroopa liitu.

    PS äkki kapp sai liivapritsi hoopis, mitte liivapaberit? siis peaaegu juba võiks öelda, et liivatati – kui mul kodus kivisein liivapritsiga üle lasti, oli küll korteris rohkem liiva kui mõnel lapsel liivakastis.

  2. Ei, see kapp sai ikka liivapaberit.
    Mul on viimasel ajal tunne, et mu keel on hakanud oma voolusängis ujuma… Paar postitust tagasi kasutasin sõna “kloriin” (eesti keeles on “kloor”) ja nüüd siis “liivatama”, kui peab olema “lihvima”. Need on mõlemad sõnad, mida ma Eestis elades ei kasutanud ja siin hakkasin neid oma pea sees kasutama, võttes toortõlked inglise keelest.

  3. teine keelenõuanne: chlorine peaks minu teada maakeeli lihtsalt kloor olema. sul ämm mingis loos valas igale poole kloriini kogu aeg…

  4. Päris kindlasti ei ole Epu ega Christine kodus päris kloori, tegu on ikka mingi suvalise majapidamiskeemiaga, mida toimeaine järgi klooriga seostatakse (umbes nagu linnukeelevorst, 1 hobune ja 1 linnukeel). Ses mõttes on savi, kas ütled kloor, kloriin või midagi muud. Kloor ise on gaas, mitte vedelik, seda ei saagi kuhugi valada 🙂

    Aga muidu tulevad need anglitsismid ka siia Eestisse kätte. Tehnilise kõnepruugiga inimeste seas levib kena sõna “titaanium”. Meie õppisime koolis küll, et on keemiline element TITAAN, aga titaanium on ju palju parem, eks. (Ja ka titaaniumi nime all räägitakse enamasti rauasulameist, kus tibake titaani sees…)

  5. Kuhu kaovad sokid? Pratchett kirjutas, et igas majapidamises elab selline tegelane nagu Eater of Socks. Minu ettekujutuses on ta natuke roti moodi, aga tal on kampsun seljas 😉

  6. aga tegelikult ka – mida teha üksikute sokkidega? ma võin ausalt tunnistada, et mul on lausa 2 sokisahtlit… vanasti oli sorteerimine, et kingade ja muude jalanõudega käivate sokkide sahtlit… nüüdseks on kujunenud nii, et on sahtel kus on kantavad sokid ja teises on need mis on kas paarilise kaotanud või muud sarnast… üldnimetusega mittekantavad… või siis vaid kui vaja ühekordselt musta töö tegemiseks sokke…
    aga mida nendega teha? üksikuid, auklikke jne ju kuskile kaltsukasse või punasesse risti ei vii… lihtsalt prügikasti? no see on alati “võimalus” aga… mida peaks meesterahvas tegema enam mitte kasutatavate sokkidega?

  7. Väga armsalt ja vaimukalt kirjutatud 😀 . Tuleb kohe tahtmine neid sopahoolikuid ameeriklasi kaema minna, sest mul, kes ma olen keskonnahoolikute peres üles kasvand, on ikka väga imelik lugeda peeglite ja vaipade ja kõige muu tänavale viimisest ning kõige klooriga üle kastmisest. Eriti jube oli see pilt, mis oli msn blogis üleval, kus oli pool tuba jõulude ajal kinke täis…
    Prrrrr….

  8. Üksikud sokid tekivad sellise tegelase nagu Sock Monster tegutsemise tagaj2rjel. Mõnes majas pole oma kohalikku Sock Monster-it ja kõik sokid on alati paaris, meie maja kahjuks nii õnnelik ei ole. Üksikud sokid tulevad kasutusse siis, kui koer oma käpa kusagil katki on astunud. Kinniteipimist oleme proovinud (tegu on tõepoolest kleepuva sidemega, mida loomadel haavade sidumiseks kasutatakse) ning see ei aita. Teip + sokk + teine kiht tavalist teipi aitab kyll. Ja et meie elu lihtsamaks teha saab koer jalga neli sokki – seda isegi juhul, kui vaid yks käpp katki on. Nelja sokki on raskem maha kiskuda kui yhte ning peale mõningaid ponnistusi jätab ta need sokid rahule.
    Chlorine on siiski midagi muud kui kloor – seda on siin nii vedelal kujul pesu pesemise jaoks kui spray/paberrätikute kujul muuks tarbeks.

