Otsitakse lapsi…ja kasvatajaid, Tartus
Hea lugeja ehk mäletab, kord edastasin ühe juristist ema soovi otsida inimesi, kel Tartus pole õnnestunud oma lapsele lasteaiakohta saada. See asi on nüüd edasi arenenud ja ta on jõudnud linnavalitsusega kokkuleppele. Ilmselt tuleb uuest sügisest eralasteaed, praegu on loomisel MTÜ ja linnavalitsuselt (hr Sasilt) on lubadus rahaliselt asja toetada – need lapsed hakkavad saama linnalt täpselt sama palju raha, kuipalju läheb linnalde maksma tavalise riigilasteaia laps (3000 kr kuus) ja tänu sellele peaks lapse kohamaks vanemale tulema üsna taskukohane (ca 1000 kr kuus). On idee teha see lasteaed 15 lapsele ja et emasid (või miks mitte ka isasid) kasutada ka abikasvatajatena, kaks korda kuus üks päev (või võibolla pool päeva). See aitaks ka hinda madalal hoida ja aitaks lapsevanematel lasteaia asjadega palju paremini kursis olla. Lasteaed peaks tulema oma aiaga eramajja ja toit keedetakse kohapeal, maheviljadest.
Sellega seoses otsitakse…
1. Lapsi, kes on Tartu linna lasteaiajärjekorras, aga pole kohta saanud. Ja kes teoreetiliselt oleks sellisesse lasteaeda tulekust huvitatud.
2. Pedagoogilise haridusega potentsiaalset kasvatajat. (Üks kasvataja on vist juba leitud, aga teist ka vaja ;). Aga ühendust võib võtta ka potentsiaalne abikasvataja (kellel ei pea olema pedagoogilist haridust).
3. Majakest! Eelistatuim linnaosa on Tähtvere, aga võib olla ka Veeriku. Võib sobida ka ainult maja alumine korrus, peab olema aed. See majake võib olla nii üüriks (vähemalt viieaastase lepinguga) kui müügiks.
Ühendust võtta pille.rives@mail.ee või 51 58 093 või 7828176.
Võib ka mulle meilida epp.petrone@gmail.com. Võimalik, et ma ühinen ka ise selle MTÜ-ga ;).
Täpsustan: kokkulepet pole veel. On Sasi teoreetiline lubadus maksta MTÜ baasil korraldatud lastehoius käiva lapse eest sama summa, mis linna lasteaias (üldhalduskulu kuni 28000 kr.aastas) ja leida miski lahendus rendi kompenseerimise osas(linna lasteaiad kasutavad ju linna ruume).
See projekt peaks kasulik olema mõlemale osapoolele-
ennast aidates aitame ka linnal täita seadustega pandud kohustusi meie kui maksumaksjate ees
vastutulek: eralasteaed 15 last… Tartu plaanis, et välistada suurem rahulolematuslaine ja ilmselt väga laia kõlapinda saavutavat kohtuvaidlust, koheldes tülikaid vanemaid privilegeeritutena. Võrdse kohtlemise printsiibist ja lasteaiakohtade tagamise kohustusest on asi ikka väga kaugel. Lubadus on hea asi, aga see peab olema/saama kinnitatud, linnaeelarvest eraldise, ruumid et cetera. Lisaks keskkonnanõuded, mis ühele lasteasutusele (sh. eralasteaiale) laienevad, toiduvalmistamise, turvalisuse jne plaanis et MTÜ’le lasteaiana tegutsemiseks luba saada. Selline lastevanemate algatusvõime on iseenesest tore ja tervitatav, kuid imho ebaõiglane ja lihtne lahendus linna jaoks arvestades probleemi laia kõlapinda.
