Huvitav, kas Evelin Ilvesel on tööleping, mis väidab, et…
“…praegu on ta presidendi abikaasana riigi palgal lihtsalt öeldes selleks, et olla ilus ja käituda korralikult”?
Tere tulemast möödunud sajandi meeste mõttemaailma! Sulev Valneri vahendusel (“Evelin Ilves peaks püsima oma rollis”, http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/evelin-ilves-peaks-pusima-oma-rollis.d?id=26086195)
Natuke äärmuslik suhtumine küll. Mu meelest oleks ikka tore, kui presidendi kaasal oleks oma valdkond, kus ta on tunnustatud spetsialist – nagu Ingrid Rüütel nt.
Selles mõttes on kahju, et pr Ilvese arstiõpingud ammu aega tagasi pooleli jäid.
6 aastat on ta meditsiini õppinud muidu. Ja praegu teeb sotsiaalteaduskonnas doktorikradi (midagi tervise ja elukeskkonna ja heaolutunnetuse kohta). Nii et võiks “töölepingusse” minu meelest lubada küll selle punkti ka.
Noh, aga kui presidendil oleks meessoost abikaasa, siis see kehtiks ju samamoodi. Üks argumente ju Hillary Rodhami vastu oli ka näiteks USAs, et tal on liiga aktiivne abikaasa ning siis on ebaselge, kas poliitikat teeb Hillary või Bill…
keegi kuskil kommenteeris nende kommilugude juures, et Ilvese second naine on ainult 3 aastat tudeerinud meditsiini, niisiis suht med õe tasemel.
Aga tal polegi ju töölepingut või on nüüd abikaasaks olemine tööga võrdsustatud?
Kuus aastat on õppinud, mul on omal tuttavad arstid tema kursuselt.
Ja töölepingut tal polegi, see oli mul pigem iroonia. Huvitav töölepinguta amet on see presidendikaasa amet igatahes…
http://www.president.ee/et/evelinilves/elulugu.php
6 aastst või mitte aga bakalaurusega lõpetas.
Faktidel on õigus! (nagu ikka) – on jah bakal. kraad. Ja ma olen ise valesti meelde jätnud – hoopis magistrikraadi teeb ja majandusteaduskonnas. Igatahes teadustöö teemast rääkis ta mulle ajakirjaintervjuus ise, nii et vähemasti sellega ma ei tohiks mööda panna.
Aga peamist küsimust see ei muuda, ehk siis presidendikaasa “töölepingu punktid”.
täpsustuseks, et ta teeb doktorit.. kui teeb ja kuidas teeb..
See, et ta presidendiks nimetatud mehe teiseks naiseks sai, on ju üldsuse silmis juhus. Kui ta midagi avalikult arvata tahab, peaks ta esinema oma nime all ja oma pädevuse piirides, see. et ta juhuslikult presidendi naine on, ei peaks ju tähtsust omama tema arvamusavalduste juures.Igaüks võib ju arvata, mida iganes. Me pole teda ju valinud, saime ta kui kaasneva kauba prsidendiga koos. Kui ta tööle läheks, küll see töökoha omanik ka lepingupunktid kirja paneks.
Ajakirjandus võiks teda kommenteerida pigem nii: üks naine, kelle nimi juhuslikult on Evelin Ilvaes, arvas nii.. või naa..
Eks need abikaasakas olemise töölepingu punktid ole kuskil eetika ja hea tava piirimaadel ja välja kujunenud pikkade aastste jooksul läbi ajaloo.
Noh, loodetavasti see magistri või doktoritöö värk on ikka selline tõsine, st mitte niisama ilutsemine.
6 a meditsiini kedagi veel arstiks ei tee, ja kui ma õieti tean, siis tal poleks õigust praegu enam arstina töötada nagunii – kuna pole pikka aega/üldse seda ametit pidanud.Meditsiin ju valdkond (nojah, mis ei oleks), kus pidevalt peab end uuega väga täpselt kursis hoidma, et mitte udu ajama sattuda.
Aga minulegi tuli pr Clintoni ümber omal ajal olnud arutelu meelde. Et väga aktiivne – kas mitte liiga aktiivne ja vales kohas 🙂
Ma just sama asja peale m6tlesin, et kas on t88leping v6i ei ole.
Aga teoreetiliselt saab ta ju riigilt rahasid esinduskuludeks ja kui saad raha, pead mingil m22ral selle taktikepi j2rgi tantsima ka.
Seos olemas dip maailmaga, **karj22ri**diplomaadi abikaasa roll on ka suht kitsas, ei oleks m6eldav, et dip abikaasa kirjutaks poliitilisi artikleid mingist riigist. V6id promoda seda riiki, aga muidu, seaduse j2rgi isegi t88tada ei tohi. Nii et kahjuks jah, selline kole, ahistav v2rk.
On muidugi v6imalus raha mitte v6tta ja olla endiselt eraisik.
J2rgmisele presidendiabikaasale seda muideks soovitakski. S2ilitada oma t88, mitte anda intervjuusid, mitte minna ballile, mitte kanda disainerkleite jne jne. Elu kohe palju rahulikum.
