Ökoinimesi otsin loo jaoks
Nii, nüüd on käes see kuu, kui ma kirjutan loodetavasti inspireeriva artikli (ajakirjale Eesti Naine) inimestest, kes on “ökod” (nagu öeldakse).
Need, kes on maja taha kompostikasti teinud.
Või kes on teinud teadlikult looduslike valikutega remondi.
Ja kes on viinud end võimalikult kurssi igasuguse taaskasutuse ja kokkukorjega Eestis ja kes piimakilekotid õigesse kohta viib.
Ja kes viitsib leida asjadele uusi kasutusviise. Ja kes poest ostab nii vähe, kui võimalik, aga teab, kus asuvad kolapoed ja vanaema pööning, võibolla isegi prügimägi.
Kunagi ma juba valmistusin selleks looks – siin. Ei pea uuesti soovitama , neid, kes üles antud 😉
NB Eriti tore oleks Viljandist kedagi leida, aga see on juba lihtsalt minu kui pedantse logistiku kiiks. Sest homme lähen nagunii sinnalinna.
epetrone30@aol.com või epp.petrone@gmail.com või blogisaba!
Fre ja Notsu, teie olete selle eelmise selleteemalise üleskutse kommentaarides huvitavalt kompostimisest rääkinud, aga ma ei suuda teie mailiaadresse leida, kui te need ka jätsite, nüüd on need sadade uute kommentaaride all peidus…
Kui oleksite nõus rääkima, võtke ühendust.
Nujah, võiks ju selle taaskasutamise olukorra kohta ju rääkida, aga keda see huvitab.
Minu vaade sellele asjale ei ole Eesti Vabariigi valitsust ülistav. Ja rahvast ka mitte
Aga mina tahaksin seda juttu juba väga lugeda. Sest tahaks, aga ei tea. Kuhu viia piimakilekotid?
Minul on kõrini mahlapakkidest, ei põle, ei mädane, võtavad ruumi nagu poliitbüroo liikmed
Väidetavalt (keegi väitis) saab piimakilekotid lahti lõigata ja puhtaks pesta ja koos muude kilekottidega keskkonnajaama anda.
Aga kas neid kilesid seal ka ümber töötatakse, ma ei tea. Ma olen pärast teatud asjade lugemist skeptiline selles suhtes (raamatud, USAst. Võib paranoiateooriateks nimetada, aga et: suur osa südametunnistuseks kokku kogutavast ei lähegi ümbertöötlusse.)
Ma tahan kindlasti seda asja ka uurida, aga kõike korraga ei jõua…
Andry – kas siis mahlapakk ei põle? Meie ahjus küll põleb. Me paneme neid ikka vahel puude vahele. Sellest jääb küll natukene fooliumkihti alles, eks neid saab pärast koos tuhaga välja võtta.
Karta on, et see fooliumisegu põletamine õhku mingi törtsu mürki annab (korstnast õueõhku siis)… Ja paberi ümbertöötlusse seda anda ei saa, just seetõttu, et foolium on sees. Ja kõrgpoleeritud paberit ka nagunii oleks väga kallis ümber töödelda. (Jälle üks küsimus: kui Eestis viime klantsajakirju vanapaberisse, mis neist edasi saab?)
Kõige õigem on ikka ise kolmeliitriste purkidega suvel mahla teha ja neid talvel juua, eksju 😉
Ma olen umbes igal aastal mingist naistekast lugenud, kui kohutavalt ökod on naised, kes hambapesu ajal ei lase kraanist vett joosta ja viivad vanapaberi kogumiskasti ning purgid taarapunkti. Väga ootaks sinult midagi originaalsemat, midagi tõesiselt teistmoodi, midagi mis ei oleks nii tavaline tegevus aegade algusest – ehki üllas igal juhul. Iga maapere teeb aias komposti, ma ise ka, aga kuidas käituda plastmasspakendiga või kasvõi kilukarbiga? Kogumiskast ei ole lahendus, kui see kõik ikkagi prügimäele ühtemoodi rändab. Aga see vist tõesti on mingi teise ajakirja teema.
