LISAN: ÜÜRILISED ON LEITUD, SEEKORD IISRAELI-EESTI PERE. Nagu eelmisel aastal juulikuus (vt siin), nii on sel aastal vaja augustikuus meil kassile toiduandjat.
Nimelt: meil jääb tühjaks (3. august kuni 27. august, aga vajadusel võime teha kokku neli nädalat, saame mõne päeva pikemalt ka ära olla) aiaga maja Tartus, Tähtveres (kesklinna lähistel aedlinna-õhkkond, kui te ei tea ;).
See võiks olla ideaalne variant mõnele välismaal elutsevale eesti perele, kes tahab tulla kodumaad suvel väisama. Üüri hinnas saame kokkuleppele, olulisem on, et oleks usaldusväärsed inimesed (eriti hea, kui tuttavate tuttavad, sõprade sõbrad, eksju) – ja meie Tibu-Kiisu-Miisu-Liisule tuleks teha pai ja anda süüa (mille me talle jätame).
Olemas on pesumasin, wifi, teler, omaette külalistetuba, söögituba, saun, vannituba, linad, saunalinad. Augustikuus on aias õunu ja ploome ka, mida võib süüa, nagu soovi on. Ja korra selle aja jooksul oleks vaja muruniidukile ka hääl sisse ajada (vist).
Kui on huvi lähemalt arutada, siis meilige epp.petrone@gmail.com.
—
…Ja isiklik kommentaar. Kuigi olen ju lubanud, et ühinen “suvel-Eestist-ära-ei-lähe” klubiga, pole see ka sel aastal veel õnnestunud. Sest augustikuus on vaja raamatule “Minu Ameerika 3” punkt panna, tegevus hakkab osaliselt vist sünnitusmajas ka toimuma… (Ian ja Suzie, kes sügisel abiellusid, saavad augusti keskel lapse!)
Järgmisest aastast ühineme vist hoopis selle klubiga, kes terve suve Eestis veedab, aga ülejäänud kooliaasta mujal…
Nuh, rõõm kuulda, et asjad laabuvad. Kui ma nüüd ikka õiges suunas mõtlen 🙂 Meie muidu otsime kaheks nädalaks juuli lõpus Tartusse tuba või väikest korterit, kust Erwin saab koolis käia ja ma ise vahel titega peatuda saan. Et kui Sul juhtumisi mõni tuttav on sel ajal suveks reisile minemas, ja vajab ka koha järgi vaatajat vm, siis ehk pead meid meeles. Muidu kõik ok ja saadan sulle peatselt lugemismaterjali :)) Kallid!
Sinu kõige viimase postituse peale: lase sellel minevikul minna ja ära ripu oma kaotatud kirjade-päevikute küljes. Mis läinud see läinud. Ju seal oli siis midagi sellist, mis ei pidanud raamatutesse ja paljude silme ette jõudma. Lase minna ja mine edasi.
Ma kommenteeriks ka sama teemat. Ma ei arva, et sa peaks “minna lasma” selles mõttes, et unustama ja maha matma. On ju näha kõigile, kes su blogi jälgivad, et sa oled kirjutaja, kirjanik. Sa peaksid sel minna lasma läbi uue kirjutamise.
Tegelikult, ma arvan, et inimesed ikka arenevad läbi aastate ja küllap sa nüüd kirjutadki paremini kui kuus aastat tagasi.
Sellegipoolest ma ei kujuta ette, kui kirglikud peavad ikka inimesel tunded olema, et niimoodi haiget teha. Kui sa olid öelnud, et neid tagasi soovid.
Minu jaoks on moraal: usalda, aga kontrolli. Ära usalda liialt teisi, jäta endale backup-versioon, mis iganes teema kohta kehtib see.
Ja enne lahutust tasub ikka mõne juristiga rääkida, mitte lihtsalt maja eksabikaasa nimele kirjutada!
Aitäh kaasamõtlemise ja kirjanikuks nimetamise eeest.
Mõtle enne hoolikalt, kui asud mineviku paljastamise libedale teele.
Aga kirjapõletajad võivad minu blogi ukse väljaspoolt ilusasti viisakalt kinni panna…
—
Ma olen selle üle mõelnud hoolikalt ja üritanud seda läbi tunnetada. Hiljuti lugesin raamatut “Söö, palveta, armasta” ja tundsin enda lugu sealt ära. Minu meelest pole seda raamatut piinlikuks peetud, kuigi eks temagi on oma otsingute ja nende põhjuste kirjeldamisel libedale teele läinud.
http://www.varrak.ee/product/2537/
Lugesin seda raamatut aasta tagasi ja see oli tõeline lugemisnauding. Väga tubli ja vapper naine, aga kui paljud meist suudaksid seda? Kui paljudel on meist majanduslik võimalus lihtsalt neljaks kuuks Rooma sõita, seal elada ja korter üürida?
Aga Epp, ära tõesti nuta möödunut taga ja naudi oma mõnusaid tütreid!