Sain vastuse Eesti Taaskasutusorganisatsioonist, see on siis see ühendus, kes vastutab segapakendikonteinerite eest. Palju on kosta olnud skepsist, et ega keegi sinna pandavat ikka ei sorteeri ega töötle ümber. Muidugi jääb skepsis ka praegu püsima, nagu ütles reaktsioonina üks mu sõber: enne ei usu, kui oma silmaga näen.
Siin on vastused.
Kas vastab tõele, et taaskasutusprügi konteinereid liigutatakse ühest kohast teise ja kui, siis miks?
Oleme pakedikonteinerid ümber tõstnud nendest kohtadest, kus inimesed on pakendikaste kasutanud prügikastina. Uutest pakendikonteineri asukohtadest oleme elanikke teavitanud omavalitsuse kodulehe ja/või valla või linna ajalehe kaudu. Konteinerite üldine kogus on kogu aeg suurenenud, mitte vähenenud.
Üldiselt oleme veendunud, et pakendikonteineri asukoht peab olema stabiilne, harjumuspärane ja muutumatu. Liigume selles suunas.
Kas segapakendikonteinerisse pandud plastkarbid lähevad ümbertöötlemisele?
Kui plastik on juba kokku kogutud, läheb see kindlasti töötlemisele. Valdav osa Eestis kogutud plastist pestakse, purustatakse ja saadud helvesmaterjal müüakse välismaale. Osa materjali kasutatakse kohapeal pakenditootjate poolt.
Määrdunud plastiku üks taaskasutuse viis on põletamine energia saamiseks katlamajades. Eestis on see võimalik hetkel Kundas, kuid kogused on piiratud ja põletatav materjal peab olema eelnevalt töödeldud (purustatud väikesteks tükkideks).
Kuidas töödeldakse ümber piimakotte ja jogurtitopse?
Piimapakid ja kilekotid lähevad ümbertöötlemisele ja nendest valmistatakse näiteks uusi kilekotte. Küll mitte samasuguseid ilusaid ja valgeid, vaid näiteks prügikotte, samuti kanisterid, torusid ja muid tooteid, mida ei kasutata enam toiduainete hoidmisel ja säilitamisel.
Ka jogurtitopse on võimalik ümber töödelda – nendest valmistatakse plastikesemeid: karpe, nagisid, lillepotte jms.
Mida teha valge vahtplastiga, mida mõne ostuga tuleb kaasa terve suur prügikastitäis?
Vahtplast on polüstüreen – sama materjal, nagu jogurtitops, ainult et õhulisel kujul. Seda töödeldakse ümber Tallinnas, nii et võib küll pakendikonteinerisse panna. Kui kogus on väga suur, on mõttekas see viia jäätmejaama.
Kas segakonteineritesse kilekotte ja metallkaasi tohib panna?
Jah, võib nii kilekotte kui metallkaasi. Valdavalt ongi kasutusel segapakendi konteinerid, kuhu läheb kokku nii plast-, klaas-, metall-, kui joogikartongpakend. Mõnes kohas on ka eraldi konteinerid ainult klaaspakendi kogumiseks. Sinna palume viia ainult klaasi, ilma metall- ja plastlisadeta.
Kui suur on kodanike võimalus enda piirkonda neid taaskasutusprahi konteinereid tellida?
Kui on soov saada pakendikonteinerit oma kodu lähedusse, siis võiks esmalt pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Omavalitsus võtab taaskasutusorganisatsiooniga ühendust.
Mitmes riigis on selline süsteem, et taaskasutusprügi kogutakse elamute eest tänavatelt, näiteks kord nädalas on inimestel kohustus välja panna enda taara ja paber. ..
Selline teenus on ka meil olemas „Rohelise Kilekoti” teenuse nime all koostöös firmaga Ragn – Sells. Toimib hetkel Tallinnas Nõmmel, Pärnus, Virtsus, Jõhvis. Seda teenust saab rakendada ainult tiheasustuspiirkonnas, maal oleks see liiga kütusekulukas. Teenuse olemus seisneb selles, et jäätmevedaja annab soovijatele spetsiaalsed, märgistatud rohelist värvi suured kilekotid. Sinna kotti võib panna kogu kodus tekkinud puhta pakendi – sama loetelu, mis segapakendi konteinerissegi. Lisaks võib äraveo päeval jätta kilekoti kõrvale vabapaberi paki. Olenevalt asukohast kas üks või kaks korda kuus kindlal päeval sõidab auto ja kogub kotid kokku. Elanikule on see teenus tasuta. Maksame meie. Kui tiheasutusega teeninduspiirkonnas on sellisest teenusest huvitatud, palun võtke ühendust Ragn – Sells´iga (tel 15 155).