Ei mind ka tegelikult väga huvitab, et kuidas sellega ikkagi on – kas siis läheb tõepoolest ümbertöötlusesse eraldi see kogumiskastide sisu. Või siis korjatakse kokku ja kallatakse ikka ühte autosse hunnikusse kõik, mis selle siis pärast ära prügimäele viib. Muutusin ise ka juba resigneerunult ükskõikseks igasuguse prügisorteerimise osas – kui oli juttu siit ja sealt allikast, et ehk see n.n. kogumine on lihtsalt silmapete ja Potjomkini küla moodi ettevõtmine. Seda asja võiks keegi ajakirjanik kunagi uurida küll. Ja õige pea, sest tundub, et resignatsioon selles osas aina suureneb.
Resignatsiooni vältmimiserks piisaks tegelikult kui näeks meedias kasvõi ühtainsat fotot eestis asuvast ja töötavast jäätmekäitluse tehasest ja juttu sellest mida nad seal teevad jne. See annaks nagu indu juurde roheline olemast.
Otse loomulikult on oma tehtud mahl parim
Ja mahlapakk põleb, aga see pakk ise ka on mingist saastast teht, mis morstnalõõri kinni jääb.
Muide, oma Tallinna kodus me enamiku lagunematut sitta põletame ära õues lõkkes, ehkki ega see ka nüüd mingi öko lahenduis väga pole, sest toss läheb lõpuks ikka taevasse.
Ja mis mind isiklikult huvitaks, kas on kusagil mõni inimene, kes on puhta ökoks läinud.
Umbes nagu, et on neegrid ja on mulatid ja on kvareroonid. Ma ise olen näiteks ökokvarteroon kuna mu ema on ökomulatt. Ja näiteks, minu jaoks pole roheliste partei esiendajad just kuigi ökod, nad sõudavad ju autoga.
Ma ise näiteks ei kasuta peaaegu üldse bensu peal liikuvaid vahendeid, ikka kondiaur ikka kondiaur, puhtaim ja kasulikeim kütus maailma pääl-
Muide, siin Väike Maarjas on jäätmekasutuse tehas.
Ja kusagilt oma olen lugenud, Ekspressist vist, ühte analoogset lugu
piimapakkidega on see paha asi, et kui viia kogumiskohta, siis prügitöötlemisjaamas läheb see ikkagi üld prügi hulka ja küntakse selleks ette nähtud kohas maasse 🙁
ma just käisin eelmisel nädalavahetusel ehitusprahti ja vanu kodumasinaid ära viimas Paikre prügilas. seal avanes järgmine vaatepilt: hulk konteinereid erinevate suuremate esemete jaoks (eraldi külmkapile, pliidile, telerile, akudele, autokummidele, jne.) ja siis suur territoorium nö. olmeprügi jaoks, kuhu saab asjad maha loopida või prühiauto kallata. siis lükkab spets-masin kõik laiali ja künnab maasse.
siinkohal võin öelda, et see prügila alustas tööd 2006.a.
aga ega ma ei tea, võibolla peabki nii olema ja on ka igal pool.
no enamik aiaomanikke omavad kompostihunnikut, vähemalt vanem põlvkond kindlasti. ja piimapakkide pesemine mu arvates küll eriti öko ei ole – raiskad vett ja ei tea ka, mis sest pakist saab, iseasi kui mõni tegija sellest “kaltsu”vaiba kooks vms.
üldse tundub, et see öko on teistpidi raiskamine, just see, et et õue asemel kuivatame pesu kuivatis ja mahlapakid pistame pliidi alla jnejne 😉
aa, soovitaks vaadata saatesarja “Elolinõ” etv-st, seal on väga huvitavaid mahe- ja ökoinimesi tutvustatud.
andry no Tallina kodust Väike-Maarjasse sa ikka ju sõidad :D.
Aga kui lõkkes sodi põletad, siis vabaneb dioksiin, mis tekitab vähki – ja tühja see lihtsalt õhku läheb, see kukub sinu ja su lähedaste peale ja sinu aeda. See on hullem kindlasti kui prügimägi ja hullem just sinu perele. Inimesed!!! Ärge ometi põletage olmeprüpgi, kui te ei ole endale selgeks teinud, kust vabaned dioksiini ja kust mitte.
