200 killukest “Minu…” sarja raamatu nr 200 puhul, vol. 57: meenutab Inga
Meenutuselõime lisab “Minu Karlova” autor Inga Lunge.
196.
Olen tohutult tänulik Epule ja tema armsale meeskonnale, tänu kellele selle raamatu kirjutamise teekonna ette võtsin.
Avaliku elu inimesena võtsin kohe alguses teadlikult teistsuguse positsiooni kui on olnud enamikel „Minu…” sarja kirjutajatel. Soovisin, et sisse saaks vähem isiklikku ja rohkem peegeldusi neilt, kes Karlova minu jaoks Karlovaks teevad. Lükkasin end ja oma perekonda veidi tagaplaanile ja lasin Karloval rulluda lahti läbi erinevate lugude ja kogemuste, läbi paikade ning inimeste. Karlova ajalugu on ilus ja sügav. Kindlasti on siin igaühel oma lugu ja oma mälestused. Usun siiralt, et inimesed loovad oma energiaga paiku ning muudavad need erilisteks.
Omamoodi sai “Minu Karlova” teetähiseks mulle endalegi. Raamatu lõpuosas on lugu ukrainlannast, kes siis veel meie juures elas. Praeguseks on ta juba mõnda aega Kiievis tagasi. Karlova elab ja hingab, inimesed tulevad ja lähevad – jätavad oma jäljed vanadele munakividest teedele või hingeõhu puudutusi puitmajade seintele.
Kujutasin kirjutades vaimusilmas ette noort tudengit, kes on leidnud üürikorteri Karlovas, sõidab Tallinnast Tartu poole bussiga ja loeb just seda raamatut. Tahtsin hoida raamatu mahult kerge ja jätta ruumi uutele lugudele ning avastustele. Pidepunktid avastusretkedeks on raamatu kaante vahel kenasti olemas.
Olengi kuulnud lugusid, kuidas inimesed, mu raamat näpus, Karlovat avastavad; kuidas tullakse kaugelt, et ise näha ja kogeda seda erilist paika, kus kellelgi pole kiire. Kui me kõik koos siin rahulikult hingame, õhtuti Barlova baaris kokku saame ja Anna Edasi kohvikus lõunat sööme, siis ehk õnnestub meil hoida seda erilist, mis kõrvaltvaatajale võib tunduda unistusena.
Vahepeal on sündinud dokumentaalfilm Karlova keraamikust Maanus Mikkelist, olin ka ise filmi loomise juures produtsendina abiks. Koostöö Anna Edasi kohvikuga ja kõrgema kunstikooliga Pallas tundus selle filmi valmimise juures ainuõige lahendus. Kui midagi Karlovas sünnib, siis ikka koostöös ning üksteisest hoolides! Olen tänulik kõigile, kes raamatu jaoks oma lugusid jagasid, sest “Minu Karlova” ei ole ainult minu Karlova, vaid meie kõigi oma.


