Nüüd saab siis kuu aega, kui selle blogi suvepuhkusele saatsin. Ja täna hommikul hakkasid sõrmed sügelema, nüüd juba õhtu käes, aga nemad ikka sügelevad.
“…et kaua sa veel rahvale tasuta kino jaksad teha?” küsiti mult ükspäev. Mõnes mõttes on see tobe küsimus. Niivõrd paljud peavad ju netipäevikuid, ja teevad “rahvale tasuta kino”. Pealegi olen mina ikkagi nende hulgas, kes mõnevõrra kino eest ka honorari …
Ma hoian siin kahe käega peast kinni ja mõtlen kõigile neile asjadele, mida ma teha tahan ja olen lubanud. See on loomulikult inimtüübi küsimus: ma olen teismeeast saadik olnud üleplaneerija ja poolikute projektide printsess. Aga vahel tuleb öelda: stopp. Ära …
Mul on siin eile ja täna väääga eriline olemine: Justinil on konverentsinädal Bostonis ja Marta läks vanaema-vanaisa juurde. Väga kummaline on üksi kodus olla. Mälu on nagu spiraal, järsku on ta keerutanud mind hoopis teiseks inimeseks ja hoopis teise minevikuga, …
