Helsinki lennuväljal
Kuulasin enne raadiost juhtumisi soomekeelseid uudiseid. Ainus Eestit puudutav uudis oli see, et Vanemuise ees oli presidendiballi eel tööpuudusele ja vaesusele rõhuv pikett (Tiit Madisson), et pidu katku ajal… Tulin siis netti, et vaatan eesti lehtedest ka, mis värk on. Hee, Eesti meediast tuleb selle kajastust tikutulega otsida, siin saab hoopis kleite imetella jms.
–
Ma olen nüüd juba 10 päeva gluteeni-piima-munavabalt toitunud :). vaat, mainisin ka blogis seda, et tegin ühe Saksa kliiniku kaudu toidutalumatuse testi ning selgus, lihtsalt öeldes, et väga paljude toitude suhtes näitab mu veri tugevat allergiat. Kui käisin dr Trofimovaga rääkimas, siis otsustasin, et ma usun teda, usun sseda. Mul on läbi aegade olnud kummalisi pisikesi, aga tüütuid ja seletamatuid terviseprobleeme nagu nahahädad ja kõhuvalud – ja kui Trofimova väidab, et mu organism ei suuda selle veretesti andmetel enamikke valke omandada ja on stressis… hea küll. Ega see paha tee, proovime järgi, elan siin selle dieedi järgi umbes 4-6 kuud ja vaatame, kas mu keha on seepeale paremas seisus. Ideaalis peaks juhtuma nii, et saan edaspidi neid valke mõõdukalt süüa, aga mitte palju.
Igatahes on hea uudis see, et ma selle aja vältel tohin süüa enamvähem kõiki puuvilju ja juurvilju ning sojatooteid, samuti kala, kartulit ja riisi. Liha ei söönud ma nagunii ja lihavalku, nagu selgus, ei saa ma ka omandada.
Nii on mul nüüd periood, kui ma väga teadlikult toitun ja kohvikus küsin “kas teil on ka laktoosi- ja gluteenivaba saiakest?” ;). Ja check in lauas ütlen “vabandust, mul on oma dieedile täpsustus, ma pole mitte ainult vegetaarlane, vaid ka gluteenivaba”. Ennastki ajab naerma. Nagu üks popp hulluks läinud lääneilma tegelane. Woody Alleni üles filmis tellis tegelane “kofeiinivaba kohvi laktoosivaba piimaaasendajaga”…
Mulle meenub omal ajal Indias, kui taimetoitlaseks hakkasin ja kui samal ajal lugesin ühe kuulsa joogi elulugu (nime hetkel ei mäleta) – ja seal oli umbes selline mõte, et loobumine-piiramine teeb õnnelikuks. See on üks väga huvitav mõte, mis viib erinevates suundades, praegu ma ei saa pikemalt sel peatuda. Aga ma pean ütlema, et hetkel olen ma selle dieediga rahul ja kohati tõesti isegi õnnelik. Muidugi on sellelgi piirid. sul peab olema mingisugune võimalus ellu jääda (nt selle puhveti abiga, kus ma praegu istun, ma pikalt selle dieediga ellu ei jääks, siit saaks ma võtta musta kohvi ja ongi kõik!)
Huvitav on ka see, et ma osaliselt vist teadsin ise ka, et ma ei saa kõike lihtsalt seedida. Valget saia ei söö ma juba väga ammu, samuti punast liha. Mäletan, et ma tundsin neid asju enda sees ja see oli väga vastik tunne – klomp kõhus. Näiteks riis köögiviljadega mõjub kehale hoopis teisiti, kuidagi… innustavalt. Huvitav, mismoodi teised inimesed tunnevad oma kõhutäisi? Justin tavaliselt jääb pärast liha söömist uniseks ja keerab magama.
ja veel selline tore asi blogiajalukku jäädvustada, et soomlased on siin väga õnnelikud oma hokimeeskonna pärast, kes poolfinaali pääses. taksojuht ja kohvimüüja ja muidu inimesed :).