Kui IGAS Tartu linnaosas oleks taoline eralasteaed, oleks ideel ehk jumet. Praegu saab Tartu LV suuremate nurisejate suud “kinni toppida” ja elu läheb endistviisi edasi:) Raadi kandis pole minu teada nt isegi ühtegi eestikeelset riiklikku lasteaeda (on üks venekeelne ja u aasta tagasi oli ka üks pisike erakas, mida vist küll keegi ei toetanud – loodetavasti too on ikka alles). Äkki peaks ka siiakanti hakkama mingit eralasteaeda orgunnima ja LVst toetust taotlema?
Leanikale,
minu ettepanek oli kohelda maksumaksjate lapsi võrdselt.
Kui kohti lasteaias pole, kuid vanemad on vabatahtlikena valmis päevahoiu käivitama, siis linn peaks seda mun.lasteaia lapse kohaga võrdselt rahastama.
Preagune 1800 kr. pearaha on pigem toetus ettevõtjatele, kes lisaks vanematelt veel 3000-4900 krooni küsivad.
MTÜ poolt korraldatud päevahoiu eesmaärk pole kasumi teenimine, vaid vanemate initsiatiivil lastehoiu koha loomine kuna linnal seda pakkuda pole.
Loomulikult oleks õiglane kui kõik lapsed saaksid võrdselt “pearaha”. Aga selle suurus peaks olema seotud vanematelt küsitud kuumaksuga. Ettevõtluse toetamine võiks tulla muudest vahenditest.
Kristale: elu lähebki endist viisi edasi kui sa midagi muuta ei viitsi. Kes sul keelab oma linnaosa lapsevanematega taolist hoidu korraldada ja linnalt rahastamist.
Minu nägemus on see, et see MTÜ teeks kõike avalikult ja oleks just nimelt eeskujuks teistele – tehke järgi. See ei peaks olema mitte sahkermahker, et linnavalitsus annab ainult valitutele, kõvemini suud pruukinutele.
Sellisest korraldusest võidaksid kõik, ka linnavalitsus, sest neil läheb ju koormus uute lasteaedade loomiseks väiksemaks.
Ja ma eile kuulasin Pille juttu, minu jaoks oli seal väga mõte sees – teoreetiliselt saaks linnavalitsust kohtusse kaevata selle eest, et lapsi võrdselt ei kohelda, aga mis ja kes sellest võidaks? Parem on välja pakkuda lahendus, mille aluseks on see, et lapsi koheldaks võrdselt.
Mulle tundub see küll vingelt hea lahendus, aga kas seda saaks siis teha ka mujal Eestis?
Jah, aga kui järjekorras on üle 2000 lapse, mitu erakat siis teha tuleks, et need lapsed teistega võrdselt koheldud saaksid? Lihtne arvutus näitab, et üle 130 lasteaiakese, kui rühmas on 15 last – kust need vabad pinnad võetakse ja kvalifitseeritud tööjõud – kas kavatsete koolitada oma töötajaid pidevalt? Pealegi ei ole see lahendus olukorras, kus linn jätab süüdimatult omapoolsed kohustused täitmata. Meie näiteks elame Vana-Ihastes, no kuidas ma hakkan oma last sinna eelistatud Tähtvere linnaosasse viima? Meie linnaosas pole ei lasteaeda, poodi ja isegi mitte pakendikonteinerit – seega mina eelistaksin linnale surve avaldamist siia lasteaia ehitamiseks. Hoidjaid siin ju on, ja soodsa hinnaga, aga see on lahendus vaid üksikute inimeste probleemidele, tervikuna ei muutu mõne eraka loomisega kuigi palju.
Ideed muidugi toetan, sest paljudele vanematele käib üle jõu maksta 4000-4500 krooni hoiutasu, tuhat kuus läheneks juba munitsipaallasteaia maksumusele ja selle tasumine poleks nii koormav.
Aga miks ebaõiglane?
Ettevõtlikkus on igaühe oma asi. Kui üks saab hakkama sellise asjaga, on teistel sama asja teha palju kergem. Nõuded lasteasutusele kehtivad nii ehk naa ja ega neid kontrollimata jäeta.