Mõni eriti öko põhimõtteline rattainimene näiteks? Tarmo Männard Nukuteatrist pole kaua sõna saanud sel teemal 😛
Ja muidugi Abiratas, kes isegi suure külmaga mööda hirmkitsast vastvalminud Tartu mnt. jalgrattateed ukerdas 🙂
Ökosahvri omanikud ei ole eriti öko? Peeter Jalakas näiteks.
Aga poliitmiss?
Minu arvates on nii, et kui ahjus kilega asju põletada (nagu mahlapakk), siis ei maksa samas ahjus enam potirooga küpsetada.
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=232285 siin on olemas üleriigiline jäätmekäitluskava, ma ei tea, kas sellest ka mingit kasu saad. On muidugi olemas ka kohalikud jäätmekäitluskavad need leidsin siit http://www.abihoone.ee/jkavad.html ja ka olulised kuupäevad on ära toodud…näiteks 01.01.2008- kõikidele prügilatele rakendub sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld…aga hetkeolukorda vast kõige lihtsam uuurida mõne prügifirma enda käest, et kuhu nad siis viivad selle prahi TEGELIKULT?
Ökoinimestest niipalju, et minu ämm ja äi on mahetalunikud ja teevad ökotooteid, nii puu-, juur- ja aedvili kui piimatooted (jogurt , piim, kohupiim, sõir, või , hapukoor jms) lisaks kanad/munad ja jänesed- kõik täiesti ökolt kasvanud, loomulikult on kompostihunnik meil aianurgas ja loomasöööt kasvab ökolt – kellel huvi on siis teisipäeviti ja neljapäeviti on neil ka Tartus turupäev kus kõike seda kraami osta saab…oleks nagu ökoinimesed küll, samas kraam tuleb turustamiseks ikkagi autoga linna viia ning kohupiim ja sõir lähevad kilekotti või plastkarpi, sest muu pakendamine käib mahepõllupidajal ülejõu, küll jah, iga soovija saab oma pudeliga piima koju viia ning võib vabalt oma karbiga ka kohupiimal jms järel käia…samas kui tahaks toodangut suurele kauplusele pakkuda peab olema 1kordseks kasutamiseks mõeldud pakendisse pakitud toode, kas see teeb siis ökotoidu ökoks? Samuti küpsetatakse sai kodus ise, seda küll poest toodud jahust, aga enamasti on tegemist mahejahuga, poest tulevad veel kuivained ja vahel ka kala ning sink…need on teadlikud valikud, sest mahetootja teab, kui keeruline on tänapäeval oma toodet müüa ning teab ka selle tegelikku väärtust….liigtarbijad me ei ole, kuid ometigi ei saa hakkama päris ilma poes käimata, esmatarbekaupa vajavad kõik inimesed- wc-paberist (mis tänapäeval on eranditult pakendatud suurde kilepakendisse) kuni seebi shampoonini välja- kõik pakendites, millega hiljem miskit teha pole peale ära viskamise.
Loomulikult põletan ahju omava inimesena kõik, mis vähegi põleb ära, iga normaalne inimene ei viska raha minema vaid viib taara taarapunkti, koerapidajana on mul võimalik ka enamik toidujäätmeid koerale anda ning riided saab viia kas Humanasse või mõnda muusse kogumispunkti, mis räbal, see ahju või kui on mittepõlev (vaid sulav nagu fliis või katkised sukkpüksid siis olen ära pesnud ja ühe väikese maakooli kunstiõpetajaga kokku leppinud, et käsitöötunni jaoks viin sellised asjad neile (sukkpükstest lõikavad nad ribad ja kerivad lõngaks ning koovad kaltsuvaipa jms, fliisitükkidest teevad lapitekki jne)…aga ikkagi jääb prahti, mida pole panna mujale kui prügikasti, näiteks igasugused pihustiga pudelid, ka plastpakendeid, mida ei saa taaskasutada nagu näiteks õlipudelid või vaakumpakendid, need tuleb ju ikka viia kuhugi prügikasti…siit tekib mul küsimus… et kes/mis see öko üldse on siis, kas see kes soojapidavuse ja vähema elektri/kütte tarbimiseks laseb majale pakettaknad panna on öko või on öko see, kes renoveerib vana akna, aga selleks et tuba soe saaks lööb kipsi seina ja laseb kõik praod vahtu täis…mina ei laida kumbagi, sest inimeesele on ju energiasääst mõlemad?
