“Tartus treenis kätt kaks tõmmut arsti”
Vadaake seda pealkirja, link siia – Postimees.
Kas teie meelest on siin midagi imelikku? Lugupeetud blondiinid, hääd valged inimesed – kas te näete siin varjatud rassismi?
Arhiiv
Rubriigid
ajakirjanikueluajaluguamericanablogindusEesti eluelu iseEuroopafilmidharidusilukirjandusitalianakeelkila-kolakirjastaminekirjutaminekividkoduõpelapsedlapsedlapsepõlvlihtsalt loodlinnud-loomadmaailmMartameediakriitikaMeie Eestimetsaõpemigrandielumina isemuusikaNew YorkniisamaNursipalupodcastpoliitikaraamatudrahvadrohelinerännuloodSetomaasuguvõsasuhtedtaimedTartuteatertehnotervistoittudengiaegtüübidUkrainaunenäodvabatahtlik tööVenemaavideodViljandi
Viimased kommentaarid
- CV on Eileöine harutamine: helged ja tumedad triibudTead ju küll - kõik möödub. ... aga juristina ma ei saa aru, et miks sa seda kohut kardad? Saab asjad sirgeks ja pole vaja vihjata ega mõistatada ega…
- triibu-liine on Eileöine harutamine: helged ja tumedad triibudEpp. Mina olen üks neit, kes sind isiklikult ei tunne. Aga ikka jajälle taban end mõtlemast, kui mitu elu oled sa elanud - elad. Kui palju pealehakkam…
- ave on Eileöine harutamine: helged ja tumedad triibudvalgus ja vari....väsitav see mäng, võõra süüd ära võta õlule, vastutad juba niigi
- Egle Heinsar on Eileöine harutamine: helged ja tumedad triibudKalli!
- Eve on Eileöine harutamine: helged ja tumedad triibudEpp,sa ei ole tavaline inimene.Sellepärast ongi raske.
Pealkiri sisaldab – aga ma arvan, et tahtmatu konnotatsioonina, ma arvan, et autor tahtis viidata umbes “kaugelt maalt tullakse ka Eestisse” ja India on ju kaugel.
Kuid ma arvan, et see võrdlus praeguses maailmas enam ei ole asjakohane, sest isegi kui Eestis on tõmmunahalisi siinsündinuid kahe käe sõrmedel kokku lugeda, siis Soomes ikka küllalt palju. S.t. viitamine nahavärvile on mõttetu ning ei anna soovitud informatsiooni, küll aga tekitab küsimuse, et miks see nahavärv kuidagi arsti puhul asjasse puutub. Halb pealkiri.
Mina ei näinud kül midagi. Pealkiri oleks ju võinud teistsugune olla, aga mind ei häirinud ka see.
Minu meelest Eesti kontekstis t2iesti OK.
Kyll see poliitilise korrektsuse hullus veel t2isk2igul Eestisse ka j6uab, ilma tagant t6ukamata.
1. Kusjuures ühest huvitavamast aspektist — kas arstid on juhtumisi omavahel sugulased — ei olegi juttu.
2. “India arstid kinnitasid, et kuigi nende välimus on Eestis kindlasti silmatorkav, ”
Kas sellest võib eeldada, et vastati reporteri küsimuse peale “Kas teie silmatorkava välimuse juures olete kunagi tajunud, et töötate võõral maal võõras kliinikus?”
3. Märtsoni ja Haviko välimus on silmatorkavalt sarnane.
Millegi pärast meeldib Tartu ajakirjanikele jätkuvalt mainida, et tegeimist on tõmmude või tumedate vms inimestega. Seda mainiti ka kui avati Dolce Vita, et omanikud on tõmmunahalised. Come on, itaallased ju! Ja indialaste artiklist jällegi jäi kumama veidi tsikuse võrdlust, et maainimesed nägid ka lisaboonusena tumedanahalisi arste – habemega naisi. Tartlased, saage üle oma provintslikkusest! Kohati tundub Postimmest lugedes, nagu loeks kohalikku a la Roosiküla Teatajat, kus lehm tõi ilmale 2 vasikat – jälle millest kirjutada. Minu arvates on Tartu linnapildis ikka päris palju solaariumis ebainimlikult oranzhiks pruunistunud tüdrukuid, kelle nahavärv tumedam kui itaallastel või indialstel.
minu meelest on artikkel enam eksootikast kui poliitikast vöi meditsiinist.
dr. Märtsoni laused toonitavad ilusti:… «Külalisarstid käisid ka visiitidel ja nii mõnigi patsient nägi elus esimest korda tõmmunahalist arsti. See oli mõnele maainimesele haiglasviibimise ajal otsekui väikene lisaväärtus.»
nii ju ongi. valge inimene pälvib erilise tähelepanu ka Aafrikas ja Aasias.
