MÕTE KESKKONNAFOORUMIST

Lisa kommentaar

Kommenteeri külalisena

  1. See on üks väga hea mõte!
    Mina lööks kindlasti kaasa ja viitaks/reklaamiks nii et seda nägu!

    Arvan, et ei peaks hoidma kitsast joont, pigem ikka selline suur koondav paik, kus ajapikku kindlasti omad kitsendused tekivad. Aga algatuseks lihtsalt laiema nurga alt “roheline” paigake.

  2. Arvan samuti, et algselt võiks olla see foorum laiema teemade ringiga. Usun, et aja jooksul kujuneksid seal ise välja kitsamad teemad.

  3. Kuidas oleks lihtsalt, et oleks mingi kogunemise koht eesti südametunnistusele? Olgu see siis roheline, pruun või punane peamine, et seal räägiksid inimesed kes tegelikult ka valutavad südant eesti pärast. Tegelikutl, mitte mingite poliitiliste agendadega. On ju selge, et selleks ei ole praegust eestit juhtivad inimesed. Nad on seal omavahel sabapidi seotud nagu rotid ja ei saa sageli tõtt öelda ega oma südametunistuse järgi käituda. Lihtsalt selline mõte tuli sinu küsimuse peale. Aga samas, unusta ära, mind on näiteks lapsest saati idealistiks narritud. Eks ma siis ole omaette edasi.

  4. Pooldan ka alustuseks pigem laiemat keskkonna mõistet, siis saab natuke ehk mitmetahulisem ja huvitavam. Kindlasti aeg näitab, kuhupoole asi kalduma hakkab.

  5. saan asjast nii aru, et Sul on uus kodu, uus netikeskkond, ise ka uus… midagi peaks nüüd muutma. Täitsa vabad käed, mida siin tegema hakkad, see ju Sinu keskkond.
    Ainult et eelmise koha võlu koosneski kahest asjast – ootamatusest ja erinevustest. Kord ujus pinnale üks teema, kord teine, siis kolmas, siis jälle esimene, siis aga hoopis neljas….
    Ja kokku sai supp, mis paljudele maitses ja Sulle omalegi vast üpris kena keeta oli.

  6. ja muide, mitte ei saa vaiki olla, aga ma oskan paremini kruvisid keerata kui 99 prossa naistest. Ja ma pole mitte üksi siin maa peal.

  7. Andry – aga küsimus on, kas mehed PEAVAD seda oskama?
    Ma üritan selleteemalist sissekannet kirjutada, aga jääb vist hetkel lõpetamata, sest lapsuke ei lase hetkel keskenduda, et ma sellele küsimusele vastust suudaks leida 😉

  8. Ja veel – mina keedaks oma pajas kindlasti edasi oma suppi, mille üheks osaks on ka rohelised teemad.
    Aga praegu ma tahaks vaadata ja mõtiskleda, et kas oleks teistel huvi keskkonna-foorumi jaoks (kus ma ka muidugi osaleks, aga oma ajaveebi peaksin ikka edasi).

  9. juutidel on raske ajalugu seljataga. sellepärast nad ei naeratagi. pealegi syydistatakse neid siiamaani jeesuse tapmises. nemad syydistavad vastu holokaustis. vatever. mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

  10. Ah jaa, mis puutub juutidesse ja sellesse, et nad ei naerata siis 3 päeva jooksul oma kodukandis tehtud katse vist pole päris piisav üldistuseks. Lihtsalt väike ääremärkus.

  11. Mina ka keskkonnafoorumi poolt!
    Ja mehed (ega vast ka naised) EI PEA kruvide keeramist üldse oskama. Inimesed peavad oskama ennast ja oma järglasi elus hoida (ehk siis oskama muretseda õiget sööki ja riideid ja mingit onnikest kah). Ilma kruvi keeramise oskuseta on võimalik oma elu ilusasti ära elada 🙂 Lihtsalt inimene, kes oskab kruvi keerata, on konkurentsivõimelisem. No ja väikseid kruvisid (näiteks arvutit või äratuskella kinni-lahti) võivad naised edukalt kruvida, aga mõne kruvi keeramiseks (näiteks auto ratta vahetamisel – aga seal vist on hoopis mutrid ja poldid) on rohkem füüsilist jõudu vaja ja siis on kena, kui seda teeb mees.
    Mulle on ortodokssed juudid (noored mehed) naeratanud ja lehvitanud,kui ma nende majade vahelt läbi sõitsin. Ühe korra 🙂 Ja üks karvamütsiga (keset kuuma suve) isa kõndis sealsamas oma kolme tillukese lapsega ja laulis neile kõva häälega. Aga nende korrusmajade KÕIK aknad ja rõdud on trellitatud – üheksanda korruseni välja.

