Varahommikul ärkasin selle peale üles, et keegi istus mu pea kohal. Ta oli umbes poole meetri pikkune, heledamat purpurlillat värvi ja selline multifilmide hiire moodi, ainult et väga suurte silmadega. Siis haihtus ta minema ja sain aru, et olin teda unes näinud.
Ja uni tuli ka meelde. See on tegelikult üks mu vana uskumus, et osa inimesi on väljavalitud, kes jäävad ellu, kui suur jama tuleb. Aga ma ei ole kindel, kas ma olen väljavalitu ja kuidas ma seda tõestama peaksin, et olen seda väärt.
Unes igatahes algas linnugripp. Päris seiklusrikas uni oli, segu filmidest “Salatoimikud” ja “Neli tankisti ja koer”. Ja siinseal need lillad suuresilmsed tegelased, kelle algallikat ma ei oska hetkel määratleda, kuigi ma ise need ju oma alateadvusest olin leidnud.
Mul on köögis üks mõnus pesa, lai radikas, mille peal saab kohvi rüübates istuda, aknast kirikutorni vaadata ja tasapisi unenägude maailmast päris maailma üle tulla…
Vaatasin seda karget päikest ja lund täis hommikut.
Mõtlesin, et eile õhtul suviseid reisiplaane arutades jõudsime ummikusse. Justinil on komandeeringu eelarve ja kogu Euroopa, Aasia ja Ameerika on täis neid microarray-firmasid, mida ta saaks külastama minna oma uudiskirja jaoks. Aga me ei saa mitte midagi lõplikult plaanida ega pileteid ära osta, sest – kas München oleks turvaline koht kevadsuvel? Või Peking? Või Bangalore?
“Kes teab, ootame, äkki see linnugripp läheb kevadeks üle, ootame mõnda aega,” mõtlesime siis.
Aga nüüd ma vaatan seda selget ja kainet hommikut akna taga ja küsin endalt: kuidas see linnugripp saab lihtsalt üle minna? Ühel kenal hommikul lihtsalt lõppeda???
Hmm. Eestis pole linnugripipaanikast lõhnagi, kuigi Saksamaal Läänemere ääres juba luiged surevad. Ignorants? Või kaine mõistus? Aga ma olen asjapulkade jutust aru saanud, et linnugrippi nakatumiseks sa pead ikka lausa suplema nende haigete ja surnud lindude seas. Põnts on suurem majandusele, seda, et inimesed nagu kärbsed koolema hakkaks, ma lihtsalt ei usu.
Aga võib-olla peidan jaanalinnu moodi pead liiva alla.
Minul on kerge mure linnugripi pärast. Mida teen, kuidas käitun. Enda pärast polegi hirm, oma laste pärast on. Abitu tunne. Ainus teadmine, mis aitab on, et eelmise sajandi alguses oli suuremat sorti gripi laine, kus surid tuhanded inimesed. See oli seesama gripp mida me tänapäeval iga talv põeme. Need, kes esimese lainega haigstusid aga vastu pidasid olid edaspidi immuunsed haiguse vastu, need aga kes järgmiste lainetega haigestusid surid sest uued tüved olid arenenud. Võta nüüd näpust.
Ma ei usu, et pead liiva alla. Lihtsalt – kui see influentsarajakas siin on, eks siis tuleb selle teadmisega kuidagi edasi elada. “Ei saa surra enne oma surma” nagu luuletaja selle peale öelnud on. Hirmust halvatuna kodus linnugrippi oodata on halvim lahendus mu meelest. Ja üritada linnugripi jalust kuhugi ära põgeneda täpselt sama tobe.