  9. Bleach on ilmselt see kloriin, kloor voi mis iganes. laialt kasutatav valgendus/puhastusvahend siin. praegu pudeli pealt loen et koostis on 5.25% Sodium Hypochlorite ja 94.75% other ingredients. kes on tark ja soodium hypokloriidi maakeelde paneb :). seega mingi klooriline ta igatahes on.

  10. Justini ema lemmiktöövahend on Clorox ja seal on sees seesama Sodium Hypochlorite.

    NjaH üksikute sokkide probleemile pakuks kaks lahendust:
    1) Koli uude kohta ja pese oma uue pesa pindasid, kuni sokid viledaks kuluvad ja pole kahju neid ära visata,
    2) Siinsamas blogosfääris on mitmed nobenäpud (Elsa, Vardamoor, Kajakapesa, Pille-Riin jt), võiksid nende uksele koputada ja küsida, kas keegi ei võtaks vaevaks teha kaltsukogumise ja kaltsuvaipade tegemise kampaania.
    Olen kunagi õrnas eas kaltsuvaipade gtegemisega kokku puutunud ja võibolla nad peavad sokke liiga väikesteks ühikuteks… Põhimõtteliselt tuleb see kalts spiraalikujuliselt ribadeks lõigata ja siis omavahel kokku sõlmida. Nii et sõlmi tuleks palju, aga see-eest on sokid vaiba jaoks hea vastupidav materjal… ja kas poleks kena saatus neile 😉

  11. hihihi, sa ära seda rohelisse portaali kirjuta aga kokkuvõttes siis: kui teil tekib kodus vanu riideid, mida kanda ei saa ja ära visata ei raatsi, siis vahetage elukohta.
    😀

  12. Ja mis sa nendega siis teed, see on küsimus.
    Loodetavasti leiavad need ebavajalikud asjad kuidagi – kasvõi prügikasti kõrvale ootele pandud kotis – uue omaniku, kasutusvõimaluse.

  13. Korralikud kasutatud riided ja muud kraami saab vähemalt Eestis “heategevusse” anda. Ma ei tea nende heategijate tausta – näiteks Perekoolis laialt promotud on maailmamastaabiga petiste kamp, jne, miski siin maailmas ei ole kuritegevusest puutumata -, aga vähemalt on lootus, et nad satuvad lõpuks tõesti abivajajatele.

    Raamatud – SOS lastekodudele või sõjaväele (nood koguvad vist ka sõduriraamatukogude jaoks raamatuid).

    Kindlasti on ka Ameerikas selliseid heategevuslikke kogujaid?

  14. eelmisest postist jäi välja… HUMANA on siis see petiste kamp… Ilmselt maailma kõige suurem ja kõige hämarama taustaga rahvusvaheline “abiorganisatsioon”.

  15. Eestist minema kolides sai k6ik, mis v2hegi kasutatav oli, Päästearmeele annetatud. Tulid ise kohale ja vedasid terve korterit2ie kraami minema. Loodetavasti sai keegi endale sellest hunnkust midagi kasulikku.

  16. epp, selle dushisegisti v6id vabalt poodi tagasi viia kui sa t6endada suudad, et selle just konkreetsest poest ostsid. J2rele proovitud ja t99tab:)

  17. Mis puutub USAs elades kaupade poodi tagastamisse siis mu vennanaine kes töötas aastaid Nordstromis räägib, et neil oli käsk naeratades tagasi võtta kõik mis toodi ja raha ka ilma tshekita vaidlemata välja maksta, isegi siis, kui oli selge, et inimene üritab tagastada mujal ostetud või kantud asju. Ja, et ta nägi seda mitmel korral. Me naersime, et võiks proovida kui kõvad nad seal Nordstromis oma keep smiling poliitikada on ja üritada neile kulunud Zaparozhetsi kumme naiste pesuosakonda tagastada. Aga ta tuli sealt enne ära ja me ei leidnud vanu vene autokumme siitkandist.

  18. Sokkidest.
    Üks tuttav, kellel on kodus kasvatada mees ja kaks täiskasvanud poega (= ilmatupalju meeste sokke) rääkis tõsimeeli, et tema viskab üksikud sokid alati pesumasinasse. Kuna sokid tavaliselt just pärast pesu kadunuks jäävad, siis on suur tõenäosus, et äkki pesumasinas leiavad uuesti paarilise üles 🙂

Arhiiv

Hiljutised kommentaarid

Sliding Sidebar