“Minu Eestist” ühe peategelase pilgu läbi

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. ma just mõtlesin, kas ja kes raamatut toimetanud on. mul on ingliskeelne versioon ja seal pole ei sisu- ega keeletoimetajast sõnagi.. tean ainult, et eesti keelde on tõlkinud raivo hool. ka ei ole fotode autorit, aga need on tõenäoliselt sinu või justini tehtud.

    mind huvitab ka, kas ja kui palju eesti- ja ingliskeelne raamat erinevad. kas ingliskeelne on põhjalikum? kas eestikeelsest on midagi välja jäänud või on tegemist 1:1 koopiaga (niivõrd, kuivõrd see tõlkides võimalik on)?

  2. Ma just mõtlesin, et mis tunne on lugeda ausalt oma sugulastest. Ise näed neid ikka vist teistmoodi. Minu isa on Sinu isaga ilmselt üsna sarnane, aga sellest lugeda, oleks ilmselt üsna kurb.
    Aga raamat on jah üks parimaid, mis ma sellest raamatutest lugenud olen. Peale sinu enda ja Soome raamatut. 🙂

  3. Ei, minul kurb küll ei olnud. Aga omamoodi kentsakas tunne lihtsalt kõike vaadata kõrvalseisja pilguga.

    Miks ei olnud inglisekeelsel raamatul toimetajat mainitud – Justini ja “Johni” väitel ei ole inglisekeelsetel raamatutel tittellehe pöördel toimetajaid tavaliselt märgitud. Et Eestis on see komme, nad nõnda ära märkida. Nii see igatahes läks, et inglisekeelse versiooni tiitellehe pööre on väga lakooniline.

  4. Aa, sa küsisid ka, kuipalju inglisekeelne ja eestikeelne erinevad. Minu teada ikka üsna vähe. Inglisekeelsest sai detaile vähemaks võetud, nt et kus on pandud Hansapank, siis seal on lihtsalt bank. (Selle mõttega, et eesti lugejale on omamoodi retro ja elulisem, kui on need detailid, aga inglisekeelset see pigem koormab, nemad tahavad suurt lugu ja muusuguseid detaile…)

  5. ahaa, see on küll huvitav. ma pole kunagi varem toimetajate vastu huvi tundnud kah, aga nüüd hakkasin mõtlema, et tõesti ei ole väljamaa raamatutes neid vist mainitud..

  6. Just lõpetasin lugemise. Pole häda midagi. Pisut ebaühtlane oma tiheduselt. On ülimalt häid ja värvikaid kohti, teatud osades aga tundub, et seda situatsiooni on pisut kunstlikult rekonstrueeritud… Tundub, et seda Eesti “vaatlemist” võiks autor edasi teha, sest praegune MASU aeg pakub väga huvitavat ainest ja allles nüüd tuleb MInu Eesti tõeliselt esile.
    See eestlaseks olemine … on päris uurimist väärt.
    Kõik kaunist

  7. “..mõned tegelased minu suguvõsast on muudetud sümboliteks, mis jääb ilmselt igavesti Eesti kirjanduslukku..”
    Need raamatud on tore mõte, aga kõige minu lugupidamise juures: ükski neist ei sisene kunagi Eesti kirjanduslukku, ammugi siis ei jää sinna igaveseks. Nad ei viibi isegi sama katuse all, need Minu Eestid, Moldovad jne. Hoidkem oma kirjanduslugu siiski tarbe- ja ajakirjandustekstidest lahus, eks 🙂
    Lihtsalt kommentaari korras.

  8. Ma ses suhtes nõustun pigem Janika Kronbergiga, kes arvab, et sellele nn elukirjandusele lisandub aja möödudes väärtus ja sellest moodustub omaette kude kirjandusloos, nii ta umbes ütles. Selle alla käivad siis nii elulood kui ka reisilood.

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar