Koduõppe esimene nädal: loomad

Selle nädala logistika:

+ Toaseina sai kork(põrand), nii et saab kõike huvitavat ja olulist ja isetehtut knopkaga seina torgata.

+ Ja panime Mariaga kirja kõik need teemad, mis teda maailmas huvitavad. Iga nädal hakkab olema üks teema ja nii nad hakkavad tasapisi roteeruma. Ma sain teada, mis teda huvitab, ja sain talle anda sellise tunde, et tema ise sai otsustada, mida ta õppima hakkab. Edaspidi hakkab küll vanemlik tasand ise neid nädalaid otsustama :). Aga samas. Laps teab parasjagu pikalt ette, et praegu on selle teema nädal, aga järgmiseks tuleb vaat tolle teema nädal.

Niisiis: loomad.

Autosõidul ja metsas mängisime äraarvamismängusid. “Ma olen imetaja, keda leidub vaid Austraalias. Ja mu beebi ronib kohe pärast sündi mu taskusse ja hakkab seal rinda imema.” (arvas ära!). Või “Ma olen elevandi esivanem ja ma surin välja, sest inimene õppis mind küttima.” (arvas ära.) Ta ise suutis sama lahedaid mõistatusi pakkuda, muidugi oma lapseliku mõtlemisega, nii et mina õpetasin teda suureks saama ja tema õpetas mind lastekirjanikuks saama :).

Ja kokkulepe oli, et jätame meelde küsimused, millele me vastuseid ei tea, siis uurime pärast õhtul internetitunnis.

(Internet on lohe, kes mu meelest taltsutada tuleb, maha lüüa me teda ei suuda ja kas peakski…)

Näiteks: kas rästiku pojakesed ja ema suhtlevad pärast rästiku sündi? Me vaatasime tol õhtul ära ERR-i arhiivist filmi “Tavaline rästik”, aga sellele küsimusele veel päriselt vastust ei saanud. Jah, rästikud poegivad, neil on tuhud, nagu inimestel, aga mis edasi saab? Seda uurime veel järgmisel loomanädalal. Samuti seda, et kui sageli keegi sureb rästikumürgi tagajärjel (kui üldse, ma loodan, et ei).

Ja õppisime vahet tegema rästikul, nastikul ja vaskussil.

Ja sisalike ja madude klassidel (mina vähemasti õppisin :).

Konnadest õppisime. Eriti värvilistest välismaa konnadest. Gugeldage “poison dart frog”, kui ilusad erivärvilised nad on! Ja mida intensiivsemat värvi nahk, seda mürgisem see nahk on.

Hiirtest, jutustasin ümber selle lingi.

Ja lubasin järgmiseks loomanädalaks uurida välja, kes olid enne, kas hiired või hamstrid.

–

Film: käisime vaatamas inimtühjas Võru kultuurimajas “Valgekihva” filmi, see on nüüd mu uus lemmikanimatsioon, imeline. Soovitan kõigile, seal pole üldse niisugust vägivalda, mida ma multikates ei kannata. Tekitab koerade mõistmist ja looduse (ja mägede) armastust, ühesõnaga: hingeharidust…

Pärast rääkisime ka natuke indiaanlastest. (Ja Justin jätkab uuel nädalal selle teemaga, sest uue nädala teema on “vana aeg”.)

Ja üks suur teema, sellest filmist tulenevalt, kas koerad ja hundid saavad tõesti “armuda”, nagu Maria kenasti ütles, ja omavahel poegi saada? Sest Valgekihva ema oli koer ja isa hunt? Kui sageli seda juhtub? Ja mis on (hundi)koerte ja huntide vahe? Millal hundist sai koer? Ja kas kõik koerad on ikka omavahel sugulased? Kas isegi chihuahuad on huntidega sugulased või? Vastasin ja jutustasin, mis oskasin, ja samas jäi ka see teema ootama uusi nädalaringe. Plaanin siis vaadata ära meie sõbra onu Fred Jüssiga seotud “Laanetaguse suvi” film.

(Kusjuures, võite ka kommentaariumisse lisada soovitusi, eestikeelseid, inglisekeelseid, aga ka venekeelseid. Me õpime vene keelt ka.)

–

Peaaegu iga päev sel nädalal käisime matkal. Mina tegin telefoniga pilte jälgedest. Pärast otsisime jäljeraamatust, et kes on kes. Tuvastamine osutus raskemaks, kui arvasin, nii et tegelikult jäi ka see teema uut tulevikuringi ootama.

Aga targemaks juba saime, isegi kui küsimusi on hetkel rohkem kui vastuseid. Meie kodu lähedal on üks suur tammepuu ja selle all käivad igal öösel loomad (niipalju suutsime kindlaks teha!) ja neil loomadel on suured sügavad sõrad (vaata meie loo all galeriid). Kas metskitsed või metssead? Või äkki mõlemad? Leidsime metskitsepabulaid, aga samas leidsime justkui tuhnimisjälgi. Igatahes söövad nad lisaks oma tammetõrudele ära meie toidujäätmed ja magavad seal vist ka, sest maapind on mõnel pool paljas, nagu oleks seal pikutatud, oma keha temperatuuriga sulatatud lund (jälle õpihetk, loomad ja inimesed on soojad. Mis on kitse ja metssea kehatemperatuur? Inimesel on 36,6 kraadi. Aga mis on Laika kehatemperatuur? Jälle lubasin edasi otsida.).