PS. Kui teil on veel küsimusi, siis esitage need, ma saan veel juurde küsida.
kui nüüd keegi veel suudaks ragn-sellsi prügiautojuhte veenda, et rohelist kilekotti ei peaks sinnasamma suurde prügiautosse muu prügi hulka viskama, vaid tõesti kuidagi ERALDI koguma…
ragn-sells ise pole seda suutnud igatahes. nii et roheline kilekott on puhtalt omaenda südametunnistuse rahustamise teenus, mitte reaalne loodushoid:(
Mina arvan et selle viimase väite kohta peaks küll keegi Ragn-Sellsist aru pärima. Näiteks Eppppp
e
Kuna tavaline prügiauto ja see auto, mis kogub pakendeid/pabereit, näevad täpselt ühe sugused välja, siis jääbki paljudel mulje, et kõik läheb ühe autosse ja prügilasse. Aga nii see pole, kõik korralikult sorteeritud pakendi/paber suunatakse taaskasutusse.
te arvate, et ma ei ole ragn-sellsist aru pärinud? üksvahe regulaarselt kord nädalas sai päritud. “jah, me ütleme juhile edasi,” oli standardvastus.
kõik meie pereliikmed jõudsid oma silmaga näha, kuidas roheline kilekott lendas tavaprügiga samal ajal samasse autosse samasse konteinerisse. vahel topiti mugavuse mõttes enne roheline kilekott meie prügikasti ja siis tühjendati kõik korraga prügiautosse. isegi ragn-sellsi telefonineiud ei julenud väita, et keegi seal hiljem midagi sorteerib…
Kuidas saada Tartusse rohelise kilekoti teenust? Kas helistada linnavalitsusse või Ragn-Sellsi otse? Ja kuidas olla kindel, et ei juhtu nii, nagu kitty räägib… Huvitaks ka, kuidas on võimalik nt papp-kile piimapakkidest eraldada kile ja see ümber töödelda? Kui suur osa täitunud pakendikonteineritest on ikkagi nii prügiga läbisegi, et sisu läheb lihtsalt prügimäele (10%? 30%? 50%?) Kas pärast sorteeritakse erinevat liiki pakendid käsitsi? Kas on mingit liiki pakendeid, mida mul on küll õigus panna sinna konteinerisse, kuid mis suure tõenäosusega ikkagi ümbertöötlemisele ei lähe (säästaksin end viimise vaevast)?
Pirita Selveri juures asuvasse “rohelise ringi” konteinerisse asju visates kohtan ALATI sektsioonides valesid asju. Kuidas ma seda küll kindlaks teen, kui auk on peast kõrgemal ja tünni sisemus kottpime? Aga loomulikult hääle järgi! Klaaspudelit ettenähtud auku upitades kostab sahin, mis viitab suurele kiletükile (kuidas see küll väiksest august sisse aeti?). Papitüki õigesse auku kukkumisel kostub klaasanumate kõlinat.. Kas keegi töötab meelega ühiskonna vastu? Vaevalt küll. Ilmselt on tegemist inimeste vähese keskkonnateadlikkusega ja pohhuismiga- topitakse sinna auku, mis lahtisele autouksele kõige lähemal on. Kuigi suurimad prügiloopijad on venekeelt kõnelevad, tuleb nõuka-ajale au anda- siis tekkis prügi 1 10L ämbritäis nädalas terve perekonna kohta. Praegu viiakse naabervilladest iga paari päeva tagant 200L konteiner tühjaks..
Hmm, meil korjatakse rohelist kotti hoopis teistel päevadel kui tavaprügi.
Ja üldiselt on ka teistsugune auto olnud, kuigi jah, viimane kord oli tavaline auto. Aga ma tean et sel päeval muud prügi vähemalt meie tänavalt sinna ei panda.
Mina saan nii aru, et rohelise kilekoti teenuseks peab RagnSellsiga ühendust võtma. Ma ise ka võtan ühendust ja küsin täpsemalt järele, kui tihe see tiheasustus siis peab olema.
Ja esitan Eesti Taaskasutusorganisatsioonile ka veel küsimusi.