  12. Mina igatahes osaleks foorumis, kus asjalikud inimesed räägivad asjalikel teemadel ning ma tunnen, et mul on midagi lisada. Olgu keskkonna mõiste seal siis lai või kitsas. Pealegi läheks ja loeks ma seda foorumit juba puhtalt solidaarsusest 🙂

  13. mina keeran kruvisid paremini kui minu mees.
    aga samas, ma olen ka insener. Naisinsener.

    mu meelest on kurb, et tänapäeval ei õpetata lastele kuidas teha süüa ja kuidas kruvisid keerata seina ja hädapäraselt asju parandada.
    nii poistele kui tüdrukutele.
    õpitud abitus?

  14. Mina osakn küll väga hästi kruvisid keerata ja mööblit kokku-lahti panna-teha….kuna meil mehega kahepeale ka mitu kolimist seljataga ja uus kohe tulemas, siis ei viitsi ma mangumisega aega raisata…keeran ise kruvid lahti või kinni. Aga mulle üldse meeldib igasugune konstruktor-värk, siinkohal ääremärkusena ega mu mees mingi äpu pole, autoratta vahetus on tal mõni minut ja valmis!

    Keskkonna foorumist…..väga hea asi…alguses võib ju sellise üldisemana püsti panna, küll ajapikku ise settib.

  15. Keskkonnafoorum võiks olla küll. Mu meelest on praegu puudu just see osa, mis annaks teada kuidas igapäevaelus käituda keskkonnasõbralikult. Et on jah osooniauk ja tekib sellest ja tollest, aga mida mina teha saan oma igapäevases elus, praegu kohe, et asi hullemaks ei läheks?
    Epu päevikust on just need teemad väga hästi välja tulnud seni, aga see arutelu võiks olla laiem.
    Ilmus ju ellujäämise 10 käsku (http://www.greengate.ee/index.php?page=1&id1=14759), aga edasi, mida ma praegu kohe teha saaks?

  16. Juudid naeratavad küll, ma olen ise näinud. Samas, need olid tuttavad juudid, võibolla nad võõrastele ei naerata kah.
    Kas keskkonnafoorum ei ole Eestis mitte juba olemas? Igal juhul tuli see kuidagi tuttav ette… või on see, mis sina mõtled, midagi muud? Peaks uurima.
    Kruvimine on väga individuaalne ja ei sõltu soost. Minu viimased kogemused akutrelliga näitavad, et minu sõbranna on selles palju osavam kui mina. Samas, käsitsi kruvime täitsa võrdselt. Ja oleme mõlemad kõvasti osavamad oma kolmandast sõbrannast. Hiljuti selle esimese sõbranna kappe ja riiuleid teise sõbranna juurde kolides arutlesime, et meie esimesega oleme natuke mehed ka, vähemalt mis kruvimisse-kolimisse puutub. Sest me oleme seda nii palju teinud, et meeste nipid käes 🙂 Kas minu elukaaslane (mees) kruvib minust kiiremini, ei ole teada. Jõudu on tal igatahes rohkem küll. Aga peagi ees seisva kolimise käigus see ilmselt selgub.

  17. Kus, mis aadressil on Eesti keskkonnafoorum???

    Muidugi juudid naeratavad, aga mitte niimoodi võõrastele nagu näiteks iirlased.
    Mul on olnud juutide seas mitu head tuttavat ja ma olen käinud kaks korda Iisraelis reisil. See on üks vägadema huvitav teema.

  18. Olen väga nõus, et võiks olla foorum, kus käsitletakse natuke intelligentsemaid teemasid kui perekoolis (mis muidugi on fenomenaalne). Kindlasti laiem, kui pelgalt loodusega seotu. Neid vist tõesti leiab netiavarustest.
    Kah kruvikeeraja naine …

  19. no see perekooli ja keskkonnafoorumi vahepealne on groups.yahoo.com/group/metsapoolejutud . intelligentsem, aga ikkagi pere(/laste/naiste/emade)keskne. ja praktiline 🙂

  20. Praegu kipub mu mõte pigem sinnapoole, et pole mõtet teha uut foorumit, lingikem ja osalegem nendes, mida siin mainitud?
    Ja ma katsun siin siis oma suppi edasi keeta ja olete kõik oodatud maitsestama.

