“Kui ma oleksin vanaisa”, Indrek Koff. Päike ja Pilv”, 2013, 80 lk.
Mulle väga meeldib see tekst, inspiratsiooni on muidugi saadud teadagi-kust, eks ikka raamatust “Kui ma oleksin suur”. See on paljude meie lapsepõlve-lemmikraamat ungarlannalt Éva Janikowskylt. Lapsesuu loob selles tekis igasuguseid tinglikke olukordi, pisiasjadeni välja, nalja saab palju, kui laps tulevikku ette kujutab.
Ja ma polnud ammu mõelnud sellele, KUI oluline on tabada õige illustratsioon ja kujundus. Minule igatahes meeldib väga palju rohkem “Kui ma oleksin vanaisa” raamatu see versioon, millele on pildi- ja kujundusmängu lisanud Marion Undusk (aasta 2013). Seitse aastat hiljem on seesama tekst antud välja uuesti, uues kujunduses. Mul ei ole iseenesest midagi Kadi Kurema piltide vastu, aga uus versioon on traditsiooniline: tekstitellis ja pilditellis. Aga Marion Unduski kujunduses jooksevad read ringi, tekstis on õhku ja pildis imelisi fantaasiarikkaid leide. Ning mis kõige tähtsam, see eelmine Marion Unduski versioon tekitab ju mõnusa äratundmise ja ühtekuuluvuse “Kui ma oleksin suur” raamatuga, László Réberi imeliste joonistustega….
