– Ma olen dushisegisti. Mu ümber on millegipärast – ärge küsige, miks – paks ja kõva koorik läbipaistvat plastikut. Selleks vist, et mind oleks poes parem üles riputada ja esitleda? Et on nagu kuidagi elegantsem?
Mu uus perenaine rapib seda plastikut noa ja kääridega juba tükk aega ja vannub tulist kurja. Siis käime koos naabrinaise juures küsimas, et ega mind kuidagi lihtsamalt lahti ei saa sellest plastikust. Ei saa – naised vannuvad kahekesti, kui õudne ja ebaturvaline see on, et asjade ümber sellised plastikust katted on valatud…
Lõpuks saan ma vangistusest vabaks ja perenaine hakkab mind vana dushisegisti kohale kruvima, tahame peremehele hea üllatuse teha…
Siis selgub, et ma ei sobigi.
Ja tagasi poodi mind ka viia ei saa, sest mu plastikkate on ju nüüd katki raiutud ja enam ma pole elegantne.
Perenaine loodab mulle Ebay oksjonilt 1 sendi eest uut omanikku leida, nii et kes teab, äkki ikkagi leian ka mina endale õige koha elus.
– Ma olen aknapesupudel. Aga ma ei ole mitte tavaline pudel, sest ma sattusin keskkonnahoolikute koju. Pärast seda, kui ma tühjaks sain, käisime perenaisega koos kolmes poes. “Kas teil müüakse Windexi refilli?” küsis perenaine ja igal pool vaadati meid nagu napakaid.
Lõpetasin ikkagi pudelipangis, aga vähemasti oli mul natuke lootust ja seiklusi…. Homme lähen ümbersulatamisele. Sest spray-pudeleid ju ikka sulatatakse ka ümber? Ärge hirmutage mind sellega, et mind homme lihtsalt maha maetakse.
– Ma olen sokk. Kuulun nende hulka, kelle partner on läinud ära igavestele jahimaadele – ärge küsige minult, kuhu, aga igal nädalal kaob siin majapidamises jäljetult üks sokk. Meid, allesjäänuid, on perenaine alles hoidnud.
“Äkki õmblen lapsukesele neist sokkidest sajajalgse?” rääkis ta vahel ja ma kujutasin juba vaimusilmas ette seda uut elu… Kes teab, võibolla õnnestuks isegi aastakümneteks veel orbiidile jääda ja lapsepõlvest pärit talismaniks muutuda…?
Aga ei, praegu läks teisiti. Mu uus karjäär on hoopis aknaraamide pesemine. Tundub, et perenaist on tabanud aknapesu-sõltuvus. Ta kakub järjest kõik aknad lahti ja peseb ära kõik, ka maja välisseina aknaraamid, vaata et küürime terve maja välisseina puhtaks. Siis käin pesumajas ära ja järgmisel päeval peseme jälle uusi aknaid…
Ma ikka veel natuke loodan, et pärast järjekordset pesumajas käimist võib minust ikkagi sajajalgne saada.
– Ma olen endine kapp. Tulevik on tume, erilist uue karjääri lootust pole ja ilmselt maetakse mind järgmisel nädalal maha.
Möödunud aasta oli mul ilus: uued mesinädalad, kui mu uus perenaine mind liivatas ja valgeks värvis.
Aga viimane nädal on olnud hirmus. Kõigepealt pidin päevade kaupa pealt kuulama naaklemist teemal “Millal sa kapi lahti kruvid?” – “Küll ma kruvin, mis sa muretsed!” Ja siis tuli see hirmus päev, kui perenaine õiendas “Näed, sa ei kruvinudki kappi lahti!” ja peremees õiendas: “Pole vajagi, saame ta niisama kolitud!”
Ja kuidas mind siis seal uues korteris ukse vahele kinni pressiti ja lükati, nii et mu hingede ümbert kõik katki pudenes…
Nüüd ma siis vedelen siin maja ees vihma sees ja ootan prügiautot. Eelmisel nädalal ei võetud mind isegi prügiauto peale ja ma põhjustasin veel ühe – loodetavasti viimase – tüli. Et kus siin tänaval siis ikka see õige suure prügi koht on?
ja ikkagi, eesti keeles mööblit ei liivatata, vaid lihvitakse. lihvimismasinaga või niisama liivapaberiga. liivatatakse talvel tänavaid.
sokid lähevad euroopa liitu. need, kes teise maha jätavad. mingi rootsi mees olla kunagi teinud filmi sellest. filmi point oli küll euroopa liitu, või õigemini selle ühenduse asutusi ja allüksusi vist, tutvustada, aga kõik käis läbi selle, et sokid olid pärast pesus käimist üksikud ja paarilised läinud euroopa liitu. ja siis peremees läinud neid otsima ja kohtunud kõikide nende komisjonide, parlamendi, eesistujate jne-ga.
ma tegelikult ise pole näinud, kusagilt kunagi lugesin sellest filmist. nii et võin mõnes detailis eksida. aga kindlasti mitte selles, et sokid lähevad euroopa liitu.