  21. On ju olemas Heauusilm. Aga nagu elu on nende puhul näidanud, kaldub arutelu tihti mõttetuks poliitiliseks soigumiseks. Parematel päevadel rikastase Heauusilma oma kommentaaridega ka Jaan Kaplinski, kes samuti ühel hetkel sealt taandus.

  22. Selline huvitav lumememme kampaania…

    ——————————- Algne kiri ——————————-
    Teema: [rj:2299] Lumememmed kliimamuutuste vastu
    Saatja: “Kadri Koppel” <kadrikoppel@hotmail.com>
    Kuupäev: reede, 17. veebruar, 11:21
    Saaja: tylkr@ut.ee
    ————————————————————————–

    LUMEMEMMED KLIIMAMUUTUSTE VASTU

    Käesoleva aasta veebruaris möödub aasta Kyoto protokolli jõustumisest. Maasõprade organisatsioon (Friends of the Earth – FoE) korraldab 28. veebruaril rahvusvahelise kampaania „Lumememmed kliimamuutuste vastu“, et teadvustada kliimamuutuste põhjuseid ja tagajärgi. FoE Soome eestveetavat kliimakampaaniat viib Eestis läbi Eesti Roheline Liikumine.

    Kampaania raames ehitatakse üle Eesti kasvuhoonegaaside emiteerimise vastu protesteerivaid lumememmesid, kampaaniast võivad osa võtta kõik soovijad nii individuaalselt kui grupiti. Kuna üritus toimub vastlapäeval, mis on eestlastele traditsiooniliselt päevaks, kus liigutakse-lustitakse looduses ja vabas õhus, on lumememmede ehitamine heaks võimaluseks läbi meelelahutuse ka tõsisematele probleemidele tähelepanu pöörata. Lumememmesid kavatsetakse ehitada igapäevaelu sõlmpunktidesse nii maal kui linnas. Kampaania toimub sobiva ilma korral (nullilähedased temperatuurid), so kui lumi kokku hakkab.

    Kuidas saaksid Sina kampaanias osaleda?
    Kirjuta Kadri Koppelile (kadrikoppel@hotmail.com) ning teata, et soovid kampaaniast osa võtta, sh teata:
    * koht, kuhu soovite lumememmesid ehitada
    * oletatav ehitajate arv (soovituslik)
    * oma organisatsiooni nimi, kui võite seda esindada
    * enda kontaktandmed.
    Niimoodi saame tagasisidet kampaania ulatusest ja saame teile infot edastada.

    Koha valik: soovitavalt vali mõne pargi või haljasala serv, majaesine või teeveer, kust lumememmed paistaksid jalakäijatele-liiklejatele kätte, soovituslik on mõne olulise asutuse lähedus – nt ministeeriumid, keskkonnateenistused, linnavalitsused, suurettevõtted, tehased, parklad, muud rahvarohked kohad nagu kaubanduskeskused. Linnakeskkonnas ära vali ehituskohta teele liiga lähedale (eriti ohtlikud ristmikud), sest vältida tuleb liiklusohtlike olukordade tekitamist. Maanteede ja suuremate magistraalide ääres on lumememmede ehitamine ohutum.
    Koonda meeskond, jälgi kohapealseid lumeolusid, kampaaniakorraldajate viimase hetke instruktsioone ja ilmateadet.

    Ehitamise aeg: vastlapäeva varasel hommikutunnil või eelneval õhtul. Kui ilm lubab vastlapäevaks külmeneda, veereta pallid nt päev-paar varem valmis. Kui lumi kokku ei hakka, siis valmis palle saab üksteise peale tõsta küll. Valmis palle saab sobivasse kohta vedada kelgu jms-ga.