Jah, mina ka ei tea, kas on või ei ole (varjatud rassism). Esitasin küsimuse, huvitab, mida teised eestlased-blogilugejad arvavad.
“Arstid Indiast” oleks korrektsem ja informatiivsem.
eks ta natuke kohatu ole just nahavärvi rõhutada. “Kaks India arsti” olnuks palju parem. Aga päris rassistlikuks vast ka ei nimetaks. On olnud palju hullemat. Meenub näiteks, kuidas pärast Eesti eurovisioonivõitu illustreeris EE persoonilugu “sõbralik žarž” niinseelikus kekslevast Dave Bentonist (ehk siis mustanahalise stereotüüp täies ilus – neeger niinseelikus, näomaalinguga, hüpleb sõjatantsu tantsida, rituaalne oda käes…). Ei mäleta, et sellest oleks mingit pahandust tulnud. Enamiku eesti rahva jaoks vist igati normaalne…
Epp! Sa hakkad vaime nägema keset valget päeva. Kas peaksid seda ka rassismiks kui keegi mõne kena tüdruku kohta ütleks või (veel hullem!) kusagil lehes ilmuks artikkel pealkirjaga “Tõmmu iludus?”
Vorst saab olla tõmmu ja õlu ka. Tõmmu Hiid on suurepärane jook. Aga inimesed? Ei teagi. Igatähes, mina arvan, et see on tegelikult väga hea sest, et Tartu ikka vajab rohkem spetsialistid.
Inimesed saavad ikka enne tõmmud olla kui vorst ja õlu. Vaata ÕS-i: tõmmu . ▪ Tõmmu nahaga v tõmmu+nahaline v tõmmu+nahkne, tõmmut verd v tõmmu+vereline inimene. bot: tõmmu käpp (püsik), tõmmu riisikas. zool: tõmmu+lendlane (nahkhiir), +silmik (liblikas), +-vesipapp (lind)
Nii et ÕS-i järgi on enamik näiteid inimeste kohta.
Õlu on tegelikult tume, Tõmmu Hiid on mu arust ikka nimi, pole kuulnudki, et niisama öeldaks “tõmmu õlu” ja vorsti kohta ka mitte. Võib-olla muidugi kuskil kandis öeldakse ka…
Ei tea, mind see pealkiri küll ei häiri. Noh, “Arstid Indiast” oleks korrektsem küll muidugi, aga no nad on ju tõmmud ka.
Ma esialgu mõtlesin, et tegu mõne laulu pealkirjaga 🙂 Artiklit läbi ei lugenud, aga pealkirjas küll midagi rassistlikku ei näe. Mustanahalist (mitte tõmmut) inimest nimetan siiamaani muuseas ka neegriks, nägemata selleski midagi halba ja solvavat. Kas olen ainuke?
minu meelest on täpselt nii kirjutatud nagu asjad on: nimelt ONGI ju eestis veel palju inimesi, kes tumedanahalisi nähes ehmatuvad v6i kohmetuvad ning täpselt seda ongi artiklis mainitud. eesti jaoks oleks märksa valem olnud nendest arstidest kirjutada ning nende välimus/rahvus ja eestlaste reaktsioon sellele täiesti mainimata jätta…
Noh, rassism rassismiks… mina ühena neist arstidest oleks pisut, nii õige pisut häiritud, kui mu puhul nahavärvi märgatakse. Mitte “2 maailmatasemel arsti” vms.
Umbes nagu ei tahaks ju keegi lugeda endast lugu pealkirjaga “2 pikajuukselist ametnikku koostasid seaduse seletuskirja” 😉
Pealkiri pole tõesti kõige õnnestunum, aga konkreetse loo autorit ma rassismis, avalikus või varjatud, küll ei kahtlusta. Helde taevas.
Samas, artikkel ise räägib ikka artsitööst, mitte arstide nahavärvist. Seetõttu on pealkiri päris totter.