Julgustav jutt Epp, aitäh! Mul endal ka midagi ilmselt seedimisega lahti. Miks muidu peaks inimesel tekkima ebamugav pinge / kõrvetistunne pärast pealtnäha mõõdukat tervislikku toitumist? Ja siis närima nätsu, et see taanduks (pea liiva alla pistimine). Aga kuidas suhtud tütarde maiustamisse, ehk libastumisse tervisereelt? Lastele on tihtilugu raske põhjendada tervislikkust, kui see tõmme turustatava vastu on nii suur ja silmipimestav. Mul siin üks krõbistab rõngakesi meega, mida ma oma südamerahuks “tasakaalustan” müsli ja banaanitükikestega… Jõudu ja head reisi!
Inimesed ongi erinevad. Mina olen kõige pikemalt elus olnud lihata kaks nädalat ja siis ma olin juba peaaegu valmis kellelegi kõri kallale minema. Taimetoit pöörab mu organismi täielikult pea peale, pole ilus detailselt kirja panna, mis mu seedimisega juhtub peale taimetoidu söömist…
kuule, see haakub sinu punase e-voldikuga. kui seal näpuga järge ajada siis ei saa ju üldse pakendatud lihatooteid tarbida. ühes naatriumglutanaat ja teises mingi naatriumbensoaat. aga see kõik ei saa ju nii paha – paha olla, või on ikkagi. selge et väikelastele on paha, aga suurematele.
kas ökohullude ideaaliks ongi maailm, kus liha ei sööda? siis ma viskan küll selle voldiku prügikasti. >:)
Liha teeb mul ka olemise raskeks. Vahest hakkasingi aru saama peale seda, kui olin mitu nädalat reisil – esimene pool oli lihast yle kuhjatud (2x päevas…), teine pool taimetoiduline. Eestisse tagasi jõudes avastasin, et kui ma lõunal piirdun rangelt taimse toiduga, siis ma pole peale lõunat tööl tohutu uimane enam! Hoopis palju värsket energiat oli ja hea kerge olla.
Nyyd pole varsti ligi aasta liha söönud ja uued veidrused tekivad – ma ei kannata hästi enam liha lõhna ka 😛 Kala ikka söön, aga ei taha sedagi liiga palju. Aga puuvilju, ube ja juurikaid andke, palju sisse mahub. Sai ja magus kraam ka hästi ei lähe enam. Kui keha tervisliku toiduga ära harjub, on päris kerge nii elada.
Hetkel ei oska öelda, kas taimetoitlus jääb mu pärisosaks või ei. Poeliha ma kindlasti ei taha, aga kui keegi juhtub ise notsut pidama ja suitsutama, siis võibolla killukese isegi võtaks aeg-ajalt 🙂
Aga suhkur vs lapsed – mul on Soomes sõbranna, kes oma lapsed kasvatanud nii, et nad kodus suhkrut sisaldavaid toite yldse ei saa (ja teatud eani ka kuskil mujal mitte). Ytleb, et nii on väga lihtne lastega – ka poes ei lunita asju, mida ei oska lunida, sest sõltuvussuhe jääb tekkimata. Kui täiskasvanud söövad jäätist ja kommi, siis lapsel on selleks puhuks taskus pähkel ja rosin näksimiseks. Lihtsalt järjekindlust vaja ja koostööd vanemate ja vanavanemate vahel, eriti et viimaseid ei hakkaks kommiga “päästma vaesekest”.
Lasteaiast on saanud kiidusõnu laste aadressil, et nad käituvad väga kenasti ja nendega on kerge koos toimida – ei mingit jonni, väga koostöövalmid lapsed.
Eks see sõltub muidugi ylejäänud kasvatusest ka. Aga igatahes mina vaatasin neid lapsi, suu ammuli – mitme päeva jooksul mitte yhte tyli või vingumist, väga rõõmsad, lahked, sõbralikud!
Kasvõi pirn ja õun maitseb paremini kui komm või kook. Harjumise asi. Ja suhkrut pannakse tõesti liiga palju toitudesse. Isegi kui see puuvili on miskitpidi pritsitud, on ta ikka parem kui kommid.