See linnugripp on Eestis ilmselt kiiremini kui me saame “segasummasuvilagi” öelda. Viimased uudised lasevad oletada, et ka Taanis on juba linnugripi inimesele ohtlik tüvi, ja Ungaris. Rääkimata Saksamaale kuuluval saarel Läänemeres (!) Täitsa hirmutav. Ja kohe-kohe algab rändehooaeg…Ja ilmselt on õige pea kogu Euroopa üks suur haiguskolle. Tea kas inimestele nakkab, aga lindudele ikka…
Minu tänase päeva hea uudis on aga see, et ma avastasin täitsa enda lähedalt Balti toidupoe, mis tähendab, et ma saan jälle kohukesi süüa ja pelmeene ja keefiri ja neil oli isegi Santa Maria maitseaineid eestikeelsete siltidega.
Ja rääkisin just ühe sõbraga linnugripist ja selle levimisest…Ning mõtlesin sinu peale, Epp, kes sa seal seda pelgad. Ja siis mõtlesin sellele, et enne kui see inimestega levima hakkab ei ole just palju variante, et see Ameerika mandrile jõuaks, kuna linnud ju üle ookeanide ei lenda enamasti.. Või mis? Ja kuna minu huumorisoon on selline väändunud, siis tuli kohe pähe nali, et see on Vana Maailma hukatus ja Ameerika ning Austraalia on ainukesed kohad, kus pärast pandeemiat inimesed veel elavad. Noh, vähemalt mul endal oli natuke lõbus, kuigi ma ei arva et linnugripp isegi ilma inimestele levimata mingi naljaasi tegelikult on.
ega jah igapäeva elu elades (kui sa just linnufarmer pole või su töö-kodu tee mõnest linnurikkast kohast läbi ei käi) sa tõenäoliselt praegusesse linnugrippi H5N1 ei haigestu..
jama lugu on see et mitte kõik elanikud ei ela sellist elu, vaid paljud ongi nina ja karvu/sulgi-pidi lindudega igapäevaselt koos.. ja sealt võib tulla löök allapoole vööd.. aa see selleks..
rohkem ajab vihale, et tühja sest paanikast, aga ka mitte mingit arukat plaani pole isegi selle jaoks mis teha siis kui ka 100 haiget on!!
Justini suguvõsa, kes elas siin tihedalt asustatud USA kirderanniku kandis 1918 aasta gripilaine ajal – nad said palju kannatada.
Ta isapoolne vanaema jäi orvuks 2aastaselt (surid toonase lainega just noored inimesed, vanad ja lapsed jäis suurema tõenäousesega ellu)
ja emapoolses suguvõsas oli kaks kummaliselt sarnast lugu. Justini mõlemad emapoolsed vanavanaisad abiellusid oma surnud naise noorema õega. Kui palju seal oli armastust, kui palju lihtsat kriisiaegset perekondlikku kokkukuuluvust ja vajadust orbude eest hoolitseda, kes teab.
Eestlasi toonane gripp palju ei puudutanud, sest eestlased polnud väga linnastunud sel ajal ja laine vist ei tabanud Eestit ka nii hullusti kui USAt, kus see Bostonist algas ja kiiresti lõuna poole läks.
Nii olevat ka olnud, et kes just enne seda lainet haiged olid, said immuunsuse ega jäänud sellesse tapjagrippi.
See jutt pärineb mul Justini vanaema Margareti suust ja ühe ajakirja “Time” kaaneloost.
mu meelest kah, nagu Hanrahangi arvab, enda kodus hirmust surra pole mingit mõtet. Ettevaatlik tuleb olla, hirm kasvab, kui teda poputada.
Kui ma lasteaias töötasin, õpetasime oma lastele mana
Hirm hirm mine ära
Hirm hirm lase mind lahti
Mina olen suurem kui sina
mina ja sina kokku ei käi
Hirm hirm mine ära
kao kohe kuhugi päriseks
Muide, huvitav blogi http://www.pilleriin.ee/h5n1/
Keegi (nimesid ei nimeta) saatis mulle praegu maili, et see linnugripiblogi olla paranoia-pesa ja mis ma seda propageerin.
Minu arvates on see üks väga õige kodanikualgatus ja müts maha, et see inimene niimoodi viitsib infot koguda, kätt asjade arengu pulsil hoida.