    Ehita ühte kohta vähemalt kaks-kolm lumememme, nii avaneb mõjusam pilt; maapiirkondades võiks memmesid ka üksikult ehitada, nt piki maanteeveert hajutada.
    Varusta lumememm võimalikult looduslike aksessuaaridega – porgand, oksarisu, süsi
    Anna talle kätte kliimamuutuste teemalise tekstiga silt.
    Sildile võid kirjutada nt:
    Olen lumest, mitte kunstlumest!
    Mind ei jäta külmaks!
    Me sulame!
    Nõuame rohkem hangesid!
    Pärnakatel varsti jälle jalad märjad!
    Lumememmed kliimamuutuste vastu!
    Muutke suhtumist, mitte kliimat!
    Veel naftat?
    Päästke lumemehed!
    Me armastame lund!
    Käige jala!
    jne.

    Kui tahad kirjutada sõnumit, mida kampaania korraldajad ei ole veel välja pakkunud, võiksid selle teatada ka Kadri Koppelile. Täiendame ka sinu heade ideedega silditekstide nimekirja pidevalt. Kui elad Tallinnas, Tartus või Pärnus ja sul on eelneval päeval aega Eesti Rohelise Liikumise kontoritest läbi astuda, siis leiad ka sealt sobilikke silte, pöörduda võid: J. V. Jannseni 33, Pärnu; Tiigi 8-24, Tartu; Rävala 8 b-202, Tallinn.
    Valminud lumememmest võiksid teha pildi ja saata e-mailiga Eesti Rohelisele Liikumisele (info@roheline.ee). Lisa juurde ka info, kus foto üles võeti – paneme fotod ERLi veebikeskkonda välja.
    Vastlapäeva järgselt veendu, et lagunenud lumememmest ei jääks maha loodust või linnakeskkonda reostavat prahti.

    Lumiseid talvesid soovides,

    Kadri Koppel
    Eesti Roheline Liikumine, liige
    5225181, kadrikoppel@hotmail.com

    Taustinfo
    Vt lumememmede näidiseid:
    http://www.maanystavat.fi/galleria/displayimage.php?album=11&pos=6
    http://www.maanystavat.fi/galleria/displayimage.php?album=11&pos=24
    http://www.maanystavat.fi/galleria/displayimage.php?album=11&pos=118
    http://www.maanystavat.fi/galleria/displayimage.php?album=11&pos=52
    http://www.maanystavat.fi/galleria/displayimage.php?album=11&pos=9
    http://www.maanystavat.fi/galleria/displayimage.php?album=11&pos=107

    Kliimamuutustest:
    Kyoto protokoll võeti vastu Jaapanis Kyotos 11. detsembril 1997. Protokollile kirjutas alla 180 riiki, see on kõige ulatuslikuma mõjuga rahvusvaheline keskkonnakokkulepe. Kyoto protokolli eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside (CO2, CH4, N2O jt) heitkoguseid. Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 14. oktoobril 2002. aastal.

    Kliimamuutused ei ole sugugi inimkauge probleem, kuigi nii sageli arvatakse. Selle põhjused ja tagajärjed on mitmepalgelised. Liigsete kasvuhoonegaaside emiteerimine tuleneb otseselt inimese tegevusest – fossiilsete kütuste põletamisest ja üha suurenevast energiakasutusest. Näiteks moodustab transport Euroopa Liidu CO2 heitkogustest umbes 30%, millest maanteetranspordi osa oma omakorda 85% ringis (www.europarl.eu.int). Üleliiastest kasvuhoonegaasidest põhjustatud kliimamuutused toovad kaasa ekstreemsete loodusnähtuste sagenemise, kliimamuutustega seotuks peetakse ka nt orkaane Katrina ja Rita, aastatagust üleujutust Pärnus jne.

    Ökosüsteemis on kõik kõigega seotud. Transport ja energeetika mõjutavad oluliselt ka õhu kvaliteeti, sellest sõltub inimeste tervis jpm. Üha suurenev nõudlus fossiilsete kütuste järele on viimase viie aastaga suurendanud näiteks Läänemere naftatransiidi kahekordseks. Suurenenud ohtu keskkonnale väljendavad ilmekalt Eesti looderannikul hukkunud tuhanded linnud.

    Lähem info Kyoto protokolli ja kliimamuutuste kohta:
    http://www.envir.ee/kliima/?menu=3&lang=est&cpg=2
    Loe ka Toomas Trapido artiklit Eesti Päevalehes:
    http://www.epl.ee/artikkel_311001.html

  23. Pingback-viide: buy shoes
  24. Pingback-viide: buy shoes
  25. Pingback-viide: free sex bitch

Arhiiv

Viimased kommentaarid

Sliding Sidebar