“Arva ära!” ehk seltskonnamängud lastele

Minu ja Kristi Kangilaski mõistatusraamatu “Arva ära?” esitlused läksid mõnusalt. Aitäh kõigile, kes tulid, olgu siis Tartusse, Viljandisse kui Tallinnasse. Siin on vaatamiseks fotogalerii Tallinnast, Lastekirjanduse Keskuse pööningult. (Fotograaf Eve Naaber.)

…Ja kes ei saanud tulla, sest ilm oli liiga ilus – arusaadav! (Meenub üks 6.a. Anna mõeldud mõistatus: “Vahel on ilus ja vahel kole?”) Täiskuuenergia vist aitas ka juurde. (Ja mis see on, “nagu päike, aga öösel?”)

–
Teen siia ka pisikese ülevaate mõistatusmängudest, mida me neil esitlustel lastele tegime. Kes ei teadnud neid varem, võtke aga kasutusele… Minu meelest on enamik neid ideaalsed sünnipäevamängud, aga samas ka lihtsalt õhtuveetmisel tervislikuks alternatiiviks “ekraanidele”.

–
PALLIMÄNG.

Pall või padi viskamiseks üksteisele, ning iga vise tähistab mõistatust. Kõik vastused on õiged, kasutagem sürrealismitaju ja assotsiatsioone.
Näiteks “pruun ja hüppab?” – “Kirp.” – “Sobib, kuigi ma mõtlesin ise jänest…” – “Valge ja ümmargune?” – “Piimasupp?” – “Jaa, miks mitte, mina küll mõtlesin muna…”

–
ALIAS.

Kotikese sisse on kogutud paberitükid, kuhu on kirjutatud sõnad. Mängija võtab sõna ja peab selle siis teistele selgeks tegema.
Mängust on mitu varianti. a) see tuleb teha selgeks täiesti ilma hääleta! (No katsuge pantomiimis lammast mängida…) b) tuleb kirjeldada, mitte kasutades neid sõnu, millest antud sõna koosneb, c) tuleb lihtsalt vastata teiste küsimustele.

–
ASJA PEITUS.

Midagi on tuppa ära peidetud ja selle üles leidmiseks antakse nutikatele sobilik vihje. Näiteks “Meie jutulõng on peidetud selle puu juurde, mis meile keset talve kõige tähtsam on…”

–
MIS MUUTUS?

Mängujuht võtab 1-3 mängijat ukse taha, enne saavad teised mängijad neid silmitseda ja meelde jätta. Ukse taga muudetakse detaile – kes saab kellelt klambri, kellel kääritakse käised üles jne…

–

KES ON PUUDU?

Seda saab mängida siis, kui seltskond üksteist liiga hästi ei tunne. Mängujuht viib ühe mängijatest ukse taha, aga enne palub tal kõik teised mängijad meelde jätta mingisuguste detailide kaudu (roosatäpp-kleit, traktorisärk jne…) Seal ajal, kui nad ukse taga on, peidab teine mängujuht ruumis teised mängijad ära (või siis ühe, oleneb, kui keeruliseks mängu teha…) Uksest sisse tulijale ei ole küsimus mitte see, kuhu on teised peidetud, vaid – kes on peidetud, paluks kirjeldust, detaili?…

–
VÄRVILINE MUINASJUTT.

Mängujuht pajatab muinasjuttu ja valab selle värve täis, sest lapsed peavad iga värvinimetuse puhul leidma ruumist vastavat värvi asja ja seda puudutama…

–
Niisugused nutimängud! Ja meie raamat sai aina komplimente. Esikaanele tehakse väga palju pai :).

PS. Siin räägime Kristiga raamatust ja mõistatusmängudest KUKU raadios (alates 24:15)