kas selleks et öko olla peaks juba enne tarbimist mõtlema, et kas mul on selle toote pakendiga ka hiljem midagi teha ning koostama oma poenimekirja sellejärgi, kas see riie mida ma ostan on nö inimsõbralikust kangast ja kui ma tahan, saan sellest lahti nii, et viskan koduahju ja muundan selle soojusenergiaks või võin ma osta vetthülgava ja tuulekindla jope, kuigi see on ilmselt tehtud plastikkiust aga on soe ja kerge?
ma ei taha tegelikult üldse öelda, et inimene peaks loobuma toredatest ja headest asjadest ja ajama läbi viletsuse ja vaevaga – absoluutselt mitte, lihtsalt balanssi on vaja, aga mis see õige on??!
vabandust, et tuli nii pikk postitus, aga Epp ma oleks sulle südamest tänulik, kui sa oma kirjutises suudaks need asjad välja selgitada!:)
kusjuures, elisabeth, the body shop täiesti võtab kõik tühjad kreemi- ja šampoonipudelid tagasi 😉
Teie kõigi rahustseks võin öelda, et kui pakendikonteinerisse on pandud ikka enam-vähem puhtad(loputatud) pakendid, siis need sorteeritakse materjalide kaupa laiali ja saadetakse edasi ümbertöötlejatele. Aga kui konteineris on näha ikka palju tavalist olmeprügi, siis tõesti viiakse see prügilasse, sest üksi ümbertöötleja ei taha väga musta materjali. Sellepärast võibki mõnikord näha, et olmeprügi auto tühjendab pakendikonteinerit. Samuti läheb klantspaber ümbertöötlemisele. Nii et sorteerige ikka ilusti edasi ja viige pakendid spetsiaalsetesse konteineritesse!
Ja Väike-Maarja kohta – seal on loomsete jäätmete käitlemise tehas, mite olmejäätmete jaoks.
Metsapoolejuttude Yahoo-grupi kaudu leiaksite moodsaid öko-inimesi-noori küll. Seal võiks ju kuulutuse üles panna. Samas enamus pensionäre ju ökod, sest valmis- või poolfabrikaate ei osta, toetatakse kohalikke väikepoode ning niidiotsi kogutakse padjatäiteks 😛 Näiteks hr Anatol Sügis (kah pensioniealine) on oma ekstreem-taimetoitumisega väitnud, et temal prahti ei teki, sest ta kasutab kõik ära…
Üks õige naine peseb kõik piimakiled puhtaks ja heegeldab sellest vaipu.
Aga meil küll Ragn Sells võtab rohelisse kilekotti ümbertöödeldavate pakendite hulka mahlapakke vastu – seda tegid nad juba siis kui kilekotti mineva sodi hulk oli väga piiratud – oligi klaastaara, plekktaara ja mahlapakid.
Ma ei tea, meil on mahlapakkidega ikka ilge jama ja piimapakkidega ja üldse. Aga no mis olmeprügi põletamisse puutub ja dioksiini, siis ma ei tea. Ei jaksa kogu aeg mõelda sellel kasulik kahjulik skaalal. Pohhuism on tegelikult ainuõige elamise vorm sest nagunii saab 1x kõik otsa.
Äh, väsinud inimese loll jutt, aga las ta olla peale.
Muide, Looduspere poes, mis on nüüd omadega Passaaži kolinud, saab oma taaraga pesuvahendeid ostmas käia. Ei pea isegi alguses õige pudeliga kraami ostma, võib kohe kasvõi limonaadipudeliga minna.