Ma nagu hästi ei kujuta ette, kuidas füüsilise töö tegija puhtalt juurikate peal ära elaks. Mitte, et ainult liha peakski koonu vahele viskama, kuid mõnikord on väike(!) kogus lihtsalt teatud tüübile vajalik.
Just, et miks peavad lapsed ja kommid kokku käima juba titest peale. Meenub juhtum, kus lapse vana-vanaema ca 1,5 aastasele lapsele lausa vägisi kommi tahtis sisse sööta. Võimalik, et paljude vanavanemata jaoks tähendab magusa toomime ja kinkimine armastuse väljendust. Varsti vanavanemad vist vaatavadki meid mehega kui hulle, kes keelavad lapsele “lapsepõlve” 😀 Ei taha me, et pidevalt uusi mänguasju tuuakse, samuti ei suhtu soosivalt pidevasse magusa söömisesse.
Aga dieedist, ei teagi, kas endal oleks nii palju distsipliini ja püsivust, et sellist dieeti proovida…Ootan huviga, kuidas see dieet Sulle mõjub.
“Kommi” võib väikestele lastele ikka anda, aga küsimus on, et mida kommiks nimetatakse. Meil nt 2 a laps pole klassikalist kommi saanud. Jah, tordi pealt on shokoglasuuri saanud ja muidugi maitseb, aga muidu…väga hästi sobivad teatud kuivatatud puuviljad, pähklid, ka ökopoe kummikommid (viimaseid saab vahel harva).Ei mingit nurinat.
Kui vanaema tahab magusat tuua, toob mahla või mõnda kohupiimakreemi 🙂
Mulle meenus mingi salenemissaade: naisel oli avastatud laktoositalumatus ja seepeale oli too endal “ise” veel teisigi talumatusi diagnoosinud – saatesse jõudmise ajaks oli ta tõsiselt alakaaluline ning tema tervis ohus. Arstid uurisid teda igatpidi ja EI leidnud ühtki teist talumatust peale laktoosi oma. Naine lihtsalt sisendas endale, et pärast selle asja söömist on mul halb ja siis oligi halb.
Ära oma dieediga üle pinguta. Mitmekülgne toitumine on tähtis.
see toidutalumatuse dieet on väga-väga mõistlik ja hea asi. mul on mitmed sõbrad seda teinud ja kevadel tegi elukaaslane ka. ise ma ennast testida pole lasknud, aga proovisin osaliselt tunde järgi elukaaslase oma kaasa teha. mõjus väga hästi. meelde tuleb ainult jätta, et see pole 4-6 kuuline dieet vaid elustiil:) ja väljas söömine on keeruline kindlasti. keeruliseks läheb minuarvates siis, kui osasid aineid tagasi menüüsse tooma hakata. edu sulle!
http://www.tarbija24.ee/?id=229745
USA eksperdid on piimatalumatuse suhtes skeptilised
25.02.2010 20:01
Paljud inimesed väldivad väidetava laktoositalumatuse tõttu piimatooteid, kuid ekspertide sõnul pole selge ei see, kas nad peaksid piimatooteid täielikult vältima, ega ka see, kas nad kahjustavad seda tehes oma tervist, kirjutab BBC
Kui on allergiad, soovitan kuulata seda loengut … http://www.youtube.com/watch?v=d8edqlo677w
ma mõtlen, kui keeruline on kostitada kõikide nende talumatustega inimest. oled näiteks hoole ja armastusega külalise tulekuks kringli küpsetanud, või kohupiimakoogi vms traditsioonilist…ja ei sobigi…
jäta siis kindlasti veel kofeiin ja alkohol ka suhu panemata ning päris kindlasti saad oma sisikonna hulka puhtamaks. Lõpetuseks võib olla nutikas veel maksapuhastus läbi viia – kui juba nii pikk tee on käidud.
Nojah ja kui siis veel fotosünteesima ka õpiks…
Sinna me lopuks tagasi jouame – armas Epp – kuulama ja tunnetama oma keha. Seda enam, mida vanemaks saame. Eestlasene pean utlema, et olen kuskilt kuulnud – lugenud – et see ongi see, mida peame tegema. Kuulama ja tunnetama oma keha. Koik see, mida meie fuusiline keha momendil vajab voi ei vaja, – selle annab ta meile teada. Mida me keha ei vaja – see meile momendil ei maitsegi.
