Oleme sisenenud tunnelisse
See tundub olevat üks kitsas tunnel, kust tuleb end läbi pressida, vigade tegemiseks ruumi ei ole.
“Me justnagu sünnitaksime iseennast…”
“Jah, 10 päeva pärast oleme uuesti sündinud!”
“…katsume kätest kinni hoida ja vastu pidada!”
Nii et USAs on nüüd ühest kohast teise kolitud, nüüd tuleb siin kõik asjad ära sorteerida ja paika panna ja kottidele peale istuda, et lukud kinni tõmmata. Ja sõita lennujaama ja lennata Tallinnasse ja seal korter üüriliselt vastu võtta ja sõita edasi Tartusse ja vaadata üle sealsed n+n-n koduvarianti ja raha üle kanda ja tagasi Tallinnasse minna ja kolimisautoga tagasi kolistada… No siis olemegi juba peaaegu ära sündinud.
Ma ei usu, et ma siia vahepeal väga blogima jõuan…
oian pöidlaid!
Jõudu jah. Kui mul mingi sedasorti jama kaelas, siis mõtlen, et ah õhtuks (homseks, nädala pärast, järgmisel kuul jne) olen ikka omas voodis, olgu kus ta siis on.
sul diktofon on?
tere tulemast lumisesse tartusse!
hoian väga pöidlaid, et kõik laabuks.
Jõuate just ilusa talveilma ajaks 🙂 !
Millal jõuate? Veeburariks olete juba Eestis?
Igaljuhul jõudu Justinile tutvumaks “puukütte iseäradega” !
Kui kena! Loodan teid kõiki õige pea siin Tartus näha.
Justini blogid on väga head. Tore oleks temaga neil teemadel rääkida.
Teretulemast tagasi mu armsad,
ootan te saabumist väga ja kui Tallinnas ööbimisega peaks raskusi olema, siis palun anna teada – võin pakkuda mugavat vaba tuba.
Aitäh 😉
30-31 jaanuar lendame.
Ööbimine on olemas…
Ja diktofon on mul ka (?) 😉
Head reisi ja jõudu!. Olen ise ka veebruari lõpus eestis. Lähen sumpan natuke lumistes Järvamaa laantes. Erutus juba pitsitab kopsu.
Edu teile.
🙂
Mis kell lennujaamas? Tallinnas siis. 🙂
Sündimine on üks keeruline protsess… ;D