Ma panen siia üles sellise teate – Tartus Veski tänaval asuv rahvusvaheline kool (www.istartu.edu.ee) avab jaanuarikuust taas oma lasteaiagrupi 3-5aastastele. See on iga tööpäev 8.30-12.30, kogu kasvatus� ja õppetöö on inglise keeles ja laste seltskond on rahvusvaheline.�
Esimest korda tuli meil see küsimus päevakorrale siis, kui Hobokenis leidsime naabruskonnast pisikese kodu-lastehoiu, mida pidas hispaaniakeelne Maria ja kus räägiti peamiselt hispaania keeles.
Heake küll, alustan siis killukesi meie DC-reisist. Millegipärast pole mul tahtmist olla kronoloogiline ja nii panen siia kirja lihtsalt mälestuste joa.
See läheb täna greengate-loona üles – tegelikult on see vana lugu, möödunud detsembrist, aga tahtsin selle siin ka kärbitud ja toimetatud kujul jäädvustada. Kust ma oma tänast lugu õieti alustaksin? Alustan ehk märtsist kaks aastat tagasi. Kuidas mu meheema korraldas …
…kõrini on mul täna sellest elust. Hommikul magan sisse – plaan enne lapse ärkamist midagi kirjutada on nurjas, hoopis tema äratab mind “Come on, come on!” Ja justin juba lehvitab ukse vahelt: “Ma lähen! Ja tulen hilja õhtul, sest pean …
Marta jäi meil eile öösel väga haigeks. Ta vappus ja värises meie vahel, silmad poolkinni, põsed punased. Kraadiklaas näitas 38,5, seega keskmiselt kõrget palavikku. Justin oli nii endast väljas, et ei suutnud külmkapist mahlagi üles leida ja tahtis kiirabi kutsuda…