Ja meilin päevalehtedele ettepaneku, et nad võiks teha online intervjuu mõne sellise prügimajanduse eest vastutajaga, see aitaks vastuseid saada ja inimeste teadlikkust tõsta.
sorteeritud prügi ei lähe otsa taaskasutusse, vaid sorteeritakse veel läbi. Lihtsalt lihtsam ja kiirem on see töö ja prügi vähem määrdunud kui on ette sorteeritud. Võibolla see roheline kott seal üldprügihulgas ikka leiab tee lõpuks taaskasutusse.
Aga see on teema jah, mida lõputult tasub rääkida.
Panen siia RagnSellsi vastuse Kitty tõstatatud küsimusele:
Ragn-Sells veabki rohelisi kilekotte segaolmejäätmetest eraldi. Autod on samasugused (pressautod), kuid kogumisringid erinevad. Reeglina toimubki tavajäätmete vedu nädala sees tööpäevadel, rohelise kilekoti veoringid nädalavahetustel. Inimeste jaoks on see agaa ikka üks ja seesama “suur roheline auto”. Erinevus on selles, et üks auto kogub ainult pakendeid ja ei midagi muud. Rohelised kilekotid ei jõua prügilasse, vaid need toimetatakse sorteerimisjaama, kus kottide sisu juba liigiti lahku sorteeritakse.
Ragn-Sells ei kogu olmeprügi ja rohelisi kilekotte samasse autosse. Ei ole välistatud, et mõni meie töötajaist eksib reegli vastu, kuid RS ettevõttena taunib sellist tegevust ja on valmis kontrollima iga sellise tähelepaneku paikapidavust, et kõrvalekaldeid vältida. Osa piirkondades plaanitakse peagi hakata rohelisi kilekotte vedama hoopis madelautoga, mis välistab tavajäätmetega segamini vedamist (madelautoga tavajäätmeid vedada ei tohi).
Sama prügiauto teema võib erandkorras siis sisse tulla, kui klienti ei ole mingil põhjusel saadud graafikujärgsel päeval teenindada ja ei ole võimalik oodata järgmise tühjenduspäevani (nt 28 päeva pärast). Siis ei jää muud üle, kui see kraam kokku korjata autoga, mis sellesse piirkoda esimesel võimalusel läheb.
Mind huvitab ka Tiina küsimus, et mis meist siin Tartus saab. Mida peaksime ise tegeme või mida peaks meie linnavalitsus tegema, et ka siin prügifirmad taaskasutatavaid jäätmeid elanikelt regulaarselt kokku koguks? Praegune süsteem, kus peab kotid näpus poe tagant konteinerit otsima (kusjuures neid on vähe ja sageli on nad täis)on üsna nõme. Olen mõelnud, et arvestades tekkivaid prügi koguseid (peamiselt ongi pakend) oleks mõistlikum asja korraldada nii, et prügiautodega kogutakse kokku pakendi ja muid taaskasutatavaid jäätmeid ja ma võiksin hoopis segaolmejäätmed kord nädalas ise poe taha viia.
Kui ragn-sellsil on kasumlik sellist teenust Tallinnas osutada, siis võiks ju oletada, et see on ka Tartus nii.
Ma plaanin hakata meie piirkonda seda “rohelise kilekoti” teenust korraldama (st RagnSells korjab kokku koduuste eest pakendid, vist iga kahe nädala tagant, spets kilekottidesse pandud). Eks ma siis kajastan, kuidas see protsess käib – väidetavalt saab seda teenust neilt tellida iga tiheasustusega piirkond Eestis.
uurisin ka vahepeal asja. Selgus et Ragnsells hakkab uuest aastast Tammelinnas rohelise kilekoti teenust pakkuma. Elan ise Ropka ja Karlova piiril ja siin kogub olmejäätmeid hoopis Cleanaway. Selgus et Ragnsells tohib küll ka meie piirkonnas pakendijäätmeid koguda, aga ilmselt ei ole see firmale kasulik – ootan nendelt tagasisidet. Cleanaway on hakanud Tallinnas ka sarnast teenust osutama sel suvel, aga kodulehe foorumis postitatud vastustest võib aru saada, et Tartusse niipea see teenus ei laiene.
Anna siis jah teada kuidas sul läheb. Kas Ragnsells on muidu sinu piirkonna ametlik jäätmevedaja (korraldatud jäätmeveo konkursi võitja)?
Ei, meil on ka Cleanway, aga see ei tohiks mõjutada – RagnSells ütles mulle roheraamtu jaoks, et nad saavad seda rohelist kilekotti teha igal pool. Ma siis hakkan praktikas järele proovima.