Maris, need 2000 last kõik ei vaja kindlasti lasteaiakohta nüüd ja kohe. Tavaks on ju saanud panna laps lasteaiajärjekorda kohe peale sündi, nii et tegelikke aedaminejaid on ilmselt mõnevõrra vähem. Ja olen päri, et see üks lisalasteaed ei lahenda kogu probleemi, aga sellel probleemil ei olegi praegu mingit muud lahendust kui muudkui aga teha uusi lasteaedu. Tehku neid siis keegi omal algatusel või linn omas tempos – mida varem kasvõi üks koht juurde sigineb, seda parem ju ikka.
Minu arvates on väga positiivne, et selliseid ettevõtlikke inimesi leidub. Suurima rõõmuga viiks oma lapse sellisesse lasteaeda, aga Tähtvere ja Veeriku jäävad meie jaoks pisut liiga kaugeks.
Minule meeldib väga see lapsevanematest abikasvatajate mõte. Kui selle realiseeritud saate, siis kindlasti jagage kogemust ja eeskuju. Ehk jõuaks munitsipaallasteaiaski kunagi selleni, et vanematel võiks olla kui mitte kohustus, siis _võimalus_ aeg ajalt organiseeritult pool päeva lastega aias veeta ja selle käigus mitte tüliks, vaid lausa kasulik olla. Samas, kui lapsevanemad käivad mõlemad täiskohaga tööl, siis kuidas neilt selle päeva-paar kuus kätte saate? Eksklusiivne eralasteaed mitte-täiskohaga töölkäivatele aktiivsetele lapsevanematele?…
jaksu igaljuhul
Katt – ma usun, et pool päeva vähemasti saab ka tööl käiv lapsevanem end töölt vabaks. No eks näis, mis sellest asjast saab.
Maris – kui Vana-Ihastes pole lasteaeda, siis võiksid otsida saatusekaaslaseid ja samasuguse MTÜna selle ka sinna teha.
Minu meelest on sellel asjal väga jumet. Eestis on beebibuum. Kohalikud OV-d ei jõua sammu pidada lasteaedade ehitamisel. Ja see on kodanikualgatus parimas tähenduses, koostöö kohalike võimudega, millest kõigile kasu.
Igatahes saab kogu protsess avaliku silma all hoitud, et saaksid teised seda järele teha. Ja kui asi ei õnnestu, siis saab ka seda vaagida, et miks siis ikkagi ei õnnestunud.
Palun uurige natuke ka seadusandlust selle eralasteaia või lastehoiule ette kirjutatud tingimuste koha pealt… lisaks võiks vaadata http://www.riigiteataja.ee otsing märksõnale “koolieelse” ehk siis saab aimu ka sellest, millised nõuded loodavale mtü-le seadusandja esitab, ning milliseid investeeringuid selliste tingimuste saavutamiseks vaja teha. Vastasel juhul inspekteerib seesama linnavalitsus või lastekaitse mtü-d ning nõuab nendesinatsete seadusega kehtestatud nõuete täitmist.
Ma ei kujuta ette, et linn saaks väljastada tegevusloa ja lisaks doteerida midagi, mis ei vasta kehtivale õiguskorrale…
Millest küll mulje, et seadusandlust pole uuritud ;)!
Aga otsingsõnaks RT-s pigem lapsehoiuteenus.
Kui keegi mõtiskleb, kas suudaks sellist asja ise teha… ma lugesin ise ka huvigA…
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12784865 tegevusloa taotlus
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12804040 terviskaitsenõuded
Ma küsiksin hoopis, et millest küll selline soov, et end ise aitavatel inimestel halvasti läheks? Millest üldse soov, et keegi läbi kukuks? Kadedusest? Elukibedusest? Millest? Või on hoopis ühel juristil soov, et teine jurist läbi kukuks? Ma väga loodan, et mitte.
