Nii tore oli, selle nimel peab blogilt tolmu pühkima ja pisikese postituse tegema!
Kuulake, klikkige pilti ja mõnulege samamoodi nagu mina seda praegu üle kuulates :)… Meie jutt läheb tagasi aegadesse, mis on sellesama blogi algusaegades (mu kõige esimene blogi kahjuks kustus ära, aga pool aastat hiljem kolisin siia ja see on kõik siin alles, olemas…)
Kuulan ja panen siia järjest kõiki linke neist paljudest jutuks olevatest tekstidest…
ja
ja
ja
ja
ja
ja
ja
ja
ja
ja
…vist sai kõik 🙂
Aa, ja räägime ka põgusalt Elizabeth Gilberti raamatust – https://www.apollo.ee/soo-palveta-armasta.html.
Ning mainin Elizabet Gilberti poodi, olen seal kohapealgi käinud… Elu on edasi läinud, enam pole tal seda poodi, siin on tema nägemiseni-jätmine.
Kohtumiseni, kuulmiseni! Loodan peagi taas minna Dakile külla Postimehe munaresti-tuppa!