Minu organism vajab naiteks liha. Ja salatid (= toored koogiviljad ) on mulle ebameeldivad suua. Seega oleme abikaasaga erinevatel dieetidel. Mulle “steak” ja talle juurviljad. Mulle maks, mida ameeriklsed polgavad (mu abikaasa on ameeriklne) ja talle kanarind. Jne.
Mu veri on Siinmaal elades usna rauavaeseks saanud. Ei verivorsti – ei pasteeti – ei peedisalatit ega muid head soodavat:)
Ameeriklased soovad hooopis rauatablettte ja spinatit.
Mina saan nadala parast teada, kas rauatabletid aitavad voi tuleb “verivorstidieedile” minna. Ainult et Uhendriikides ei ole oiget verivorsti saada:(
Aitäh, Annemay, rõõm kuulda, et teisi samasuguseid on veel. Muidu kui nn.toiduspetsialiste kuulata, siis tundub, et ma ei olegi inimene. No ei lähe mulle see toores limane värk alla, ei lähe…
to annemai Tatar sisaldab rauda, seda teil vist USA-s saab venelaste poest.
Meie peame viiendat aastat paastu. Poolteist kuud. Vastlapäevast lihavõteteni. Ei söö sel ajal liha, küll aga kala. Rõhk on köögiviljadel ja muul sellisel kergemal toidul. Esimestel aastatel oli raske, nüüd ma ootan seda aega. Ja olen tähele pannud, et eelistan ka muul ajal sageli kala või taimetoitu, mille peale ma varem ehk tulnudki poleks. Näiteks mõnes restoranis oleks muidu ikka maitsnud liharooga, saamata teada, kui imelisi hõrgutisi võib taimetoitude alt leida. Liha teeb olemise kuidagi raskeks. Mulle sobiks isegi päris ilma, nt kukeseenekaste või kõrvitsasupp tundub imeline, aga meest ainult sellest ära ei toida. Tänavu ta otsustas siduda paastumise kaalulangetamisega, mis tähendab, et küsib ise õhtusöögiks kergeid salateid. See on uskumatu, kui häid salateid me oleme õppinud tegema, ja kui kerge on pärast neid magama minna! Nii, et Epp, mina usun Sind.
Kusjuures väga põnev on vaadata, kuidas söögikohad arenevad. Viis aastat tagasi võidi sind Tallinna kesklinnas väga pikalt vaatama jääda, kui ilma lihata sööki palusid. Lihtsalt ei olnud.
Ja lõpetuseks – sõin selle lugemise ajal praegu kaks võileiba. Üks oli seemneleib, teine tavaline röstsai. Mõlemal peal sulajuust, jääsalatileht, tavaline juust, till ja ühel kurk, teisel tomat. Kui olin leiva lõpetanud, siis hambad takerdusid saia. No ei olnud nii hea… ei tea, kas see oli nüüd platseeboefekt või keha tegelik märguanne. 🙂
Mari K.-le.
Üldiselt tähendab paast seda, et ka piimatooted jäävad ära. Seda nüüd kristliku traditsiooni järgi. Ise proovin sel aastal ka, tõsi küll, alustasin veidi hiljem kui klassikalisest vastalapäevast. Väldin lisaks lihale, kalale, piimatoodetele ka suhkrut, kohvi ja Coca-Colat. Ja riiete ja raamatute ostmist, mille peale kulub muidu tohutult raha.
Jah, Aurora, see on õigeusu paast, kus piimatooted on keelatud. Kusjuures neil on minu teada kala lubatud. Katolikel on lisaks kalale lubatud ka piimatooted. Kõige äärmuslikum paast on islamimaades. Meie lähtume rohkem sellest katoliiklikust käsitlusest, kuigi mina isiklikult olen tegelikult hoopis luterlane, nii et teen seda rohkem sellise määratlematu isikliku sisemise usu või tahte või puhastumise tõttu. Alguses oli rohkem nagu katse, nüüd juba hea harjumus. Kuigi Sinu oma, tõsi, on veel parem… kui raamatud kõrvale jätta. 🙂
Kusjuures rääkisin sellel teemal eile kreeklasega. Üllatus-üllatus, alkohol on neil paastu ajal lubatud. aga loomulikult mitte palju. Nagu ta ütles, ise mittekristlane, aga selles ühiskonnas üles kasvanud: paastu mõte on lihtsus. Klaas veini läätsesupi kõrvale on OK, aga suures koguses paastutoite või enda purjujoomine mitte.