Eesti valitsus võiks talt õppida.
No ausalt. Minu arust on vandenõuteooriaid propageerivad leheküljed palju hullemad kui see kui keegi jälgib linnugripi levikut… Nõustun Epuga ja pean seda blogi ka lugema. 🙂
nojah.
gripp on siis austrias ja saksamaal.
kyll jõuab USA-sse kah.
sellest võib saada pandeemia,
võib saada uus AIDS,
inimkond võib poolenisti välja surra või täielikult hukkuda või veel midagi muud.
mis siis?
kas ma saan midagi eriti asjalikku selle vastu teha?
vist ei.
kui suur on tõenäisus, et selleks suveks valitseb indias-bosnias-kusagilmujal
täielik linnugripi-kaos ja ma ei taha sinna sõita?
väike.
kui suur on tõenäosus, et gripikaos tekib just seal, aga mitte mujal?
hmmmm…. india puhul suht suur 🙂
kui suur on tõenäosus, et gripikaos tekib aasta hiljem?
ka väike, aga vist veidi suurem.
seega käin ära parem sel aastal ja vaatan siis, mis saab.
ei saa nii planeerida, et ehk kukub maailm kokku
või et lokaalne armageddon tabab just seda kohta, millele mul piletid
või et al-kaida ründab just meie väikelinna minu kvartalit.
ühesõnaga, ma ei viitsi globaalseid katastroofe omaenda elu
pisidetailide ajamisel arvestada.
kui midagi juhtub, siis ei ole minu isikliku ettevalmistuse seisukohalt
ilmselt erilist vahet, kas ma olen planeerind suvepuhkuse indiasse
või londonisse,
või kas mul on kapp makarone täis või ei.
a noh, ma pole yhtegi suuremat katastroofi yle elanud kah.
moonika jutus on iva 🙂
viinapuude juuretäi ei jõudnud ka uude maailmasse,
euroopas väljasurnud viinamarjasordid jäid seal ellu
ja toodi euroopasse tagasi.
gripiblogi kohta arvan, et see on OK.
kui hästi ikkagi praegu välja tuleb, et kogu maailma on üks tervik ja meie kõik üks organism, ainult maailmahingeosakestena laiali paisatud….ja kui osad hukuvad, elavad teised edasi ja järelikult ka need, kes surid linnugrippi………nii et karta ei maksa jah, saatuse eest ei põgene
🙂
No on ikka hirmus see infoajastu. 14. sajandi II poolel suri 1/3 Euroopa elanikkonnast katku (nagu te teate), aga siis osati kartma hakata alles, kui värk naaber külas. Hiljem muidugi kardeti mitu sajandit jutti paaniliselt igat võõrast. Aga siiski. No ei usu ma makaronide kokkuostmise mõttekusse ;). See ju kõik nõukogude liidu “õnneliku lapsepõlve” vili. Et tikud ja sool ja kuivained ja mina oma varjendis panen igale tuumasõjale vastu.
Ja ausalt öeldes on minu jaoks suurem hirmuallikas praegu kristlaste ja moslemite üha teravnev vastasseis. Jube on uudistest neid noori elujõust pakatavaid moslemeid vaadata. Neil ei ole ju sündivus kahanenud ja pole ka muid probleeme. On madal elatustase ja tohutu hulk alarakendatud noori mehi. Uhhh…. Mis on meil nende vastu panna?
Ma parem ei alustagi nende moslemitega…Siis ma jälle kirjutan nii pikalt. Tore, et meil on nüüd oma foorum siin 🙂
Nonoh. Moslemite sündivus kahaneb kenasti samamoodi nagu meie enda oma. Võtsin kaks esimest pähetulnud islamiusku riiki – Jordaania ja Alzheeria – ja otsisin google’st nende sündivuse ajalugu/ennustusi. Kukuvad alates mingist hetkest nagu “rohkem tsiviliseeritud” läänemaailma omad, on tulemus. Jäädes absoluutaväärtusena muidugi meiega võrreldes väga kõrgeks.