Kompostimisest ei oska ma muud midagi huvitavat öelda, kui et mu teinepool ehitas oma isaga sellise laudadest ja soojustatud kompostri ise valmis, et ei peaks poest ostma. Ma ei tea, kui öko ma olengi, pakendite sorteerimisest olen kuidagi loobunud, sest pakendikonteiner kipub sageli liiga täis olema, selle asemel üritan neid jõudumööda üldse vältida (kõige lihtsam on hoiduda kilekottidest, muuga on natuke keerulisem), klantspaber läheb paberikonteinerisse ja normaalne paber pliidi alla, kõdunev kraam komposti. No autoga sõidan korraliku uusurbanisti kombel jah õnneks harva, toitu üritan võimalikult kohalikku ja/või ökot osta ja puupliidile panin torud sisse, et iga pliidikütmine soojust boilerisse koguks. Aga rääkida… maidea, häbenen nagu. Panen Epule siia igaks juhuks teise meiliaadressi kui siiani, vana ei taha hästi töötada.
Mul on tegelt paar tuttavat, kellest mõni on põhimõtteline öko ning mõni ilma põhimõteteta öko, võin neilt uurida, kas nad tahavad kuulsust ja au. Võib-olla nad isegi kommenteerivad siin, aga ma ei tunne aliase järgi ära.
Mina ka üritan pakenditest hoiduda. Igal juhul on hoidumine parem kui ümbertöötlusse andmine (protsess, mida sa edasi kontrollida ei saa ja mis nii või naa keskkonda reostab. ümbertöötlus niisiis.)
Ma olen turul leidnud need kohad, kus saab kodujuustu ja sülti osta kilekoti sisse. Sest see õrn läbipaistev kilekott on väiksem kahjutegur kui plastikpakk.
Ja jogurtit ostan kilekottide, mitte plastiktopside sees… ja pesen viimased ära ja kogun kokku (siiani pole nendega veel midagi teinud, aga viin ilmselt keskkonnajaama, kui just mõni vaibakuduja välja ei ilmu.)
Ok, siia võib rääkima jäädagi. Aga mul on vaja teises palatis tööd teha 😉
Aitäh kontaktide eest, homme õhtul võtan ühendust.
Neid nippe-nõuandeid võib muidugi anonüümselt ka sidebari jaoks anda.
M. – kas sa oled kindel, et klantspaberit töödeldakse Eestis ümber? oleksin selle üle väga rõõmus. Aga just lugesin (USA materjalid), et sellise paberi ümbertöötlus on jube kallis ja harva praktiseeritav. Sest see paber kleepub kokku.. midagi sellist.
Ja et just tavaline lehepaber sobib ümbertöötluseks (muidugi tal on kiud juba lühike ja sobib nt WCpaberiks).
Appike, kui palju on asju, mida ei tea.
soovitan kindlasti eesti pakendiringluses töötavat andres siplast.
Ökokohupiima jms paraku minu teada ilma plasttopsita ei müüda. Parim, mida teha, on osta korraga rohkem. Suure topsiga on teatav šanss, et sellega on endalgi midagi kodus pihta hakata.
Pajumäe talu võiks küll oma turuletis lahtist kohupiima ka müüa, nagu need teised, tavalised kohupiimamüüjad teevad.
Aaa, paar ostuvihjet: kaalukaupa pakitakse Tartu Kaubamaja toidupoes paberisse, ilma et peaks isegi ekstra karjuma “paberisse, paberisse”. Ja Ülejõe Konsumis pakivad paberisse, kui õigel hetkel röögatad. Kinnisel turul on üks või- ja juustulett, kus müüja on samuti nõus võid paberisse panema (jääb tolle ristvahekäigu äärde). See on muidugi ainult ahjuomanike jaoks relevantne info.
See-eest ei olnud sealsamas turuhoones üks kalamüüja nõus suitsukala isegi siis minu enda kaasavõetud kilekotti panema, kui ma teda jumalakeeli anusin. Vähe sellest, ta pani selle kala KAHTE kilekotti, kuigi ma mõlema puhul vingusin. Kahjuks ei ole tundemärke meeles, et oskaks edaspidi vältida.