Vabandust, kui minu kommentaarid tõesti halvasoovlikena või veel hullem, läbikukkumist ennustavatena kõlavad. See pole sugugi nii mõeldud. Ma tahan öelda, et see lahendus linna poolt oma avalik-õiguslike kohustuste delegeerimisel lapsevanematele on jaanalinnuefekt ja vastutuse minemaveeretamine. Sellisele ettepanekule järgiandmine pole mitte ainult mängimine linna enda reeglite järgi, vaid seotud ka täiendavate lisakulutustega sh. seesama kvalifitseeritud kasvataja ja ruumide leidmine, mida linn hetkel ei suuda tagada, ning mille vastu minu meelest algne kampaania suunatud oli – lapsi koheldakse ebavõrdselt, kuna seesama lasteaiakoharaha on mõeldud kas lasteaialastele või siis kvalifitseeritud kasvatajatele tasumiseks. Minu meelest on antud lahendus vastupidine soovitule – ehk siis sellele, et lapsed saaksid kas linna enda loodud lasteaiakoha, või kohtleks linn kõiki lapsi võrdselt, hoolimata sellest, kas vanematel õnnestub neile OMA jõupingutustega leida lapsehoiuteenusele vastav kasvataja, et siis seesama dotatsioon lisaks lisatasule kasvatajale maksta, kes selle omakorda maksudena linna kassasse tagasi maksab… Ehk siis linn on osavalt ringi sulgenud, pannes antud kaasuses lapsevanematele hulgaliselt “vabatahtlikke” lisakohustusi.
Ma ei halvusta ideed, ega usu, et see oleks lastele halb, või sooviks selle läbikukkumist. Mul on lihtsalt natuke kurb, et see, mille vastu imho tegelikult võideldi, võetakse pisut teistsuguses serveeringus linnapoolse vastutulekuna rõõmuga omaks.
Siin (http://www.eas.ee/?id=3755) on alustavale lastehoiuteenuse pakkujale päris suur hulk infot kokku otsitud (lisaks asjakohasele seadusandlusele veel igasuguseid näpunäiteid). Seaduste järgimine on vist võrdlemisi köömes kvalifitseeritud tööjõu leidmise probleemi kõrval. Puhtfüüsiliselt kulub praegu õppivatel inimestel ka pisut aega, enne kui vastavat kvalifikatsiooni tõendava hariduse/paberi kätte saavad.
Kui lugeda orienteeruvaid “käivitamise kulusid”, siis kas KOV nende osas üldse aitab (mulle jäi mulje, et aitab nö jooksvalt lapsehoidu kompenseerida)? Või on ehk mõni teine allikas, kust taolisel puhul raha taotleda? Hea meelega vaataks, suhtleks ja õpiks, kuidas asi käib – kui on MTÜd ja veel erinevates linnaosades, siis ju ei konkureeri..
Siin on üks naljakas nõue ka:
Seaduse alusel on ühel hoidjal lubatud hoida:
• lapse eluruumides maksimaalselt 5 last, kes on ühe pere lapsed ja elavad samades ruumides, kus teenust osutatakse.
Huvitav, mida peavad tegema emad, kellel on 6 ja enam last?;)
Aitäh, Krista, selle lingi eest!
Kirjutan homme täpsemalt, kuhu me selle asjaga jõudnud oleme.
eelkõige Leanikale ja ka teistele,
rõõmust on asi kaugel. loomulikult paneksin ma võimaluse korral lapsed mun.lasteaeda. aga sellist varianti pole.
ja kui nüüd päris ausake olla, siis pole ju linn ka rahastamist pakkunud. me ise taotleme seda.
sest see on siiski rohkem kui teadmine, et mu laps on järjekorras kohal 1607.
või mida teeksite teie?
variant oleks muidugi nõuda linnalt koha kinni maksmist olemasolevates lapsehoiuteenust pakkuvates asutustes.
aga see oleks linnale juba tunduvalt kallim (vt. erahoidude hinnakirju 3000-4900 vanematelt, lisaks 1800 kr. linnalt) .
Leanika, ma saan tegelikult aru sellest murest, et kui mingid inimesed meeleheitest nui neljaks midagi ära organiseerivad, saab LV uue kondi, mida nurisevatele lapsevanematele hambusse visata: tehke ka nii!