PS äkki kapp sai liivapritsi hoopis, mitte liivapaberit? siis peaaegu juba võiks öelda, et liivatati – kui mul kodus kivisein liivapritsiga üle lasti, oli küll korteris rohkem liiva kui mõnel lapsel liivakastis.
Ei, see kapp sai ikka liivapaberit.
Mul on viimasel ajal tunne, et mu keel on hakanud oma voolusängis ujuma… Paar postitust tagasi kasutasin sõna “kloriin” (eesti keeles on “kloor”) ja nüüd siis “liivatama”, kui peab olema “lihvima”. Need on mõlemad sõnad, mida ma Eestis elades ei kasutanud ja siin hakkasin neid oma pea sees kasutama, võttes toortõlked inglise keelest.
teine keelenõuanne: chlorine peaks minu teada maakeeli lihtsalt kloor olema. sul ämm mingis loos valas igale poole kloriini kogu aeg…
Päris kindlasti ei ole Epu ega Christine kodus päris kloori, tegu on ikka mingi suvalise majapidamiskeemiaga, mida toimeaine järgi klooriga seostatakse (umbes nagu linnukeelevorst, 1 hobune ja 1 linnukeel). Ses mõttes on savi, kas ütled kloor, kloriin või midagi muud. Kloor ise on gaas, mitte vedelik, seda ei saagi kuhugi valada 🙂
Aga muidu tulevad need anglitsismid ka siia Eestisse kätte. Tehnilise kõnepruugiga inimeste seas levib kena sõna “titaanium”. Meie õppisime koolis küll, et on keemiline element TITAAN, aga titaanium on ju palju parem, eks. (Ja ka titaaniumi nime all räägitakse enamasti rauasulameist, kus tibake titaani sees…)
Mind ei häiri sugugi ükski sõna, ma naudin stiili ja mõtet, lugu. Pühendades end norimisele jääb muu nauding saamata.
Kuhu kaovad sokid? Pratchett kirjutas, et igas majapidamises elab selline tegelane nagu Eater of Socks. Minu ettekujutuses on ta natuke roti moodi, aga tal on kampsun seljas 😉
aga tegelikult ka – mida teha üksikute sokkidega? ma võin ausalt tunnistada, et mul on lausa 2 sokisahtlit… vanasti oli sorteerimine, et kingade ja muude jalanõudega käivate sokkide sahtlit… nüüdseks on kujunenud nii, et on sahtel kus on kantavad sokid ja teises on need mis on kas paarilise kaotanud või muud sarnast… üldnimetusega mittekantavad… või siis vaid kui vaja ühekordselt musta töö tegemiseks sokke…
aga mida nendega teha? üksikuid, auklikke jne ju kuskile kaltsukasse või punasesse risti ei vii… lihtsalt prügikasti? no see on alati “võimalus” aga… mida peaks meesterahvas tegema enam mitte kasutatavate sokkidega?
Mõnus ja õdus seda lugeda. Lapsepõlv tuleb meelde millegipärast. Mingi pehme tunne.
Väga armsalt ja vaimukalt kirjutatud 😀 . Tuleb kohe tahtmine neid sopahoolikuid ameeriklasi kaema minna, sest mul, kes ma olen keskonnahoolikute peres üles kasvand, on ikka väga imelik lugeda peeglite ja vaipade ja kõige muu tänavale viimisest ning kõige klooriga üle kastmisest. Eriti jube oli see pilt, mis oli msn blogis üleval, kus oli pool tuba jõulude ajal kinke täis…
Prrrrr….
Üksikud sokid tekivad sellise tegelase nagu Sock Monster tegutsemise tagaj2rjel. Mõnes majas pole oma kohalikku Sock Monster-it ja kõik sokid on alati paaris, meie maja kahjuks nii õnnelik ei ole. Üksikud sokid tulevad kasutusse siis, kui koer oma käpa kusagil katki on astunud. Kinniteipimist oleme proovinud (tegu on tõepoolest kleepuva sidemega, mida loomadel haavade sidumiseks kasutatakse) ning see ei aita. Teip + sokk + teine kiht tavalist teipi aitab kyll. Ja et meie elu lihtsamaks teha saab koer jalga neli sokki – seda isegi juhul, kui vaid yks käpp katki on. Nelja sokki on raskem maha kiskuda kui yhte ning peale mõningaid ponnistusi jätab ta need sokid rahule.
Chlorine on siiski midagi muud kui kloor – seda on siin nii vedelal kujul pesu pesemise jaoks kui spray/paberrätikute kujul muuks tarbeks.