Aga meedia rappimine on kole ikka – l6ppude l6puks Evelin ju ei kandideerinud sellele t88le.
http://www.so.ut.ee/357057
siin siis viimane vesrsioon tulevikus doktoriks saamise
kohta, doktorandiks siis esialgu. Mõned on kohe nii andekad, et teise eriala bakalaurus kõlbab doktoriõppe alustamiseks hoopis muul erialal küll ja veel.
————————-
ei kandideerinud küll sellesse ametisse aga raha võtab vastu..ja kaduski eraisik rahakoti varju.
http://mail.jrnl.ut.ee/webpage/61
veel viimasem versioon
minule on jäänud selline emotsionaalne mulje-mälestus, et enne hr. Ilvese presidendiks saamist kirjutas evelin lehte arvamuslugusid, mis jõukama rahvakihi suhtes kriitilise alatooniga (nt. kõigile võrdne emapalk). tulles aga staatusesse, milles tal tegelikult annaks nii mõndagi (targalt tegutsedes muidugi) nõrgemate heaks ära teha, tegeleb ta aga vaid snoobi elu läikivate pealiskihtidega.
vägisi jääb mulje kadakasakslusest ja et nõrgemate kaitseks astus ta välja vaid tühipaljast kadedusest edukamate vastu.
Faktid – siis oli mul ikka õigesti meeles, et ta on sotsiaalteaduskonna doktorand.
Muide, vana bakalaureusega saabki tänapäeval otse doktoriõppesse. Mina ise olen ka seda mõelnud, mul jäi 2003. aastal magistrantuur pooleli ja mul on ka ametlikult vaid vana baka, mulle on seda ka (akadeemilises maailmas olevad inimesed) soovitanud, et kui on korralik idee, siis saab kohe doktorantuuri sisse astuda (üritada).
Minu teada tema uurimisteema on seotud inimese õnne ehk subjektiivse heaolu tundega ning seda mõjutavate erinevate (mõõdetavate) faktoritega, olulisel kohal tervis ja keskkond. Ja kokku vaatleb siis kompleksina “inimese elukvaliteet” ning millest see koosneb.
Ja muide, teise eriala bakal. kõlbaki doktoriõppeks päris sageli. Maailm oma olemuselt on siiski interdistsiplinaarne nähtus :).
Ta on REV doktorant tõesti ajakirjanduses. Ja 90.aastatel on natuke ka psühholoogia magistris õppinud, ent mitte lõpetanud.
Mitmetel aladel on praegu aga nii, et doktorandiks võetakse enamvähem kõik tahtjad – dok.toetust saavad ainult vähesed.
(ei taha pr Ilvese akad.ambitsioone üldse kuidagi maha teha, aga lihtsalt ainult magistri- või doktoriõppes kirjasolek kedagi suureks teadlaseks ei tee)
Vana haridust praeguse 3+2 süsteemi bakaosaga ju tõesti võrrelda ei saa – siis õpitigi 5 a (arstid, E.I sealhulgas, veel 6), eks seepärast olegi toonane haridus võrdsustatud praeguse magistriga ja sealt edasi on doktorantuur jätkuks, nii et mingi susserdamises pole teda küll põhjust kahtlustada.
kes seda siis võrdsustab? tema enda eluloos ju kirjas, et lõpetas bakaga.. ega ta nüüd niiii vana ka ju pole.
jällegi – inimesi teadmata, aga vähemalt ühel puhul on minu tuttavat inimest meedialembuses süüdistatud, kuigi ta ise käte-jalgadega reportereid tõrjus. Siis sai selle eest (et intervjuusid ei anna).
Praegune süsteem annab bakalaureuse kraadi 3 aastaga, sellele 2 otsa ja siis saad minna doktorantuuri. Nendega võrdsetel alustel kandideerivad nö. vanad bakalaureused, kes õppisid 4+2 süsteemis ja võivad nüüd selle +2 osa vahele jätta ja kohe doktorantuuri minna.
Samas, doktorantuuris on palju kergem, kui on varasemast ajast vähemalt 1 cc artikkel varnast võtta. Seda pole aga ei 4 aaastaga bakalaureuse kraadi saanul (varem oli artikliga võrdväärse töö nõue alles magistrantuuris) ega sageli ka praegusel 3+2 magistril (kelle magistritöö on sageli samal tasemel 4+2 süsteemi bakatööga). Palju oleneb muidugi juhendajast ja töögrupist, aga kui pead ise 100% oma 3 cc artiklit kirjutama ja materjali koguma, on see 4 aastaga küllalt keeruline. Seda siis bioloogias.
Evelin Ilves.
Räägime siis temast.
Kas keegi tõepoolest ei oska siis öelda midagi tõeliselt kompromiteerivat,et niisama jahutakse.
Mingi tõeline uba peaks ju leiduma?
Näita hambaid ja oled tark ,tubli.
Ja sellised käivad siis BIONEERIS.
siin võiksid ikka käia vaimsed inimesed mitte turueided susserdamas teise inimese kallal närides.
Häbi,bioneerlased!!!!!
Ma ei saa aru, mis inimestel viga on, pidevalt vinguvad Evelini kallal. Ei tea kas see on puhtast kadedusest või on veel midagi sellele lisaks.
Mul ei tule ühtegi asja meelde, kus Evelin oleks eksinud või midagi valesti teinud. Aga ikka vingutakse ta kallal.
Ju see ikka kadedus ole, et inimene suutis end trastliselt muuta ja et tal nii hästi läinud on.