“Minu Argentina” arvustus blogiarvustusmängus

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. Täitsa asjalik arvustus Ave käest. Lugesin eelmisel nädalal läbi nii Hispaania, Argentiina kui ka Alaska raamatu – ja sellisena ma nad ritta ka seaksin. Anna-Maria raamat läks minu arust kõige rohkem süvitsi ja olles paar korda Hispaanias käinud, tekitas mitmes kohas äratundmisrõõmu.
    Liisi oma jäi sinna keskele (oli siiski tunda, et autoril sulg jookseb, kuigi pealiskaudsus häiris mindki).
    Alaska oma oli neist kolmest kõige päevaraamatulik ja kõige vähem pakkuv. Jah, elust koerte laagris on mul nüüd loomulikult parem ülevaade, aga alaskalaste elust ei üldse.. Aga muidu tundus, et autor on veel noor ja elukogenematu. Kümne aasta pärast oskaks oma Alaska-ajast kindlasti palju huvitavamalt ja kaasahaaravamalt kirjutada..

    Minu Ameerika, Moldova ja Tai on hetkel lugemata. Tai oma poes lappasin, aga kaanele valitud tekstikatked pigem tõrjusid, kui kutsusid raamatut ostma. Ehk laenan kellegi käest..

  2. Huvitav, mina olen ka just needsamad kolm raamatut läbi lugenud, mis Pille ja panen nad täpselt vastupidi ritta 🙂 Alaska oli huvitav, informatiivne (osaliselt kindlasti ka seetõttu, et temaatika oli mulle uus) ja hästi üles ehitatud, Argentiina oli mõnevõrra parem kui Hispaania, kuid siiski jäi valdavalt liialt pealiskaudseks ning Hispaania oli suuremalt jaolt autori enda ning ta sõprade elu-olu kirjeldus ning igapäevaprobleemid. Ma olen ise korduvalt Hispaanias käinud, kuid äratundmisrõõmu ei tekkinud ning autori arvamust ei jaga. Tuttavaid kohti oli küll, kuid millegipärast näen neid asju autorist täiesti erinevalt.

  3. ühtepidi ma ka vähe seda meelt, et tahaks nii mõnegi raamatu puhul rohkem süvenemist ja sügavikku, aga Alaska puhul ma küll ei virise.
    Alaskast võiks tõesti rohkem kirjutaa, aga see selleks. See kuidas Maria koertest kirjutab, mmm…

    Meenub tegelane Gennadi Uspenski Prostokvašino raamatust, need on need lood, kus elavad kass ja koer ja poiss nimega Teodor ja potštaljon Petškin, see, kes pakke kohale toob, aga kätte ei anna. Ja seal on siis üks üliarmas professor, kes koostab sõnastikke. Näiteks Koera-vene keele sõnaraamat ja Kassi-Koera keele sõnaraamat.

    Ja mõelgem selle peale ka, need seitse raamatut on sarja ESIMESED seitse. Kui kirjastus hoole ja armastusega oma tööd edasi teeb, aga miks ta ei peaks tegema, siit võib ikka ASJU kohe tulla.

  4. Ma pole kahjuks lugenud ühtegi neist raamatutest, kuid olen oma suguseltsis Alaska raamatu järjekorras. Tahtsin arvustajate tähelepanu juhtida raamatu pealkirjadele: MINU…ehk siis iga raamat kirjeldab iga konkreetse persooni muljeid, hetki, emotsioone jne.
    Meie perekonnas on “Alaska” raamatut väga kiidetud, millest tulenevalt mõtlesin selle ka endale soetada, kuid kahjuks Tartu Apollo poes oli see otsas (tegelikkuses arvuti näitas 2 raamatu olemasolu, kuid tõenäoliselt olid kellegi pahad näpud need enda kotti poetanud…või siis parem variant…need siiski olid kuskil näit. kokandusriiulil ja me lihtsalt ei suutnud neid leida).

Arhiiv

Viimased kommentaarid

  • helle on “Maal mamma juures”Mari on suur lugeja ja terane, sai ikka aru. Vahel me arutame temaga igasuguseid lendsõnade, vanasõnade ja kõnekäändude tähendusi. Ta mõnikord ise küs…
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Siin kirjutatakse, kuidas lapsele oli see murdekeel meeldinud :). http://blogistaja.wordpress.chttps//bloom/2020/12/22/epp-petrone-maal-mamma-juures/
  • Epp Petrone on “Maal mamma juures”Jaa, ta rääkis kirjakeelt ("tüti" ütles ta küll, aga see polegi vist murre, nagu selgus). Ega see polegi 100% meie mamma. Ja tundus hea võimalus propa…
  • helle on “Maal mamma juures”Kinkisin Marile jõuluks selle raamatu ja ise ka lugesin. Tore ja väga hääd pildid! Aga mul tuli üks mõtteke, üldse mitte paha pärast: sa paned mamma s…
  • Mirjam Burget on Lugu naabritest ja minust, 1Kuidagi tuttavad on selles loos mõned kohad. Miks Eestis naabrid küll üksteise peale kurjad on? Minu unistus on ka head naabrid, aga kahjuks, püüa pal…

Sliding Sidebar