Pool nädalat oli meiega jah ka sõberkoer Laika, kelle peremees on praegu ära linnas ülikoolis. Laika kohta saime teada, et koer on tark (no seda teadsime ennegi :), ta jookseb lumes niimoodi hüpeldes, et katsub tabada juba olemasolevaid jälgi, mida keegi raskem loom või inimloom ette on teinud. Ka niimoodi hüpeldes suudab ta tõeliselt kiire tempo üles võtta.

Ja rääkisin Mariale sellest, et loomadele kõige vastikum ilm on see, kui lumele tuleb jääkoorik peale, see võib isegi vere välja võtta. (Millal tuleb jääkoorik peale? Arutasime.)

–

Sel nädalal kirjutasime kahel päeval kirjandi. Alguses plaanisin etteütlust, möödunud päeva teemadel, aga Maria hakkas ise lauseid muutma ja pakkuma ja sain aru, et see läheb meil nüüd etteütluse ja kirjandi kombinatsiooniks. Ja nii sündis PÄEVALUGU, inglise keeles STORY OF THE DAY. Loodetavasti suudame seda päevaraamatut edaspidi igal õhtul täita.

Soovitan seda ka teistele. See ei võta ju kaua, 10-15 minutit, kui tähed selged, samal ajal tuleks lapse kõrval istuda ja arutada: mitu sõna selles lauses on, kus on sõnavahe, kas see P on tugev või nõrk… Igatahes Mariale meeldib nii rohkem, kui et pärast punase pastakaga vigu parandades. Muidugi tuli vigu ikka, aga neid sai käigult korda teha. Ja millise uhkusega ta järgmisel hommikul oma lugu üle luges :). Juba praegu on näha, et see pole mitte ainult õppimine, vaid ka tulevikuks ilusa mälestus(esem)e tekitamine.

–

Koolis algas arvutamise epohh. Meil on päris palju ka eelmistest lastest alles arvutamisel põhinevaid värvimismänge (nende eeskujul on tehtud “Meie Eesti töövihikus” näiteks Eesti maakondade kaart), Maria värvis neid. Ja taas midagi mängulist ja ägedat, millel uhke tulemus, ja sai korkseina veel ühe meistriteose lüüa. Piltmõistatusel oli pilt siilist ja õppisime siis teda ka natuke.

–

Vene keelega läks hästi: eelmisel pühapäeval sattusime Obinitsas Taarka Tarõ sooja kodukohvikusse koos ühe noore Piiteri perega, Maria hakkas oma vene eakaaslasega kohe suhtlema ja midagi tema peas ja südames läks lahti: vene keele hirm läks üle. Vahepeal oli ta hakanud endale sisendama, et ta ju ei oska seda keelt…

Nädala jooksul tuletasin talle meelde värve ja loomi ja küsisin, kuidas sa ütled: must isakass, valge elevant, hall hunt jne. Eks nad ununevad, aga siiski, iga kord on midagi paremini meeles. Ja aktsent on tal hea! 🙂

Täna sattusime mängima mängu, et mis värvi on meie toad. “U tebja zeljonaja i oranzhevaja komnata”, “U nas tšornaja i krasnaja vannaja” jne. See talle meeldis.

Mõtlen, kas hakata kuidagi vene keele tähestikku õpetama, nii et see loomulikult tuleks. Praegu ju veel on keeleõpeaken tal lahti ja vundament on tänu segamudru-lasteaiale olemas (venekeelsed lapsed ja eesti õppekeel, niisuguses kentsakas lasteaias käis ta Tartus). Võimalik, et oleks vaja ka ekraani vahendusel midagi venekeelset, aga tahaks midagi, mis oleks tõesti hea sisuga ja tõhus õpetaja algtasemele… ei tea veel, mis see on. Kui oskate soovitada, olen tänulik.

–

Ja õppis ju nööpi õmblema! Oma mütsi külge. Ilusaid lepatriinu-nööpe. 🙂

–

Täna läks ta üle Justinile ja minust jäid nad kini ette, vaatama filmi “Mia ja lõvi”. Eile õhtul valmistusime Mariaga juba selleks filmiks ette, jutustasin selle lõviraamatu põhjal, tutvustasin savannide loomi (jälle sain ise ka targemaks 🙂 ja seda, et on olemas lisaks Aafrika lõvidele ka India lõvid, kes on peaaegu välja surnud. Ja et lõvid on ainsad sellisel kujul karjas elavad kaslased! (Ma haaremkarja sõna siiski ei tutvustanud, aga endal hea teada :).

Aga mis on vahet leopardil ja gepardil? Täpid on veidi erinevad. Ja gepard on maailma kiireim. Muud ma veel ei tea, lubasin järgmisel loomakorral uurida.

Uue nädala plaan:

+ Rooma numbrid tuleb selgeks saada (seotud ka kooliklassiga, kus ta kord nädalas käib).

+ Kudumine selgeks saada, juba korra proovisime (samuti kooliklassiga seotud).

+ Vana aeg! Indiaanlased Justinilt. ERM-i külastus minu poolt.

+ Tahaks ka www.hommikujutt.ee ja www.unejutt.ee kas või ühegi klipi salvestada ja nendega taas rea peale saada.

NB, postituse all on galerii. Kelle jälg? 🙂

• 

• 

• 

•