Tulemused:
Alzheeria: http://www.photius.com/countries/algeria/society/algeria_society_population.html
Jordaania: http://www.photius.com/countries/jordan/society/jordan_society_population.html
aitäh, eppppp 🙂
Ei peaks poliitikasse minema, a kuna mul on rumal komme arvamust avaldada iga asja pihta, mida loen, siis:
Minu arust ei ole siin mitte kristlaste ja moslemite, vaid just MITTEKRISTLIKU läänemaailma ja moslemite vahel. Islami raudne reegel on avaliku korra ning riigi ülesehitamine islami põhimõtete järgi – islam on lisaks religioonile ka seadus ja ühiskonnakorraldus.
Lääs on aga kristluse riigist selgelt lahutanud ja lajatanud sinna peale “demokraatliku” kombe kõiki nähtusi sundkorras sallida – eiei, meie ei saa küll kuidagi oma ajalehtedele ette kirjutada, mida nemad avaldada tohivad ja mida mitte. Siit siis “kombelõtvus”, mille vastu moslemkond sõdib, kristlaste kui raamaturahva vastu neil ju otseselt midagi pole. Vist. Lisaks tahame me idamaid täiesti mittekristlikul kombel nende varast ehk naftast vabastada. Kui lääneriigid oleksid kristlikud, siis tooks nad oma väed ja torujuhtmed Pärsiast välja, kaotaksid Iisraeli kui riigi, lepiksid moslemitega kokku Jeruusalemma kasutuskorra ja olekski rahu maa peal.
Venemaa käitub siinkohal kui efektiivne idamaa monarhia. Putini eilne ukaas – lehtedesse usku solvavaid materjale panna ei tohi, nõude rikkumisel pannakse leht kinni – on kahtlemata “mittedemokraatlik” ja kahtlemata Venemaale väga kasulik. Umma tunneb siin omasuguseid ja Venemaaga ei kakle. Miskitpidi võib see ka Eestile kasuks tulla.
Kaurile – Aga kristlus on juba nii vana usk küll, et võib küsida, mida sa üldse mõtled “kristliku” all, millisest ajastust pärinevaid moraalinorme ja käitumist sa pead kristlikuks. Ristisõdade moraaliga käivad Bushi&Co naftasõjad kenasti kokku. Ja kui sa tahad defineerida kristlikku läbi kümne käsu, siis mis on esimene? Sul ei tohi olla teist jumalat minu kõrval. Rahust maa peal ei räägi ükski kümnest käsust ;(
nojah, ma mõtlesin tegelt kirjutades selle peale ise ka.
panin Iidale just hakitud küüslauguküüne voodi kõrvale, ehk aitab veidi nohu vastu. võin homme Christinele tulemustest raporteerida… itaalia köök peaks küll üsna küüslaugu-usku olema, miks ei peaks seda siis laste ravimisel kasutama? 😉
Mina ahistasin last humeriga. Ta ei salli seda. Lähen vist ka ja panen küüslaugu lisaks :-l.
Siia sobib tsitaat homsest EPL-i artiklist, http://www.epl.ee/artikkel_312407.html
Viimasel ajal on hakatud rääkima, et kristlaste ja muslimite vastasseis viib kolmanda maailmasõjani. Kas seda on liiga palju öelda?
Seda on tõesti liiga palju öelda. Ei-ei. Peame koos selle vastu võitlema, et nii ei läheks. Peame võitlema koos sionistide vastu, sest nemad tekitavad meie vahele lõhesid. Muslimitel pole kristlaste vastu midagi.
Usk on vahend suures poliitikas. Nii nagu oli sajandeid valge mehe jaoks. Kalifaadi idee ei ole midagi muud, kui islamiga tembitud sotsialism. Kui on saavutatud lähemad eesmärgid (kukutatud saudide dünastia, ameeriklased Lähis-Idast väja aetud ja kehtestatud kontroll maavarade üle), on võimalik kokku leppida. Euroopas küdev moslemite ja kristlaste konflikt on teist päritolu.