Nii et rassismi ei näe, aga pealkiri pole isegi mitte artikliga seotud. Samas, ja see ei ole üldse mitte väike asi, oled sa selle rassismiteema(mida ei ole) ise nüüd üles tõstnud. Ja see on minu arust sama suur totrus, vabanda väga. Valged inimesed on rõhutatud poliitilise korrektsuse ise massidesse viinud ja üle tähtsustanud, just samasuguste asjadega.
Oot, rassism on rassi alusel hukkamõist, eks? Seda artiklis tõesti polnud. Aga kas rassi alusel eristamine pole suure lehe kontekstis pisut sobimatu?
“Kaks rohesilmset arsti” oleks ju jaburus? Aga “Kaks pilusilmset arsti”?
Kuidas mõjuks artikkel skaibiloojatest a la “Blondide poiste võidukäik”? (Ma ei tea, kas nad on tegelikult blondid või mitte.) Või mistahes muu professiooni kajastav artikkel läbi välimuse prisma?
Maitse asi…
Mina arvan, et absoluutselt kohatu pealkiri, mis enamusele siinmail ei näi kuidagi veider, aga ma ei kujuta ette ühtegi teist arenenud riiki, kus sellise avaldamine kõne alla tuleks. See pole kahjuks sugugi ainus näide kohalikust meediast, vaid seda võib kohata igal sammul.
Isegi kui enamus väidab, et nad pole rassistid, suunab selgesõnaline ja avalik viide muule nahavärvile paratamatult mõtted faktile, et tegemist on “võõrastega”. Mille peale eestlane kohe järgmisena mõtleb: ootoot, äkki peaks teda kuidagi põlastama, kartma, vihkama, naeruvääristama, äkki ta ikkagi on vaenlane.
Vabandust, kui näis liiga radikaalne arvamus, aga seda ma kahjuks meie ühiskonnas näen.
mina siin rassismitonti ei näe ja pealkiri täiesti ok.
Kas siis ajakirjaniku poolt on vale nentida ilmselget – et tegemist ON muu nahavärviga kui meil tavaks linnapildis näha?
Erinevalt eelmisest kommenteerijast ei tule minul minul küll esimese asjana pähe, et tegemist on võõrastega, kelle suhtes peaks koheselt eriarvamuse kujundama.
Pigem kutsub pealkiri lugema ja jutt ise ei ole ka kuidagi rassistlik.
Eesti muide ongi väike põhjamaine riik, kus tumedanahalised tõmbavad tähelepanu ja ma ei näe mitte midagi halba selles kui ajakirjanik ilmselge tumedanahalisuse fakti ära mainib.
Vastasel juhul jõuame lõpuks lombitaguse suurriigi jaburdusteni, kus varsti ei tohi kassi kohta ka enam kass öelda, vaid teatud tüüpi neljajalgne koduloom, kes vastab xxx omadustele.
Ei oska muud öelda kui rohkem tervet talupojamõistust!
Minu arvates taiesti kohatu pealkiri, mitte selle tottu et rassismile viitaks, vaid just selle tottu et naha varvile kui fyysilisele karakteristikule viitab mis mingit kasulikku informatsiooni ei anna arstide voi nende paritolu kohta. Samuti oleks voinud oelda “kaks lyhikese-kasvulist arsti” voi “kaks tumeda-juukselist arsti.” Selle artikli pohifookus ei olnud nende valimusel. Arstide India paritolu mainimine oleks olnud palju informatiivsem ja sobivam.
Minu arvates on terve talupojamõistus seal, et tumedanahaline saab ütelda siis, kui sa kirjeldad teda kellelegi, kes peab teda selle järgi ära tundma. Samas, kui kirjutada artikkel välisriigist N-linnakesse tulnud inimestest, siis ei ole oluline nende spetsiifilised välised karakteristikud, isegi siis kui need on ebaharilikud.
Kuidas oleks?
“Tartus treenis kätt kaks väikest kasvu arsti”
“Tartus treenis kätt kaks albiinost arsti”
Rassism ongi just see, kui rassitunnustele osutatakse tähelepanu kontekstis, kus need on ebaolulised.
Noh, tegemist on Postimehega, kus mind ei üllataks ka pealkiri “Tartu Maakohtusse asus tööle kaks blondi prokuröri”.