Aga ma saan ka aru, et inimestel on häda.
lastega kokkupuutuvad täiskasvanud isikud n.ö. lasteaia ruumides peavad läbima ka arstliku kontrolli nii iga 3 kuu tagant..olgu ta siis abikasvataja või kes iganes, samal ajal muidugi lasteaia territooriumil lehti riisuda tohib ikka..( lastevanemad vabatahtlikeks abikasvatjateks idee kohta)
Pille, tegelikult tulekski nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, kui linn ei suuda tagada lastehoidu. See tuleneb riigivastutuse seadusest. Ehk paneks selline suur ühiskaebus halduskohtusse koos kahjunõuetega linna lõpuks liigutama. Linnal on tegelikult täpselt sama häda mis vanematel – pole ruume pole kasvatajaid. Panna lasteaiakoha toetuse saamiseks nõue emale leida nõuetekohane kasvataja ajal, mil linn ise ei suuda oma lasteaedadesse kasvatajaid leida, sest meil on selle tööjõu puudus on imho eriline sigadus kahelt poolt – esiteks, teatakse, et kasvatajaid ei ole, teiseks loetakse, et ema ise või nt vanaema või vanem õde vms ei ole kvalifitseeritavad lapsekasvatajad…
muidugi omamoodi õige see viimane on, lapse areng lasteaias on teistsugune kui kodus, kuid see et lapsele sellist arengut ei võimaldata, on just linna, mitte vanema viga. Ma võin ju oma ja sõbranna jne lapsele tema õpetamiseks ja arendamiseks ka ühise guvernandi palgata, sealjuures ilma selle linnapoolse toetuseta, kui aus olla, aga samas, see ei võta linnalt talle seadusega pandud kohustust laste koolieelse haiduse andmiseks. Mittetagamise eest tuleb aga vastutada, mitte käsi laiutada, nagu see kipub kombeks olema. Lõppeks, linn kui selline sõltub igast lapsest kui tulevasest maksumaksjast, keda ta peab koolitama.
Leanika,
loomulikult mõtlesin ka linna kohtusse kaevata.
aga see ei oleks lahendus minu probleemile.
kui lasteaiakohti pole loodud (see on mitmete aastate tegemata jätmine), siis linn ei saa neid üle öö juurde tekitada. või ei taha. sest linnavalitsusele on ju ka teada,
et meil on lasteaiakohtadest puudus ja maksumaksjad ei saa teenust, mille nad juba ette on ju makse makstes ise kinni maksnud.
olen nõus Leanikaga, et taolise olukorra tekkimises ja tolereerimises on süüdi ka lapsevanemad ise.
kui teie/meie õigusi rikutakse ei pea lambana ja nummerdatult seisma järjekorras.
minu lapsed, nagu nimetatud, on kohtadel 1608 ja 1607.
järjekorda haldav ametnik ütles, et saab 2008 kevadel öelda kas ma ülejärgmisel aastal saaksin lasteaiakohad.
kuidas saab sellise asjaga leppida?
kuidas teie saate?miks ei korraldata pikette? näiteks iga päev paar-kolm järjekorras olevat last linnapea vastuvõturuumi ukse taga peaks probleemi akuutsuse ka linnapea teadvusse toimetama.
kuulge aga teeme jah piketi!Sasi ise nagunii ei viitsi teha.Tema käest saab ainult “teoreetilise lubaduse”-olete seda looma näinud?Jahh ja siis võtame piketile põrsakese ka kaasa nagu Toompeal oli sest siis tuleb kindlasti televisioon ka ja.. saab kuulsaks ja saab ilmateadet lugema ja!!mis see Vändra Aveli siis parem on??ja ta ju ei elagi Vändras-Juur ise ütles selles noh panijas.No kuidas saab sellega leppida?Kuidas teie saate?miks ei korraldata pikette?kuulge aga teeme midagi ometi…