Külma sõja ajal oli araabia maailm lõhestunud, kuid Egiptust aktsepteeriti juhtriigina. Läänel oli kergem araablastega kokkuleppele jõuda (loe: olukorda kontrollida). Nüüd on asi keerulisem, kuna sellist keskust enam pole. Lääne probleem on selles, et araabia maailmaga püütakse jätkata suhtlemist vanaviisi. Kuid araabia maailm on muutunud.
Raske on muidugi pidada dialoogi inimestega, kes loevad end moraalselt kõrgemal seisvaks. Kuigi ka islamimaailm võib olla väga silmakirjalik. Meil toimib kõik avalikult. Lugesin just, kuidas homost anglikaani piiskop läheb alkoholivõõrutuse ravile. Võib arvata, kuidas sellised uudised ummas kajavad. Moslemiühiskond tunneb kollektiivset vastutust. Seega pole võimalik neile selgitada, kes tegi ja miks. Vastutust kannavad kogukond tervikuna.
Epp, mis jutt see on, et rahust maa peal ei räägi ükski kümnest käsust.
Sina ei pea oma ligimest tapma. Mis see on.
Silm silma ja hammas hamba vastu pärineb varasemast, suguharude perioodist. 10 käsku juba rahvaks saamise ajast.
Ja need nägemused, kus lõvike ja talleke kõrvuti heina krõmpsutavad?
Kauri kommid on asjalikud
Teiste omad ka, aga tuttavatele jääb pilk rohkem peale.
Moonika on ka lahe oma õhkamistega, et ma parem ei hakka kirjutama, jäängi muidu pajatama…:D
Andry – aga kes on ligime? 😉 Ligime on vist ikka naaber. Ma ei usu, et Bush mingit Iraagi onkut oma ligimeseks peab. Või kas ristisõdalane pidas paganaid ligimeseks? Selle demagoogia mõte siin on, et sõna “kristlik” võib igaüks tähendusega täita, kasutades oma fantaasiat.
Niipalju kui mina asjast olen lugenud-kuulnud, siis see esimeste sajandite, n-ö varakristlus oli tõesti kena. See, mis edasi juhtus (ristisõjad, inkvitsitsioon), nii kena polnud.
No asi on siis tõlgendamises.
Minu jaoks on praegu Aafrika kraaviveerul kükitav pisike poiss, kel on kõht lahti, ligime nii et vähe pole.
Bushi ligime mind ei huvita, ma ei saa ta juurde minna, öelda, et kule, mees, tead, seal Iraanis see Abdurrahman, kes küüslaugu järgi haiseb on ka inime ja ligime ja puha.
A Bush on ku ligime küll, avastasin praegu.
Sa ise kah, kui Sa pahaks ei pane, oled mulle kohe väga ligime.
Siis on vist point see, et ligimesetunnetus peab suurenema. Steiner pillas kunagi killu, et tulevikuinimese empaatiavõime läheb nii suureks, et kui kuskil maailmas on üks inime õnnetu, siis ei suuda teised kah õnnelikud olla.
Tead, mina seda nägemust usun.
Me liigume selle seisundi poole ka Sinu blogi kaudu.
Musi
mõistena kristluses on ligime vist ikka iga inimene. Halastus ja andestus ei piirdu ju naabruskonnaga.
Aga kristluse sisu ja ristisõjad jm – see on mu meelest ajalooline paratamatus: ideoloogia siseste huvigruppide erinevad tegutsemise motiivid (ja tegude tulemus) saavad ideoloogia kammitsaiks. Ja kuna nii suures subjektiivsuses nagu ajalugu, on raske leida objektiivsust, siis on see ka vist paratamatu. Aegade lõpuni peavad kristlased vastut andma ristisõdade ja nõiaprotsesside üle. Nad ei tohigi midagi öelda, kohe lajatab oponent verise minevikuga :C.