Mina turtsatasin seda pealkirja lugedes naerma – et no mis mõttes. Rassisimiks ei tahaks nimetada, aga tobe on küll. Nagu eelpool juba viidatud “kaks pikajuukselist ametnikku” jm. Minu kohta on üks kord mu tööga seoses kirjutatud “väikesekasvuline sale naissuhtekorraldaja” (õnneks mitte päris meedias, vaid blogis) ja siis ma olin küll üsna häiritud. Meilisin kirjutajale, et asi poleks olnud teistmoodi, kui ma oleksin pikk ja kogukas mees. Ning ta ta võttis selle välimusele ja soole viitamise kenasti maha, vabandades, et see oli lihtsalt olnud tema esimene assotsiatsioon minust meesterahvaste keskel. Eks sellel arsti-artikli kirjutajal oli samasugune esimene assotsiatsioon indialastest põhjamaalaste keskel – küsimus ongi selles, kas selle esmamulje väljatoomine mingis kontekstis on põhjendatud või mitte.
“1. Kusjuures ühest huvitavamast aspektist — kas arstid on juhtumisi omavahel sugulased — ei olegi juttu.”
Vaevalt, et on. Idamaades kirjutatakse tihti peale passi vaid ees- ja isanimi. Nii et ilmselt on mõlema mehe isal sama eesnimi.
Hõimunimesid ehk meie mõistes perekonnanimesid ei kirjutata. Ja see on äärmiselt levinud (kuigi muidugi mitte igalpool!).
Kas välimuse eripära väljatoomine on halvustamine? Siinkohal meenub Riigikohtu “rongaema” kaasus mul koheselt. Eestlane on juba olemuselt ju iriseja ;), aga rassismi ma selles viidatud pealkirjas tehtud väljaütlemise taga küll kummitamas ei näe. Rassismi ilming mu meelest ehedal kujul oli nt. üks USA kaasus, mis lubas maineka kõrgkooli stipendiumu “värvilisele” tudengile, ning kui selgus et komisjoni väljavalituks osutus samuti tumeda nahavärviga isik, aga päritolult hindu, leiti äkki kiiresti, et tegemist on siiski stipendiumiga, mis mõeldud täpsemalt aafrika päritolu ameeriklastele, mitte hindudele… vaat see on diskrimineerimine imho. Pigem võiks lugeda selgelt diskrimineerivaks (soolisel alusel) väljendiks “Naisautojuht tegi avarii” vrd. “Joobes juht põhjustas avarii” sest esimene viitab isiku soole, teine mitte… ja on halvustav.
aga sõnast “tõmmu”, isiklikus võtmes, mulle tegi see pealkiri ses mõttes tõsiselt nalja, et meil maal oli minu lapsepõlve ajal lehma nimi Tõmmu ja nii mitu lehma järjepanu (ju siis vanaemal olid loovuse või mäluga laisad lood)… esimese raksuga lugedes tekkis seos lehmaga ja nii mõtlesin mina et misasja, veterinaarid harjutasid inimkliinikus kätt…
Diskrimineerimise ja nii mõnegi teise hirmu puhul elab aga imho suurim tont meie endi valulävel kõõludes me peas ja esitab asjatuid küsimusi… vahel võiks tal lihtsalt lasta vaka all ollagi ja asjade üle huumorivõtmes muiata, nagu inglased teevad 🙂 Naer on ikka terviseks, aga asjatu muretsemine kohe üldse mitte.
Tõmmu kohta tõmmu öelda on igati OK! Halvustav oleks olnud: “murjanist tohter” või koguni “ruberoid” või “tõrvapapp”. Paraku kasutatakse ka neid väljendeid omavahelises kõnes tihti, peavoolu meediasse pole need veel õnneks jõudnud.
Tumedanahaline ja neeger õigel kohal eesti keeles öelda on igati korrektne ja ei väljenda halvustavat suhtumist.
Küsimus lihtsalt, et kas see teie meelest oli õige koht, see uudisloo pealkiri.
Kindlasti sel polegi mustvalgelt ühest vastust.
Epp, paraku ei ole vastus õiges kohas mitte must, ega valge, vaid tõmmu 😉
Ma ikka mõtlen vahel, et kahju, kui meie lapselapsed ei julgegi laulda “Küllap väikestel neegripoistel Aafrikas/ on sõrmed mustad ja magusad kui šokolaad…”
See on ju tore laul ja meie rahvuskultuuri osa!