Bleach on ilmselt see kloriin, kloor voi mis iganes. laialt kasutatav valgendus/puhastusvahend siin. praegu pudeli pealt loen et koostis on 5.25% Sodium Hypochlorite ja 94.75% other ingredients. kes on tark ja soodium hypokloriidi maakeelde paneb :). seega mingi klooriline ta igatahes on.
Justini ema lemmiktöövahend on Clorox ja seal on sees seesama Sodium Hypochlorite.
NjaH üksikute sokkide probleemile pakuks kaks lahendust:
1) Koli uude kohta ja pese oma uue pesa pindasid, kuni sokid viledaks kuluvad ja pole kahju neid ära visata,
2) Siinsamas blogosfääris on mitmed nobenäpud (Elsa, Vardamoor, Kajakapesa, Pille-Riin jt), võiksid nende uksele koputada ja küsida, kas keegi ei võtaks vaevaks teha kaltsukogumise ja kaltsuvaipade tegemise kampaania.
Olen kunagi õrnas eas kaltsuvaipade gtegemisega kokku puutunud ja võibolla nad peavad sokke liiga väikesteks ühikuteks… Põhimõtteliselt tuleb see kalts spiraalikujuliselt ribadeks lõigata ja siis omavahel kokku sõlmida. Nii et sõlmi tuleks palju, aga see-eest on sokid vaiba jaoks hea vastupidav materjal… ja kas poleks kena saatus neile 😉
hihihi, sa ära seda rohelisse portaali kirjuta aga kokkuvõttes siis: kui teil tekib kodus vanu riideid, mida kanda ei saa ja ära visata ei raatsi, siis vahetage elukohta.
😀
Ja mis sa nendega siis teed, see on küsimus.
Loodetavasti leiavad need ebavajalikud asjad kuidagi – kasvõi prügikasti kõrvale ootele pandud kotis – uue omaniku, kasutusvõimaluse.
Sodium Hypochlorite, NaClO, on eesti keeles naatriumhüpoklorit, hüpokloorishappe HClO sool. (NaCl ehk naatriumkloriid on tavaline söögisool, mida me päevast päeva supi sisse puistame.) Pleegitaja ja universaalne kõigetapja; söövitav, seega loomulikult mürgine.
Lisalugemist: http://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_hypochlorite
Korralikud kasutatud riided ja muud kraami saab vähemalt Eestis “heategevusse” anda. Ma ei tea nende heategijate tausta – näiteks Perekoolis laialt promotud on maailmamastaabiga petiste kamp, jne, miski siin maailmas ei ole kuritegevusest puutumata -, aga vähemalt on lootus, et nad satuvad lõpuks tõesti abivajajatele.
Raamatud – SOS lastekodudele või sõjaväele (nood koguvad vist ka sõduriraamatukogude jaoks raamatuid).
Kindlasti on ka Ameerikas selliseid heategevuslikke kogujaid?
Jah, siin on näiteks Päästearmee (salvationarmy.org) ja kirikute heatetegvuspoed, lisaks muidugi craigslist.org tasuta rubriik.
eelmisest postist jäi välja… HUMANA on siis see petiste kamp… Ilmselt maailma kõige suurem ja kõige hämarama taustaga rahvusvaheline “abiorganisatsioon”.
Eestist minema kolides sai k6ik, mis v2hegi kasutatav oli, Päästearmeele annetatud. Tulid ise kohale ja vedasid terve korterit2ie kraami minema. Loodetavasti sai keegi endale sellest hunnkust midagi kasulikku.
epp, selle dushisegisti v6id vabalt poodi tagasi viia kui sa t6endada suudad, et selle just konkreetsest poest ostsid. J2rele proovitud ja t99tab:)
Mis puutub USAs elades kaupade poodi tagastamisse siis mu vennanaine kes töötas aastaid Nordstromis räägib, et neil oli käsk naeratades tagasi võtta kõik mis toodi ja raha ka ilma tshekita vaidlemata välja maksta, isegi siis, kui oli selge, et inimene üritab tagastada mujal ostetud või kantud asju. Ja, et ta nägi seda mitmel korral. Me naersime, et võiks proovida kui kõvad nad seal Nordstromis oma keep smiling poliitikada on ja üritada neile kulunud Zaparozhetsi kumme naiste pesuosakonda tagastada. Aga ta tuli sealt enne ära ja me ei leidnud vanu vene autokumme siitkandist.
Sokkidest.
Üks tuttav, kellel on kodus kasvatada mees ja kaks täiskasvanud poega (= ilmatupalju meeste sokke) rääkis tõsimeeli, et tema viskab üksikud sokid alati pesumasinasse. Kuna sokid tavaliselt just pärast pesu kadunuks jäävad, siis on suur tõenäosus, et äkki pesumasinas leiavad uuesti paarilise üles 🙂