“Tõest ja õigusest” ja Jeanne D’Arcist ja sõjast
Tauno Ööbik, “Tõe ja õiguse” filmi “fotošoppija” ehk komposiitija on see mees, kes koostöös režissööriga just äsja – nädal enne esilinastust – lõpetas viimase lihvi meie suurfilmi maastikele. Tauno on aga ka see sõber, kes mulle ütles, et “miks sa lähed sõtta” ja “sõdides ei saa võita”, kui ma otsustasin kandideerida Riigikogusse, sest minu mõõt sai täis.
Kutsun teid lõkkeõhtule kahe erineva tegelase maailmade põrkumist jälgima.
Tauno on nagu Vargamäe Indrek pentaloogia lõpuosas, tagasi isatalu juures, kraave kaevamas, maailmasõjad kõik lõpetanud.
Mina olen nagu noor ja uljas Indrek või lausa nagu Jeanne D’Arc, kes tunneb, et on vaja võitlusse minna, ilma edasi elada ei saa.
Oleme ilmselt erinevates faasides?
…Kas igasugune areng käibki läbi resignatsooni-paanika-optimismi ringi?
…Kas laste ohtude eest hoidmine peaks olema vaid selle lapse vanemate vastutus?
…Mis juhtub, kui kohtuvad mugavus ja teadmatus?
…Kas õigem on kriisi oodata rahulikult või rabeledes?
Huvitav oli. Loodan vahel taas sinna lõkke äärde pääseda ja jutupäästikule vajutada.
Seekordne jutt sai räägitud loojuva päikese taustal pühapäevasel õhtupoolikul, 17. veebruaril 2019, Põlva-kandis ühes anonüümseks jääda soovivas maanurgas.
Jutlesid:
ja
https://iamphotographer.eu/EE/kursused/koolitajad/tauno-oobik
Vaata ka (ja mitte ainult treilerit!)