Minu teada ongi õigeusklikel teatud päevadel veini joomine lubatud (muude alkoholide osas kahtlen). Meil on olemas õigeusukalender, kus need päevad on eriliselt ära märgitud. Meie sel aastal veel ei paastu, ma ise tunnen, et mu organism pole veel valmis, aga kunagi proovin kindlasti ära.
Väga lahe, et sa otsustasid seda dieeti proovida! Jõudu ja meelekindlust ning jaga oma kogemusi 😉
Nendele, kes arvavad, et rauda saab ainult punasest lihast, mille kasulikkust kõik silmaklappidega perearstid ja “fitness” ajakirjad manavad tasuks natuke teemat uurida. Just USAs, kus toitumisharjumused ja inimeste teadlikus toitainetest on katastroofilähedane viidi läbi mastaapne uurimus, millega uuriti taimetoitluse mõju inimese tervislikule seisundile. Uuring vaatles eelkõige pikaajalisi taimetoitlasi ja vereanalüüside tulemus näitas, et keskmisel taimetoitlasel on vere näitajad (mh rauasisaldus) märksa parem kui regulaarselt punast liha tarvitavatel kodanikel. Uuringu läbiviijate veidi hämmastav järeldus vastupidiselt ootustele oli see, et “ju siis organism omastab taimset rauda paremini”.
Teiseks pole absoluutselt vaja karta, et piimatoodetest loobumisega organismile mingit kahju tekitada õnnestub, pigem on tänapäevase inimese igapäevane dieet liialt üleküllastunud loomsete valkudega, mis sisuliselt ainult koormavad organismi. See, et inimene peab tingimata liha sööma, on nõuka-aja ämmade ja vanavanemate igand. Kui põlise eestlase toidulauda vaadata, siis liha tuli menüüsse tegelikult alles viimase saja aasta jooksul – enne seda polnud kellelgi lihtsalt raha, et endale regulaarselt lihatoitu lubada. Näriti juurikaid ja teraviljatoite ning selle kõrvalt suudeti talud ära pidada ja heina ka teha.
Selle oma keha kuulamise jutuga olen ma väga nõus. Tänapäeval võib see aga päris keeruline olla.
Minupärast söögu inimesed seda mida õigeks peavad – seni kuni kellegi teise söögilauda arvustama ja ümber korraldama ei tule! 🙂
Mina ei saa ilma lihata. No ei saa ja kõik. Üks korralik grillitud lihatükk sobib minule kõige paremini aga koos salatiga. Pärast on nii hea tunne, aga kui kartuli kampa võtan näiteks, siis on pärast raske olla.
Piima mina aga ei armasta ja kõht ei talu ka. Muud piimatooted sobivad küll.
Köögiviljadega olen sõber aga nälga nendega leevendada ei saa. Noh, näiteks et võtan paar porgandit kui kõht tühi on. Peale nende porgandite söömist hakkab kõht veel hullemini pilli lööma ning pistan nahka kõik mis käeulatuses on. Ja see on porgandite või ka õunaga alati nii.
Tegin ka selle toidutalumatuse testi. Ei tohi süüa mitte mingit gluteeni (jahutooted), muna ega piimatooteid. Kõige raskem on aga loobuda väga vastunäidustatud pipardest. Sojat ei tohi ka süüa, mis tähendab aga, et pea mitte mingit võileivamaterjali ega magusat ei saagi osta. Õnneks tohin liha süüa. Kui see keelatud oleks annaksin vist otsad. Lihata ma olla ei suuda.
Ootan huviga selle teema edasisi postitusi.
Jõudu ja iseloomu!