Eestis töödeldakse üldse väga vähe paberit ümber, suurem enamus viiakse kõik Eestis välja, sh klantspaber
Ehk aitaks pakendite hulga vastu see kui inimesed lihtsalt jataksid need poodidesse. Yksisikul on suure toostuse vastu raske astuda, aga poekettidel oleks j6udu n6uda tootjatelt pakendite vahendamist. Ise olen jatnud poodi suured pappkarbid, millesse olid omakorda pakitud 2 suurt mahkmekotti.
Elisabeth, kus nurgakeses täpsemalt Tartu turul Sinu ämm ja äi oma talu toodangut müüvad? Olen väga mahepiimast huvitet, aga ntx Pajumäe piima ostes saan sealt iga kord uue plast-potsiku:(
Piima saab igal teisipäeval ja reedel näiteks Kruusamäe tänavanurgal kella poole 10paiku ja kella 10 paiku või veidi hiljem ka Veerikul aga kui need kandid Sulle Krista teepeale ei jää, siis saab piima ja muu kraami ka nö koju kätte tellida, sest linnas sõitmist on niiehk nii!
KAShttp://www.ilea.org/lcas/hocking1994.html
Kas seda oled lugenud?
http://www.ilea.org/lcas/hocking1994.html
mõnus ökovestlus siin käimas. üks on muidugi kindel, et tänapäeval ei ole ökoinimest kerge defineerida, sest lisaks keskkonnateadlikkusele lisanduvad minu meelest ökoinimese kirjelduse hulka ka see, kas inimene eelistab tavakohvile õiglase kaubanduse (Fair trade) kohvi, ostab nägusa teesärgi Made in China, mis on ju nii soodne, kuid mille on valmis nikerdanud hiina tütarlapsed öötundidel silmad punnis. Ma lähen üldiselt kohe marru kui näen, et näiteks Mangost saab T-särgi paarikümne krooniga. Ma ei tea, kas Eestis ka näiteks nii odavalt saab,aga elan Taanis ja siin on küll nii suured allahindlused ja samas Euroopa kõrgeimad palgad. Kas peab siis see riidehilp nii odav olema ja et inimesel on neil paari asemel paarkümmend- igaks juhtumiks ja tujuks. Ja see paarkümmen krooni ei ole kindlasti mitte toote omahind, võttes arvesse seda tohutut transporti.
Aga tegelt tahtsin hoopis seda kirjutada, et 2006 aasta sügisest on meil kodu kõrval Taanis, Frederiksbergis (Kopenhageni linnaosa) konteinerid nii plastiku kui metalli jaoks ning sinna saab anda kõik oma shampoonipudelid jms. Loomulikult oleks tore osta shampooni oma pudeliga (nagu WholeFoodsis, USAs) aga seda võimalust siin veel ei ole. Metalli toodetest võetakse vastu isegi vanasid potte ja panne, naelu ja igapäevaselt viin sinna isegi väikesed teeküünalde plekk kestad. Ei tea kui palju see küll keskkonda aitab, aga endal on parem tunne. Ega muidugi see Taani kohta info nüüd Eesti inimest suurt ei aita, aga lihtsalt infoks, et ka nii on võimalik. Loomulikult on siin ka imehästi korraldatud paberi ja papi ning klaasi ümbertöötlus.
Ja Eestis ökoinimesi otsides tuleks vist jah kõigepealt toredad pensionärid üles otsida, neilt on palju õppida. Ükskõik kui palju me nooremad põlvkonnad ei proovi ökod olla, ei saa me nendega võistelda. Nende tarbimisvajadused ja ihad lihtsalt on tagasihoidlikumad.
Sorry Epp kui liiga pikaks läks. Mul see lihtsalt nii lemmikteema:-)
Elisabeth, millisel Kruusamäe nurgal see koht on?
tegemist ongi KRUUSAVÄLJA tänavaga, kuima nüüd midagi segi ei aja…seal igatahes on pidevalt ka mingi tünnisaun/rendisaun/saunhaagis seisnud tänavaääres!Uurin järgi ja annan märku!
Elisabeth, kuni juulikuuni olen 10 paiku tööl. Seepärast huvitusingi turuvariandist, et siis saaks pärast tööd sealt läbi hüpata.
How add your blog to google database?